3-09-1523/11

3-09-1523 KOHTUMÄÄRUS Kaebuse läbivaatamata jätmise kohta Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-1523 Haldusasi R. S kaebus, milles kaebaja taotleb: - Menetlusosalised ja nende esindajad tuvastada Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsuse nr 49 tühisus Kirjalikus menetluses Kaebaja R. S Vastustaja Pärnu Linnavolikogu Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2009 Resolutsioon 1 Juhindudes HKMS § 23 lg 3 p 1, § 47 lg 3: Jätta läbivaatamata R. S kaebus haldusasjas nr 3-09-
3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD 18.06.2009 Pärnu Linnavolikogu protokollilise otsusega nr 49 kehtestati Lai tn 7 kinnistu ja kinnistuga seotud tänava osa detailplaneering (tl 8-15). 15.07.2009 esitas R. S kohtule kaebuse Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsusele nr 49 (tl 57). 16.07.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 17-19). 23.07.2009 täpsustas kaebaja esitatud kaebust (tl 22-24). 18.08.2009 esitas Pärnu Linnavolikogu taotluse asjas kolmanda isiku kaasamiseks (tl 29) 24.08.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 32-33). MENETLUSOSALISTE MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 1 3-09-1523 Kaebaja on seisukohal, et kaevatav otsus võeti vastu otsustusvõimetu volikogu poolt, sest volikogu 33 liikmest oli kohal 16 liiget ning seega ei saa antud otsust kvoorumi puuduse tõttu käsitleda volikogu otsusena. Kaebaja hinnangul on tegemist tühise haldusaktiga, mis on kehtetu algusest peale. Olukorras, kus volikogu ei ole otsustusvõimeline, rikub otsustusvõimetu volikogu poolt vastuvõetud otsus kõikide otsuse vastuvõtmisel mitteosalenud volikogu liikmete subjektiivseid õiguseid. Kaebaja on loetud volikogu istungist osavõtnuks, kuigi ta tegelikult istungil ei osalenud. Volikogu liikmel on õigus eeldada, et volikogu järgib otsuste vastuvõtmisel linna põhimäärust. Istungil mitteosalemine on volikogu liikme õigus, millega saab väljendada oma suhtumist arutuse all oleva otsuse põhjendatuse osas. Kaebuse täpsustuse kohaselt ei ole kaebuse eesmärgiks kaevatava otsuse tühistamine ega õigusvastasuse tuvastamine, vaid haldusakti tühisuse kui avalik-õigusliku suhte tuvastamine. Kaebaja selgituste kohaselt on volikogu liikmetel põhjendatud huvi tagada volikogu töö ja otsuste seaduslikkus, otsustusvõimetu volikogu töö rikub kaebaja subjektiivseid õiguseid. Volikogu liikmel on õigus eeldada, et volikogu järgib otsuste vastuvõtmisel linna põhimäärust. Olukord, kus volikogu võtab vastu otsuseid olukorras kus istungilt puudub vajalik arv volikogu liikmeid, rikub istungil mitteosalenud volikogu liikme õigusi. Volikogu liikmele on põhjendatud huvi pöörduda kohtule poole olukorras kus on rikutud tema õigusi ning volikogu on asunud vastu võtma otsuseid ebaseaduslikus korras. Kuna detailplaneeringu kehtestamine on volikogu ainupädevuses on kaebajal õigus ja põhjendatud huvi nõuda seesuguse otsustuse seaduslikkust. Kaebajal oli põhjendatud eeldus oodata, et otsustusvõimetu volikogu otsuseid vastu ei võta. Asjaolu, et kaebaja viibis istungisaali rõdul ei tähenda osavõttu istungist. Protokollist selgub, et istungisaalis viibis 16 liiget ja kaebaja oli saali rõdul. Volikogu istungid toimuvad istungisaalis. Rõdu on ettenähtud volikogu istungi jälgimiseks ning seal viibinud isikut ei saa lugeda istungist osavõtnuks. Ka häälte lugemisest on näha, et osalenud on 16 volikogu liiget. Vastustaja hinnangul on kaebus põhjendamata. Kaebuse kohaselt seisneb kaebaja põhjendatud huvi selle, et temal kui volikogu liikmel on põhjendatud huvi tagada volikogu otsuste seaduslikkus ning tal on õigus eeldada, et volikogu ei saa vastu võtta otsuseid olukorras, kus volikogu istungist ei võta osa vajalik arv liikmeid. Tulenevalt Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-3-1-74-08 võib volikogu liige otsuse vaidlustada juhul kui see rikub tema subjektiivseid õiguseid. Vastustaja hinnangul saab volikogu liige pöörduda kohtu poole selliste subjektiivsete õiguste kaitseks, mis ei seondu tema volikogu liikme staatusega. Vastustaja on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele. Samuti ole antud juhul tegemist ühegi HMS § 63 toodud olukorraga, mis toob kaasa haldusakti tühisuse. Seega on tegemist kehtiva otsusega ning tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole ka tõendanud oma väiteid selle kohta, et ta istungil ei osalenud. Kaebaja ei ole märkinud 18.06.2009 istungi registreerimislehel enda lahkumise kellaaega. Enne päevakorra p 13 arutelu toimus volikogu liikmete kohaloleku kontroll, mille kohaselt viibis kaebaja istungisaalis ning seega võttis ta istungist osa. KOHTU PÕHJENDUSED Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsusega nr 49 võeti vastu otsus „Lai tn 7 kinnistu ja kinnistuga seotud tänava osa detailplaneeringu kehtestamine“ (tl 8,15). Kaebaja taotleb kaevatava otsuse tühisuse tuvastamist HMS § 63 lg 4 alusel, mille kohaselt võib isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, nõuda halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist. Kaebaja väidetel on kaevatav otsus tühine, kuna seda pole vastuvõtnud pädev organ. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. 2 3-09-1523 Haldusorgani pädevust väljendavad haldusorganile pandud õigused ja kohustused. Teistele HMS § 63 toodud haldusakti tühisuse alustele kaebaja ei viita. Seega on käesoleval juhul olulise tähtsusega, kas detailplaneeringu kehtestamine on volikogu pädevuses. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 alusel kuulub volikogu ainupädevusse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala. Lähtudes planeerimisseaduse § 10 lg 5 algatab ja korraldab detailplaneeringu koostamist kohalik omavalitsus ning tulenevalt käesoleva seaduse § 23 lg 1 teostatakse järelevalvet detailplaneeringu koostamise üle enne planeeringu kehtestamist. Seega oli volikogu pädevuses kaevatava otsuse vastuvõtmine ning antud asjaolu ei vaidlusta ka kaebaja (tl 5, 23). Kaebaja väidetel on temal kui volikogu liikmel põhjendatud huvi tagada volikogu töö ning otsuste seaduslikkus ning kaevatava otsuse vastuvõtmisega rikuti kaebaja subjektiivset õigust istungil mitte osaleda. Kaebuse kohaselt on tal põhjendatud huvi nõuda volikogu otsuste seaduslikkust ning käesoleval juhul oli kaebaja põhjendatud eeldus oodata, et otsustusvõimetu volikogu otsust vastu ei võta. Isikul saab olla huvi õigusvastasuse tuvastamiseks siis, kui tal on vahetu puutumus kaevatava otsusega - otsusel on vahetu mõju isiku kaitstavatele õigustele ja vabadustele ning õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise või õigusliku kasu. Kaebaja eesmärgiks on kaebuse kohaselt saavutada olukord, kus volikogu töö vastab õigusaktide nõuetele ning oleks välistatud olukord, kus volikogu võtab vastu otsuse ebaseaduslikus korras (tl 23). KOKS § 17 lg 2 sätestab, et volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. Seega saab kaebuses nimetatud huvisid volikogu liige kaitsta hääletamise teel volikogus. Kuivõrd kaebaja oli kaevatava otsuse vastuvõtmise ajal volikogu liige, oli tal võimalus osaleda sisulises otsustamismenetluses volikogus ning sellega välistada kaebuses kirjeldatud olukorra tekkimise. Kaebuse kohaselt ei olnud volikogu otsuse tegemisel otsustusvõimeline, kuna otsustamisel võeti arvesse volikogu liige, kes kaebaja väidetel ei võtnud istungist osa, sest viibis otsustamise ajal istungisaali rõdul. Seega on kaebaja etteheited volikogule menetluslikud: ta loeti istungil osalenuks, kuigi tegelikult jälgis ta istungisaalis toimuvat istungisaali rõdult ning viibis rõdul ka kaevatava otsuse vastuvõtmise ajal. Kaebaja poolt käsitletud rikkumiste puhul on tegemist menetlusnõuete rikkumisega kaevatava otsuse vastuvõtmisel, mis võib olla küll haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude esitamise aluseks, kuid ei too endaga HMS § 63 lg 2 alusel kaasa haldusakti tühisust. Ka haldusakti andmisel menetlus- ja vorminõuete rikkumine ei too iseenesest alati kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Sisuliselt õiguspärast haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti vormi- või menetlusnõudeid. Kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei ole iga suvaline isik HMS § 63 lg 4 tähenduses. Kohtupraktika kohaselt on volikogu liige asja otsustanud organi liige, seega samuti asja otsustajate hulgas. Tal on laiemad võimalused otsustusprotsessi sekkuda kui üldsuse esindajatel. Volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi (Riigikohtu Halduskolleegiumi
4. detsembri 2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-74-08). 3 3-09-1523 Ühtegi väidet ega tõendit mille alusel saab väita, et otsusel on vahetu mõju tema õigustele või vabadustele, asjas esitatud ei ole. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebaja vaidlustatud planeeringuga hõlmatud kinnistu ega selle seotud tänava osa omanik ega valdaja. Samuti ei ole asjas esitatud väiteid, millest saab järeldada, et kaebaja saab kaebuse rahuldamisel mingi selge eelise või kasu. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis puudub kaebajal põhjendatud huvi kaevatava otsuse õigusvastsuse tuvastamiseks. Kohtul puudub vajadus hinnata väidetava õigusrikkumise toimumist juhul, kui põhjendatud huvi HMS § 63 lg 4 alusel kaebuse esitamiseks pole. Lähtudes HKMS § 7 lg 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik oma subjektiivsete õiguste kaitseks Eelpool tuvastatud asjaoludest lähtudes ei saanud kaevatav otsus rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebajal halduskohtusse pöördumise õigust ning lähtudes HKMS § 23 lg 3 p 1 tuleb kaebus jätta läbivaatamata. Menetlusosalised taotlusi menetluskulude jagamiseks esitanud ei ole. Annika Vendik Kohtunik 4