lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja on esitanud hagi kostja I ja kostja II vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 10.05.2006.a. Kostja III vastu on hagi esitatud (nõue suunatud) alles peale hageja poolt 15.07.2008.a. taotluse esitamist kostja II asendamiseks kostjaga III, seega rohkem kui 2 aastat peale enampakkumise toimumist. Järelikult ei ole hageja hagi esitamisel kostja III suhtes järginud
§-s 223 lg 1 sätestatud tähtaega, mistõttu vastav nõue kostja III vastu on aegunud ja seetõttu taotleb kostja III tema suhtes esitatud hagi osas aegumise kohaldamist. Hageja viitab Riigikohtu 22.03.2001.a otsuses nr 3-2-1-53-01, kust nähtub, et
kohaselt võivad võlgnik, sissenõudja, isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
§-s 647 nimetatud põhjustel.
järgi on nendeks põhjusteks asja müümine isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või teisiti enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine. Hagejad esitasid hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise tõttu. Seadusega on kehtestatud kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks avalduse esitamiseks kahenädalane tähtaeg, arvates enampakkumise päevast.
§-s 647 nimetatud viieaastane tähtaeg ei kuulu asjas kohaldamisele, kuna see puudutab vallasasja enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Seega on kolleegium TSM §-s 64`44 sätestatud tähtaega käsitanud hagi aegumise tähtajana. Alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva
lg 1 sätestab samuti enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja, mida hageja ei ole kostja III suhtes nõuet esitades järginud. Riigikohtu 22.02.2007 otsuses nr 3-2-1-8-07 on leitud, et hagi korras õiguste kaitsmisel sätestab seadus tähtajad, mille jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse. 1. jaanuarini 2006. a kehtinud
kohaselt võivad võlgnik, sissenõudja, isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku §-s 647 nimetatud põhjustel. Kolleegium leiab, et
§-s 6444 ettenähtud avalduse esitamise tähtaeg on hagi aegumistähtaeg. Ka oma varasemas praktikas on kolleegium TSM §-s 6444 sätestatud tähtaega käsitanud hagi aegumise tähtajana (vt Riigikohtu 22. märtsi 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-01 (RT III 2001, 10, 113)). Alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva
Kostja III taotleb ülalnimetatud põhjustel kohaldada AO hagi nõudes TOÜ vastu aegumist, milleks teha tsiviilasjas nr 2-06-11072 vaheotsus ning lõpetada menetlus TOÜ suhtes. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 3
lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TsÜS §-s 135 on sätestatud tähtaja algus ja lõpp, mille lg-te 1 ja 2 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ja tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsMS § 62 lg 2 järgi võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Hagi korras õiguste kaitsmisel sätestab seadus tähtajad, mille jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse.
Riigikohus oma otsuses nr 3-2-1-101-07 on asunud seisukohale, et
Riigikohus on
lg 1 sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja.
lõige 3 sõnastus ("Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist") on sarnane
lg 1 sõnastusega ("Enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, ..."). Ei ole mõistlikku põhjendust käsitada
lg-s 3 sätestatud tähtaega erinevalt
Kuigi seadusandja ei ole olnud mõistekasutusel päris järjekindel, kasutades nt
lg-s 2 selgesõnaliselt terminit hagi aegumistähtaeg, ei võimalda see teha järeldust, et
Seega lähtudes eeltoodust leiab kohus, et AO hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes TOÜ vastu on aegunud ning kostja III taotlus aegumise kohaldamiseks nõude osas kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja III poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi TOÜ osas rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse olemasolu ning võimaliku nõude suuruse kohta, samuti ei analüüsi kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid (Riigikohtu 11.12.2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02). 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.