← Eesti

2-09-39345/2

2-09-39345 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2009. a Pärnu kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-

§ 60lg. 1, § 61 lg. 1, 2, ja 4 ning Ts

MS § 434436, § 438, § 442, § 630-633. Rahuldada M.R.’u hagi osaliselt. Suurendada Pärnu Maakohtu 14.08.2003.a kohtuliku kokkuleppe kinnitamise määrusega ts.asjas nr. 2-247/2003 R.R.’ult M.R.’u kasuks poeg R.R. sünd. xx xx xxxxa., ülalpidamiseks makstavat igakuist elatusraha

(1250)ühe tuhande kahesaja viiekümne krooni võrra kuus Välja mõista R.R.’ult elatusraha summas
(2500)kaks tuhat viissada krooni kuus M.R.’u kasuks poeg R.R. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 10. augustist 2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xx xx xxxx.a. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama 1
(4)2-09-39345 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja M.R.’u ja kostja R.R.’u abielust sündinud üks laps: xx xx xxxxa poeg R.R.. Pärnu Maakohus 14.08.2003.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-247/2003 on kinnitanud poolte kokkuleppe, millega R.R. kohustus maksma hagejale lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt 1250 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni 05.06.2014.a. Laps elab hageja juures ja on tema kasvatada. Kuna viimase kuue aastaga on kaupade ja teenuste hinnad kasvanud, samuti on kasvanud lapse vajadused, soovib hageja pojale kõige normaalseks igapäevaseks eluks vajaliku tagamiseks suurendada elatist. Lapse toidule kulub kuus keskmiselt 2100 kr, riietele ca 700 kr, tervise ja hügieeni jaoks 515 kr, vabaaja tegevusele ja taskurahale (ekskursioonid, veekeskus, jms) 1100 kr, telefonile 100 kr, elektrile 300 kr, eluasemekuludele 1500 kr, lapse lemmikloomale 400 kr. Hageja igakuine töötasu on 7600 kr, muu vara puudub. Hageja andmetel töötab kostja AS-is xxxxx xxxx ja OÜ-s xxxxx xxxxx on osanik, varade kohta andmed puuduvad. Hageja esitas kohtule ka 25.05.2009.a avalduse, mille võttis kostja veenmisel tagasi, kuna viimane lubas maksta alates 2009.a juulist kohtuväliselt rohkem kui seni, kuid käesoleva ajani ei ole hageja enam üldse raha saanud. Arvesse võttes lapse vajadusi ja poolte varalist seisundit palub hageja kostjalt välja mõista elatusraha 3357.50 kr kuus, millele lisandub tulumaks 892.50 kr, kokku 4250 krooni alates avalduse kohtule esitamise kuupäevast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on dokumentaalsete tõenditena lisatud: lapse sünnitunnistuse koopia, hageja töölepingu lisa töötasu suuruse kohta ja Pärnu Maakohtu 14.08.2003.a kohtumääruse koopia. Menetluse käik Kostja kirjalikus vastuses 04.09.2009.a leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjal puuduvad sissetulekud sellises mahus kohustuse täitmiseks, käesoleva hetkeni on kostja täitnud korrektselt pooltevahelist kohtulikku kokkulepet 1250 kr maksmiseks kuus. Kostja ülalpidamisel on veel kostja uuest kooselust sündinud laps E.R., kes vajab samuti igakuist toetust ja osutuks hagi rahuldamise korral varaliselt vähem kindlustatuks, mistõttu Perekonnaseaduse § 61 lg. 5 alusel kohus võib elatise suurust vähendada alla

§ 61lg.

4 sätestatud minimaalmäära. Kostja töötab küll AS-is xxxxx xxxx igakuise brutotasuga xx xxx kr, kostjaga seotud OÜ xxxxx xxxxx xxxxxx tegevus on seoses majanduslangusega peatatud 2008.a. Kuna kostja pere elab xxxxxxxxx ja töökoht asub xxxxxx, on kostjal lisakulu üürikorterile ca 3000 kr kuus. Kostja on makseraskustes, tema kanda on 2005.a alates eluasemelaen jääk maja eest, mis on müüdud, 2000 kr kuus väikelaen tulenevalt liisitud sõiduki müügijärgse jääkväärtuse refinantseerimisest , AS-ist Bigbank väikelaen 4-aastase maksegraafikuga, kuumaksega 1888.60 kr ning võlg Eesti Energiale 12 029.60 krooni. Seega ületavad kostja igakuised kulud märkimisväärselt tulusid ja kostja ei ole võimeline maksma elatist hageja nõutud summas, Samuti leiab kostja, et hageja nimetatud kulud lapse ülalpidamisel on paljasõnalised ja tõendamata, kuna ei ole lisatud vastavaid arveid v ostutšekke. Kostj on samuti nõus lahendama asja kirjalikus menetluses. Kostja on tõendanud oma vastuväiteid järgmiste tõenditega: Swedbanki tõend, Sampo panga tõend, E.R. sünnitunnistus, töötasutõend AS-ist xxxxx xxxx, tulude-kulude arvestus, tarbijakrediidileping AS-iga Bigbank, Võla sissenõue Eesti Energia AS-ilt. 2

(4)2-09-39345 Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja protsessiosaliste seisukohtadega, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (

) § 49 tulenevalt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, s.h.

§ 60lg.

1 tulenev kohustus ülal pidada oma alaealist last.

§ 61

lg.4 määratakse lapsele elatusraha igakuise kindla summana, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – alates 2008.a moodustab elatise miinimummäär 2175 krooni kuus. Pooltel ei ole vaidlust sellest et, nende abielust on sündinud xx xx xxxx.a poeg R.R., kes elab ema juures ja on tema ülalpidamisel. Kohus on 14.08.2003.a määrusega kinnitanud poolte kokkuleppe, millega kostja võttis kohustuse tasuda hagejale kuni lapse täisealiseks saamiseni elatist 1250 kr kuus. Hageja taotleb käesoleval ajal lapse ülalpidamiseks elatusraha 4250 krooni kuus (mis sisaldab elatiselt makstavat tulumaksu summas 892.50 kr) alates hagi esitamisest 10.08.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja on märkinud enda sissetulekuks 7600 krooni ja lapse vajadustena mh kulutused vabaaja tegevusele 700 kr, taskurahale 400 kr, samuti tervisele ja hügieenile 515 kr, elektrile 300 kr, eluasemekuludele 1500 kr (reeglina peaksid antud summas juba sisalduma kulud elektrile, veele jms kommunaalkuludele), kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit või kuludokumenti, mis näitaksid, et lapsele tõesti kulub enam kui 8000 krooni kuus (koos hageja panustatava osaga) ning esineb vajadus välja mõista elatis oluliselt üle miinimummäära. Kostja vastuväiteid arvestab kohus osaliselt küll hageja nõude tõendamatuse osas, kuid ei pea põhjendatuks kostja soovi säilitada elatis 6 aastat tagasi kokkulepitud suuruses - 1250 krooni kuus, mis jääb märkimisväärselt alla elatise kehtiva miinimummäära ja ei ole käesoleval ajal enam piisav panus lapse ülalpidamisse. Kohus jätab tähelepanuta kostja väite teise lapse, E. R. ülapidamise kohustuse kohta, kuna nii sünnitunnistuse koopiast kui ka rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt on E.R. saanud xx xx xxxx.a täisealiseks ning kostja ei ole tõendanud

§ 60lg.

2 tulenevaid täisealise lapse ülalpidamise kohustuse eeldusi, s.o. asjaolu, et laps õppis täisealiseks saamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab täna neis õppimist. Mis puudutab kostja erinevaid kohustusi krediidiasutuste ees ja makseraskusi nende täitmisel, siis ei ole need aluseks elatise suurendamise hagi rahuldamata jätmiseks, kuna heade kommetega kooskõlas peab kostja eelistuseks kohustuste kandmisel olema lapse küllaldane ülalpidamine. Sama põhimõtet kinnitab seadusandja ka täitemenetlusseadustikus võlgniku sissetulekule sissenõuete pööramise regulatsioonis (TMS § 131 jj), kus lapse elatisnõue on arvatud teiste sissenõuete suhtes eelisnõudeks. PS § 61 lg. 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohtu kinnitatud kompromissi muutmist tagasiulatuvalt nõuda ei saa, küll aga saab õigustatud vanem nõuda kohtu kinnitatud kompromissi alusel makstava elatise suurendamist alates uue hagi esitamise ajast, kui elatise suurust mõjutavad asjaolud on muutunud ( vt ka Riigikohtu praktikat: RKL 3-2-1-2-09). Arvestades lapse vajadusi, hageja ja kostja seisukohti ning poolte varalist seisundit, samuti asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu, peab kohus põhjendatuks suurendada 3

(4)2-09-39345 kompromissiga kinnitatud elatusraha 1250 kroonilt kuus miinimummäära lähedase suuruseni 2500 kroonini kuus. Kohus on seisukohal, et kuni hagi esitamiseni kehtis poolte vahel kohtulikult kinnitatud kokkuleppega elatis suuruses 1250 krooni, mis on ka praegu täidetav kohtutäituri kaudu 14.08.2003.a kohtumääruse alusel.

§ 70lg.

1 alusel kuulub elatis suuruses 2500 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele alates hagi esitamisest, 10. augustist 2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, samuti TsMS § 163 lg.1 tulenevalt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid poolte endi kanda. Käesolevas asjas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Ingrid Hallas Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.