lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts Hansapank (hageja) esitas 04.03.2009 kohtule hagi J P`i (kostja) vastu võlgnevuse 106 083.44 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.05.2007 teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arveldusarvega. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abi toimub kasutaja identifitseerimine ja laenulepingu sõlmimine interneti vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjaliku allkirjaga. sõlmisid pooled hanza.neti vahendusel laenulepingu (leping 1) summas 25 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 48 kuud. sõlmisid pooled hanza.neti vahendusel laenulepingu (leping 2) summas 50 000 krooni, intressimääraga 19% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 48 kuud. sõlmisid pooled hanza.neti vahendusel laenulepingu (leping 3) summas 31 000 krooni, intressimääraga 19% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 24 kuud. Lepingute kohaselt oli kostja kohustatud tasuma lepingu ülesütlemise korral ühekordset trahvi kuni 1% varaliste kohustuste summast. Kostja ei ole lepingutest tulenevat maksekohustust täitnud ning hageja ütles 12.12.2008 avaldusega lepingu üles. Seisuga 27.02.2009 võlgneb kostja hagejale lepingu 1 alusel 23 047.80 krooni, millest põhivõlg on 20 683.82 krooni, intress 1 668.66 krooni, viivis 467.27 krooni, leppetrahv 223.52 krooni ja leppetrahvilt viivis 4.53 krooni; lepingu 2 alusel 50 976.54 krooni, millest põhivõlg on 45 570.66 krooni, intress 3 875.74 krooni, viivis 1 025.89 krooni, leppetrahv 494.46 krooni ja leppetrahvilt viivis 9.79 krooni ning lepingu 3 alusel 32 059.10 krooni, millest põhivõlg on 29 011.42 krooni, intress 2 052.83 krooni, viivis 678.22 krooni, leppetrahv 310.64 krooni ja leppetrahvilt viivis 5.99 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõuetelt (96 294.52 krooni) EKP intress+7% aastas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 17.03.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused 2 2-09-8824 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata põhiosa, intressi ja viivise osas. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust , sõlmitud laenulepingust ja sõlmitud laenulepingust . Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, lõpetas hageja lepingud ennetähtaegselt. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 396 lg 1.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 27.02.2009 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 28.02.2009. Leppetrahvi nõue summas 1 028.62 krooni (223.52+494.46+310.64) ja leppetrahvi viiviste nõude summas 20.31 krooni (4.53+9.79+5.99) jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-08). Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kuna hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 10 000 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 10 000 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.