Obsah (6)

§ 51§ 48§ 2§ 23§ 221§ 218

2-08-86087 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2009. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-86087 Tsiviilasi ITM OÜ kaebus ko

) § 48 p 7 alusel lõpetada. Vastasel korral tekiks olukord, kus sissenõudja üks ja sama nõue saaks täidetud kaks korda. Sarnaselt lõpeb ka täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega (

§ 51lg 1).

Sissenõudja ei ole tõendanud realiseeritava nõude olemasolu ega selle suurust. Sissenõudja nõue ning selle suurus on ebaselge ja põhjendamatu. Väidetavast täitedokumendist nõude suurus ei nähtu. Puuduvad andmed sissenõudja ja Perespordikeskuse Aktsiaseltsi (pankrotis) vahel teostatud tasaarvestus(t)e kohta. Kohtutäitur tugineb otsuses sissenõudja vastuväidetele, mis on esitatud pärast otsuse tegemist. Sissenõudja esitas vastuväited 21.11.

1. Kohtutäitur ja sissenõudja said kaebuse menetlusse võtmise määruse kätte 19.12.
2. Kohus andis määrusega puudutatud isikutele tähtaja seisukoha esitamiseks 10 päeva. Puudutatud isikud seisukohti ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus peab võimalikuks lahendada käesoleva kaebuse kirjalikus menetluses. 2 2-08-86087 Kaebuses on avaldaja taotlenud tsiviilasjade liitmist. TsMS § 374 kohaselt kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Kohtu hinnangul on võimalik lahendada avaldaja poolt esitatud kaebused eraldi (käesolevas asjas on kaebus kohtutäituri 20.11.2008 otsusele), kuna kaebuste ühine menetlemine ei võimalda kaebuste kiiremat lahendamist. Lisaks sellele on avaldaja kaebustes tuginetud erinevatele asjaoludele, mida kinnitab ka avaldaja ise 31.10.2008 kaebuse punktis 1.
3. Avaldaja on taotlenud tõendite kogumist, mis puudutab Perespordikeskuse Aktsiaseltsi (pankrotis) ja sissenõudja vahel teostatud nõuete tasaarvestusi. 08.10.2009 kohtule esitatud menetlusdokumendis ei pea avaldaja vajalikuks täiendavate tõendite kogumist. Esitatud asjaolude kohaselt on sissenõudja esitanud täitmisavalduse, milles on võlgnikuks märgitud avaldaja ja täitedokumendiks 21.05.2008 notariaalselt tõestatud nõuete loovutamise leping, hüpoteegi loovutamise ja ülekandmise leping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ning asjaõigusleping. Täitmisavalduses on märgitud nõude suuruseks 3 500 000 krooni. 31.10.2008 on avaldaja esitanud kohtutäiturile kaebuse täiteasjas menetluse lõpetamiseks

§ 48p 7 alusel.

Kohtu hinnangul on kohtutäituri 20.11.2008 otsus seaduslik ja põhjendatud. Kaebuses märgitud täiteasja peatamise taotluse jätab kohus sisuliselt hindamata, kuna avaldaja taotles täitemenetluse peatamist kuni Perespordikeskuse Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldustega tutvumise tähtaja lõpuni, s.o 27.11.2008. Kohus leiab, et täitemenetluse lõpetamiseks alus puudub.

§ 2

lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga või laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtutäitur viib

§ 23

lg 1 esimese lause kohaselt täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Käesolevas täitemenetluses on sissenõudja esitanud täitmisavalduse, märkinud sinna nõude suuruse ning lisanud täitedokumendi. Täitedokumendiks on 21.05.2008 notariaalselt tõestatud nõuete loovutamise leping, hüpoteegi loovutamise ja ülekandmise leping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ning asjaõigusleping (edaspidi leping). Nimetatud lepingu p 1.2.4 on märgitud, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtu hinnangul on täitemenetluse alustamisel täitemenetluse tingimused täidetud. Kohus ei nõustu avalduses toodud väidetega, et kuna sissenõudja on oma nõuded maksma pannud Perespordikeskuse Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotimenetluses, ei ole täitemenetluse konkurents enam lubatav. Avaldaja on jätnud tähelepanuta, et käesolevas täitemenetluses ei ole võlgnikuks pankrotis olev Perespordikeskuse Aktsiaselts (pankrotis). Seega on ainetud avaldaja viited PankrS § 93 lg 1, 94 ning

§ 51lg 1.

Avaldaja on kaebuses välja toonud, et tõendamata on realiseeritava nõude olemasolu, nõude suurus on ebaselge ja põhjendamatu. Kohus ei saa käesoleva menetluse raames otsustada võlgnevuse olemasolu ja selle suurust. Samuti ei anna nõude ebaselgus alust täitemenetluse lõpetamiseks

§ 48

p 7 alusel.

§ 48

p 7 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse 3 2-08-86087 selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. 08.01.2009 on avaldaja väitnud, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Kohus saaks anda hinnangut täitemenetluses olevale nõude olemasolule ja suurusele sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamisel.

§ 221

lg 1 raames saab võlgnik vaidlustada täitedokumendi alusel sundtäitmisel olevat nõuet.

§ 218

lg 2 2.lause kohaselt võib kohus otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu. Täitemenetluse peatamine kuulub tühistamisele. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Meeli Kaur kohtunik 4