Asjaolud S K esitas 30.07.2009.a Harju Maakohtule avalduse lapse IK elukoha määramiseks. Avaldaja palub määrata IK elukohaks avaldaja S K elukoht. 15.10.2009.a toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi. Tulenevalt asjaolust, et IK soovib jääda elama XXXoma vanavanemate juurde ning menetlusosalistele on oluline lapse arvamus, leppisid menetlusosalised kokku, et kuni 18.a saamiseni elab IK oma vanavanemate juures XXX, Tallinnas. Menetlusosalised otsustasid loobuda määruskaebuse esitamise õigusest. IK avaldas kohtule, et soovib elada XXXoma vanavanemate juures ega soovi ema juures elada. Eestkosteasutuste esindajad ning IK esindaja vandeadvokaat Piret Simm olid kompromissiga nõus. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita.
Menetlusosalised on kohtule esitatud kompromissis kokku leppinud, et kompromissi kinnitav määrus ei ole kaevatav (
Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt, kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada või millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses. 2 2-09-37236 Tulenevalt
lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti Kohus selgitab avaldajale, et
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Juhul, kui avaldaja soovib tasutud riigilõivust poole, s.o 100 krooni tagastamist, tuleb avaldajal kohtule vastavasisuline avaldus esitada, märkides ära, millisele arveldusarvele tagastatav summa kanda. Raivo Einula Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.