2-05-23748/9

2-05-23748 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-23748 Tsiviilasi esindajad N B hagi A S vastu abielu lahutamiseks ja lapse elukoha määramiseks Hageja N B (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja AS (sünniaeg xxx.a, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoober
4. a Menetlusosalised ja nende RESOLUTSIOON
5. Lahutada N B ja A S abielu, mis on sõlmitud xxx.a Moskva oblasti Serpuhhovi linna perekonnaseisuametis, kanne number xxx.
6. Jätta poolte ühise lapse K S (isikukood xxx) elukohaks N B elukoht. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED N B esitas A S vastu hagi abielu lahutamiseks ja lapse elukoha määramiseks. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled xxx.a Moskva oblasti Serpuhhovi linna perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud tütar K S . Pooltel ühist vara ei ole ja hageja kostjalt tütrele elatusraha väljamõistmist ei soovi. Hageja palus hagiavalduses jätta tütar tema juurde ning anda tütrele perekonnanimi B. Kohtuistungil hageja loobus tütre perekonnanime muutmise taotlusest. 1 Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud abielutunnistuse (tl 3) ja K Sa sünnitunnistuse (tl 4). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja A S kuulas erinõude korras 19.06.2008.a kohtuistungil ära Moskva oblasti Serepuhhovi linna kohus. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei vaielnud A S abielulahutusele vastu ning oli nõus sellega, et tütar jääb hageja juurde elama. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Abielutunnistusest nähtub, et pooled abiellusid xxx.a (tl 3). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et abielu tuleb lahutada, pooled ei ela enam koos. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja poolte abielu tuleb lahutada, kuna pooltel ei ole enam ühist elukohta ning nende kooselu on sisuliselt lõppenud. Nimetatud hagi on hageja poolt kohtule esitatud 29.12.2005.a ning kohus leiab, et pooltel on olnud piisavalt aega leppimiseks. Hageja jäi kohtuistungil enda nõudele abielu lahutada kindlaks. Kostja ei ole abielu lahutamisele vastu vaielnud. Kohus ei tuvasta abieluliste suhete lõppemise aega, kuna hageja väitel ei ole pooltel ühist vara. Sünnitunnistusega (tl 4) on tõendatud, et pooltel on ühine laps K S (isikukood xxx). PKS § 29 lg 3 kohaselt lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. PKS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Hageja on palunud tütre elukohaks jätta hageja elukoht, kostja on sellega nõus. Arvestades asjaolu, et kostja elab Venemaal ning hageja koos tütrega Eestis, peab kohus hageja taotlust põhjendatuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid lapse ema juurde jätmise. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Tsiviilasjas on alustatud menetlus 29.12.
7. Kuna hageja ei ole esitanud taotlust kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks, jätab kohus poolte kohtukulud TsMS § 60 lg 3 alusel nende endi kanda. Gerty Pau Kohtunik 2