lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et kostja võttis endale kohustuse müüa hagejale tulevane asi st asi, mis müügilepingu sõlmimisel ei olnud veel kostja omandis ega valduses. Selline kokkulepe on
lg 1 järgi lubatud.
lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et pooled leppisid kokku sõiduauto margis ja hinnas. Tunnistaja RU ütluste järgi leppisid pooled suuliselt kokku selles, et auto pidi olema uuema kerega Volkswagen Passat, millel on kliimaseade, manuaalkäigukast ja diiselmootor, lepiti kokku ka mootori võimsuses. Autol pidi olema võimalikult väike läbisõit. Kohus asub seisukohale, et pooled leppisid lisaks kirjalikus lepingus nimetatud sõiduauto margile kokku ka muudes asja kvaliteedinäitajates. Muuhulgas peab sõiduauto kokkulepitud kvaliteet vastama ka kokkulepitud hinnale. Tunnistaja väitel oli talle kui autode müügiga tegelevale inimesele autode hinnaklass teada. Järelikult pidi talle olema ka teada see, millise kvaliteediga sõidukit on kokkulepitud hinna eest võimalik soetada. Kohtule esitatud sõiduki Eestis arvele võtmisel 2.03.2007 koostatud tehnoülevaatuse kontrollkaardist nähtub, et sõiduki odomeetri näit oli 154 000 kilomeetrit. Kohtule esitatud Saksa Auto Kaks AS hooldusnõuniku J Kiige e-kirjast nähtub, et Saksamaal oli sama sõiduauto odomeetri näiduks 27.12.2006 toimunud viimase hoolduse ajal 251 306 kilomeetrit. Kohus leiab, et on mõistlik eeldada, et sõiduauto läbisõit on asja kvaliteedi oluline näitaja. Kostja poolt hagejale üle antud sõiduki tegelik läbisõit erines odomeetri näidust ligikaudu 100 000 kilomeetri võrra. Hageja nõustus vastu võtma sõiduki, mille odomeetri näit oli 154 000 kilomeetrit, järelikult ei vastanud asi kokkulepitud kvaliteedile
lg 2 p 1 ja 6 sätete järgi.
lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.
lg 2 järgi läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Kohus leiab, et odomeetri näit erines auto tegelikust läbisõidust oluliselt asja üleandmisel, seega vastab kostja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.
lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist tarbijalemüügi lepinguga. Tunnistaja ütluste kohaselt võis hageja tulla tema töö juurde ostetud autot puudutavate dokumentidega. Kohtule esitatud hageja e-kirjadest nähtub, et hageja ja RU olid ühenduses seoses auto ostmise või vahetamisega 2008 aasta veebruaris ja märtsis. Tunnistaja sõnul ei töötanud ta sel ajal enam kostja juures. Kohus asub seisukohale, et tunnistaja ütlustega ja ekirjadega on tõendatud asjaolu, et hageja pöördus RU poole seoses auto ostmise sooviga. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustest ja kohtule esitatud e-kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks kahe kuu jooksul asja üleandmisest alates välja toonud ostetud auto puudused ja nõudnud kostjalt asja parandamist või ümber vahetamist vastavalt
lg 1 sätestatule või muul moel teavitanud kostjat asja puudustest.
lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kohus leiab, et
lg 1 ja
lg 1 koostoimest lähtuvalt pidi hageja kostjale vähemalt kahe kuu jooksul teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest ning juhul, kui ta seda õigeaegselt ei teinud, kaotab ta õiguse kasutada õiguskaitse vahendina lepingust taganemise õigust, sest ta ei saa tugineda lepingu rikkumisele. Lepingu rikkumine on aga lepingust taganemise eelduseks. Kohus leiab, et hageja on minetanud õiguse lepingust taganeda, sest ta ei teavitanud õigeaegselt kostjat sellest, et kostja on lepingut rikkunud ja müünud hagejale auto, mis ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Kuna hagejal ei ole õigust lepingust taganeda, ei saa ta nõuda ka lepingu järgi saadu tagastamist kostjalt ja hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Kostja poolt esitatud väited selle kohta, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole koostatud kostja ametlikul blanketil, paberil puudub pitsati jäljend ja äriühingu logo, ei ole asjakohased. Lepingu välimus ja selle vormistamise kvaliteet ei mõjuta lepingu kehtivust. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.