2-09-31361/15

2-09-31361 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-31361 Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J P (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: R M (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja esindaja: Deniss Matvejev volikirja alusel Kohtuistungi aeg Resolutsioon
2. september 2009.a. J P hagi R M vastu lapsele elatise nõudes
3. Rahuldada hagi osaliselt.
4. Välja mõista kostjalt R M hageja J P kasuks elatis poja V M, sünd. XXX ülalpidamiseks alates 02.07.2009.a. igakuiselt summas 1 000 (üks tuhat) krooni kuni poja V M täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.
5. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu 02.07.2009.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel abielust sündinud poeg Vitali 08.06.1999.a. Pärast abielusuhete lõppemist 2004.a. ei ole kostja varaliselt oma poega 1 2-09-31361 aidanud, välja arvatud üks kord, mil kostja ostis lapsele jalgratta. Hageja varaline seisund on halb, ta on praegu lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulekuks on ainult vanematoetus ja lastele saadavad lapsetoetused, kokku 4 500 krooni. Hageja elab üksi kahe lapsega ühiselamus ja kogu sissetuleku toetuste näol kulutab lastele. Kuna kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust pikema aja kestel, siis hageja leiab, et kostja on kohustatud maksma elatist ka möödunud aja eest tagasiulatuvalt kuni üks aasta hagi esitamisest, s.o. 02.07.2008.a. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise hageja kasuks poeg Vitali ülalpidamiseks 2 175 krooni alates 02.07.2008.a. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses 22.09.2009.a. kohtule teatab, et ta ei tunnista hagi. Kostjal ei ole võimalust oma last ülal pidada kuna kostja varaline ja tervislik seisund ei võimalda maksta lapsele elatist. Kostja on alates 26.07.2009.a. töötu ja töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas. Kostjal on töövõimekaotus 60 %. Kostja ainuke tuluallikas on rahvapension töövõimetuse alusel suurusega 2 190 krooni. Selle pensioni arvel kostja ei saa elatist maksta. Kostja leiab, et on olemas asjaolud, mis ei võimalda elatist välja mõista tagasiulatuvalt. Kostjal ei ole vara, mille arvel maksta elatist tagasiulatuvalt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et pooltel on 08.06.1999.a. sündinud poeg Vitali Metlik (t.l. 3-4, 54-55). Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Pooled ei vaidle, et laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatist. 2 2-09-31361 Vaidlust ei ole, et hageja ei tööta, sest on teise lapsega lapsehoolduspuhkusel. Vaidlust ei ole, et hageja sissetulekuteks on vanemahüvitis 4 350 krooni ja laste V M ja D B eest peretoetus 600 krooni (t.l. 6). Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus tuvastas, et kostja on 60 % töövõimetu (t.l. 71-72). Kostja keskmine töötasu jaanuarist kuni juunini 2009.a. oli 4 296.17 krooni (t.l. 33). Kuid kostjaga on tööleping lõpetatud 26.07.2009 (t.l. 66-67) ja kostja on arvele võetud töötuna (t.l. 68-70). Kostja sõnul on tema ainukeseks sissetulekuks töövõimetuspension 2 190 krooni. Kostja 2008.a. tuludeklaratsioonist on näha, et ka 2008.a. oli kostja sissetulekuteks töövõimetuspensionkeskmiselt 2 093.50 krooni kuus (25122:12=2093.50) ja keskmine kuupalk 3 748.83 krooni ((11252+33734):12=3748.83)) (t. 23-27). Kinnisvara kostjal ei ole. Seoses asjaoluga, et kostja on töövõimetu, kohus leiab, et elatise suurust lapsele arvesse võttes kostja varanduslikku olukorda, tuleb vähendada alla seaduses sätestatud miinimumelatise suuruse määra. Kuna kostja on töövõimetuse kaotuse protsendiks on määratud 60 % ja kostja saab töövõimetuspensioni kostja sõnul 2 190 krooni, kostja ei tööta hetkel, siis kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 1 000 krooni kuus, mida arvesse võttes saadavat töövõimetuspensioni on kostja võimeline tasuma. Asjaolu, et kostja on töövõimetu ja töötu ei ole siiski iseenesest selliseks asjaoluks, et vabastada kostjat täielikult elatise maksmise kohustusest. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanema kohustus ülal pidada oma alaealist last on oma sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab vanem tegema kõik endast sõltuva, et tagada vajalike vahendite olemasolu lapse ülalpidamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja varanduslik olukord võimaldaks tal maksta elatist hageja nõutud suuruses. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61
6. lõikes nimetatud asjaolusid. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kuid kohus leiab, et asjaolu, et kostja oli töövõimetu ka ajavahemikul, mille eest hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt (t.l. 71-72), siis kohus leiab, et ei ole võimalik kostjalt elatist välja mõista tagasiulatuvalt, vaid elatis tuleb välja mõista alates elatisehagi esitamisest s.o. alates 02.07.2009.a. Kohus leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada osaliselt ning välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis poja V M, sünd. XXX., ülalpidamiseks alates 02.07.2009.a. igakuiselt summas 1 000 krooni kuni poja V M täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. Kohus ei arvesta tõendina kostja abikaasa tuludeklaratsiooni, sest sel ei ole asjas tähtsust, kuna kostja abikaasal ei ole kohustust kostja last üleval pidada. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Hageja palub välja mõista elatise igakuuliselt 2 175 kroonini. Seega on käesoleva hagi hinnaks 19 575 3 2-09-31361 krooni (9 kuud x 2 175 krooni). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osade, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4