lg 1 p 1 järgi on vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine (RKTKo 3-2-1-4-07). Põhiseaduse (PS) § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele ning PS § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud
§-s 50 lg 1. Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid. LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Vastavalt LaKS § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. SHS § 25 lg 2 kohaselt kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab 3
) § 54 lg 1 p 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Tõendatud on, et V L ei täida oma kohustusi laste kasvatamisel ja ei hoolitse laste eest, kuna selleks puudub tal huvi ja tahtmine, ta ei saa hakkama isegi enda eluga, tal puudub kindel elukoht, millest tulenevalt puuduvad ka tingimused laste kasvatamiseks. Viktoria Lukovkina ei ole jätkuvalt võimeline eeltoodust tulenevalt osa võtma laste kasvatamisest ja hooldamisest. Arvestada tuleb ka seda, et lapsed on viibinud hoolekandeasutuses alates 2007 aastat ja laste emal on olnud piisavalt aega ja raha eluaseme soetamiseks, või siis üürimiseks ja korrastamiseks ning lastele sobivate elamistingimuste loomiseks, kuid V L on sellesse suhtunud pika aja jooksul ükskõikselt, jättes kaitsmata laste huvid. Kohus arvestab ka asjaoluga, et Viru Maakohtu 21.04.2008.a määrusega jäeti avaldaja avaldus rahuldamata, millest tulenevalt oli laste emal võimalus olukorda muuta enam kui aasta jooksul. Laste ema oma suhtumist muutnud ei ole. Kohus leiab, et antud juhul pole mõjuvaid põhjuseid kasvatamis- ja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks. Vanem, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma last, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust lapse huvides. Laste emale õiguste jätmine laste suhtes võib olla ohtlik laste tervisele ja arengule, kuna laste emale jääks õigus võtta lapsed hoolekandeasutusest ära enda juurde, esindada lapsi ja korraldada laste elu, kuid igasugused tingimused laste eest hoolitsemiseks, nende arenguks ja kasvatamiseks puuduvad. Selline õiguste jätmine emale kahjustaks oluliselt laste huve. Samuti kahjustab lapse ema poolt alusetute lubaduste andmine lastele nende psüühikat ja riivab nende tundeid. Vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on küll äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks, kuid kaitseb last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve. Vanema õiguste äravõtmine on suunatud ka sellele, et mitte võimaldada vanemal last esindada. Perekonnaseaduse § 55 lg 1 kohaselt kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused. Vastavalt
lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Kohus arvestades küll lapse sooviga elada koos emaga, leiab, et lähitulevikus see võimalik ei ole, arvestades lapse ema aastatepikkust käitumist, kuid milline võimalus ei ole edaspidiselt välistatud, juhul kui V L on võimeline laste eest hoolitsema ja tagama lastele inimväärsed elutingimused. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine V L on põhjendatud ning lapse emale jääb võimalus lapsega kokku saada eestkosteasutuse loal (
Samuti jääb lapse emale õigus nõuda kohtult vanema õiguste taastamist lapse suhtes, kui ta oma eluviisi parandab ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita (
lg 1).
lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemliku hoolitsusest, korraldab tema elu eeskosteasutus. Avalduses toodud asjaolud on tõendatud lisaks avaldaja esindaja, puudutatud isiku ja alaealise 4
lg 5 vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ning muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Kohus rahuldab avalduse juhindudes SHS §-dest 24 lg 1, 2, 25,
§-dest 50 lg 1, 54 lg 1 p 1, lg 5, 55 lg 3, 58, LaKS §-dest 8, 27 lg 1, 32, 39 ning TsMS §-dest 410, 436, 442, 452 lg 1, 558 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.