Määruse ärakiri saata hageja esindajale esindajale, le, kostjale. kostjale. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 29.10.2009.a. saabus Viru Maakohtusse Nordargden OÜ avaldus hagi tagamiseks enne hagi eistamist. Avalduses on esitatud järgmised faktilised asjaolud: Hageja üüris kostjalt ruume aiandustarvete müügi eesmärgil kaupluse pidamiseks. Üldisest majandusolukorrast tingituna oli hagejal seisuga 03.09.2009.a tekkinud üürivõlg kostja ees summas 36 158,25 krooni. Väidetavalt osutatud võlgnevuse tõttu tungisid kostja esindajad 03.09.2009.a omavoliliselt Kauplusesse, vahetasid lukud, seadistasid ümber valvesignalisatsiooni ning teatasid, et hageja töötajaid enam Kauplusesse ei lasta, kuni pole tasutud üürivõlgnevust. 04.09.2009. a saatis kostja esindaja ka e-kirja hagejale, väites, et üürileandja on teostanud pandiõigust üürniku vallasasjadele üürivõlgnevuse katteks (lisa 2). Hagejalt valduse äravõtmise tõttu jäi Kauplusesse kaupa laoseisuga 434 792,60 krooni (lisa 3), lisaks kasse sularaha summas 7164,40 krooni. Vahetult enne hageja esindajate poolt Kauplusesse tungimist ning lukkude vahetamist saabus Kauplusesse kaubakoorem lillesibulatega, mida kostja töötajad ei jõudnud hageja õigusvastase sekkumise tõttu kilest lahti pakkida. Lillesibulad lähevad umbses keskkonnas väga kiiresti mädanema ning kostjal pole kahtlust, et praeguseks hetkeks on kogu vastav kaup kasutamis- ja müügikõlbmatu. Lillesibulaid saabus kauplusesse sisseostusummas 19 885 krooni, mistõttu otsene varaline kahju kostjale on summas 19 885 krooni (lisa 4). Hageja esitas 09.09.2009.a kostjale vastuse pandiõiguse teostamise kirjale, kahju hüvitamise nõude, tasaarvestusavalduse ning ettepaneku kompromissläbirääkimiste alustamiseks (lisa 5). Nimetatud avaldusega vaidles hageja vastu kostja poolt pandiõiguse teostamisele. 12.10.2009.a esitas hageja kostjale üürilepingu ülesütlemisavalduse, vindikatsiooninõude kostja vallasasjade üleandmiseks ja nõude üürilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks (lisa 6). Kostja vastas sellele oma 22.10.2009.a vastusega, milles nõudeid ei tunnustanud (lisa 7). 28.10.2009.a oktoobri pärastlõunal Ametlikke Teadaandeid kontrollides selgus, et kostja on 21.10.2009.a. avaldanud hageja vara osas enampakkumisteate. Enampakkumisteate kohaselt on ümbrike avamise aeg 29.10.2009.a kell 10.30 ning pakkumised tuli saata postiga arvestusega, et need saabuvad kostjani hiljemalt 28.10 (lisa 8). Hageja edastas 28.10.2009.a kostjale nõude avaliku enampakkumise katkestamiseks, mis on käesoleva ajani vastuseta (lisa 9). Hagi tagamise taotluse kohaselt tulenevalt
Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi. Asjaolu, et kostja vaidleb hageja seisukohtadele seoses hageja esitatud kahju hüvitamiste nõuete, vindikatsiooninõude ning ülesütlemisavaldusega vastu, sai hageja teada 22.10.2009.a. kell 16:41, mistõttu kostja 3 sisuliste argumentidega tutvus hageja 23.10.2009.a (eelmisel reedel). Kuivõrd hageja sai oma õiguste rikkumisest teada 28.10.2009.a, s.o üks päev enne enampakkumise toimumist ja kolm tööpäeva pärast kostja viimaste seisukohtade saamist, ei ole hagejal enampakkumise ajaks võimalik komplekteerida ja vormistada hagiavaldust. Hageja on kohtusse pöördumist kaalunud, kuid arvestades asjas olevate ja kogutavate tõendite mahukust, samuti ka üürileandja ebaseadusliku pandiõiguse teostamise tõttu tekkinud kahju ulatust ja liiki, ei ole hagejal olnud pärast kostja 22.10.2009.a vastust selleks reaalset võimalust. Kuivõrd aga 29.10.2009.a enampakkumise toimumise korral võib toimuda vara võõrandamine kolmandatele isikutele, saavad hageja õigused pöördumatult kahjustatud. Rõhutamist väärib asjaolu, et enampakkumisele on pandud hageja vallasvara tervikvarana alghinnaga 55 000 krooni. Sama vara laoseisu väärtus on 434 792,60, seega realiseerib kostja hageja vara selle väärtusest ligi 8 korda odavamalt. Hageja kavatseb kostja vastu esitada hagi pandiõiguse teostamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes, samuti vindikatsiooni- ning tõenäoliselt kahju hüvitamise hagi. Juhul, kui kostja realiseerib oma ebaseaduslikku pandiõigust õigusvastasel enampakkumisel, kaotab hageja võimaluse nii pandiõiguse teostamise õigusvastasuse tuvastamise kui ka vindikatsiooninõude esitamiseks. Juhul, kui kostja võõrandab ebaseaduslikul enampakkumisel hagejale kuuluvad esemed, kaasneb sellega oluline hageja õiguste kahjustumine – juba on näha, et hageja ei otsi võimalusi vara võõrandamiseks selle turuhinnaga. Tulenevalt
lg-st 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Vastavalt
lg-le 2 võib sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Eeltoodud põhjendustel leiab hageja, et vajalik on hagi tagamine. Hageja on eelnevalt põhjendanud, miks on kostja tegevus omavoliline. Samuti on hagi tagamine vajalik nii olulise kahju ärahoidmiseks kui ka täitmise tagamiseks – ühelt poolt ei ole hageja vindikatsiooninõuet ei ole võimalik pärast vara võõrandamist enam rahuldada; teisalt tekib vara võõrandamisega hageja poolt määratud alghinnaga vaieldamatult kostjale kahju. Seetõttu on hagi tagamisel täidetud ka
Vastavalt
lg-le 3 on hagi tagamise abinõuks kostjal teatud tehingute või toimingute tegemise keelamine. Hageja leiab, et esitatava hagi efektiivseks tagamiseks on ainuvõimalik viis keelata kostjal hagejale kuuluva vara käsutamine.
lg 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hageja leiab, et hagi tagamisega ei ole kostja õigused ülemäära kahjustatud. Hageja õiguste kahjustamine, mis vara käsutamisega toimub, ei ole ka korrelatsioonis kostja poolt loodetud kasuga. Arvestades omavoli ulatust ning hageja õiguste kahjustamise ulatust, leiab hageja, et vajalik on hagi tagamiseks kostjal hageja vara käsutamise keelamine. Nimetatut iseloomustab juba asjaolu, et kostja on korraldanud enampakkumise hageja varale tervikuna (enampakkumisteates nähakse ette, et pakkumusi saab esitada vaid tervikvarale) ning ligi 8 korda väiksema väärtusega, kui on hageja tegelik laoseis. Juhul, kui kohus leiab, et vara käsutamise keelamine hagi tagamise abinõuna on kostja õigusi liigselt koormav, palub hageja alternatiivselt enampakkumise korraldamise ja läbiviimise keelamist hagejale kuuluva vara suhtes. Vaid juhul, kui kohus peab ka viimatinimetatud hagi tagamise abinõud liiga koormavaks, palub kostja keelata enampakkumise läbiviimine 21.10.2009.a enampakkumisteate alusel. Samas märgib hageja, et viimatinimetatud vahend ei taga hageja õigusi efektiivselt, kuivõrd võimaldab koheselt uue enampakkumise korraldamist. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes
lg-le 2 palub hageja rahuldada hagi tagamise taotlus ning keelata Bluestone OÜ-l (registrikood 11501024) Nordgarden OÜ (registrikood 10886387) vara käsutamine või
mõtte (summas 5334.60 krooni) tasumist tõendavad dokumendid on esitatud.
kohaselt tuleb rahalise nõudega hagi tagamise määruses määrata kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus leiab, et eeldatava hagi sisu arvestades, on selleks summaks võimalik määrata 400 000 krooni.
lg.1 kohaselt kohus lahendab hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval.
Kohus edastab määruse hagi tagamist taotlenud isikule, selgitusega, et tal on õigus määruse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole.
Kohtunik /allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 19.novembril 2009.a Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.