2-08-53137/23

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-53137 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi J.K. hagi A.K.i vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Hagihind 54 150 krooni Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2009 Menetlusosalised Hageja: J.K. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: A.K. (IK xxx, elukoht: xxx) Resolutsioon
3. J.K. hagi rahuldada.
4. Lahutada J.K. ja A.K.i abielu, mis on registreeritud 17.10.1992.a Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis ning mille kohta on tehtud kanne nr.
6. Välja mõista A.K.ilt elatis igakuise elatusrahana J.K. kasuks laste V.K.i (sünd. xxx, IK xxx) ja A.K. (sünd. xxx, IK xxx) ülalpidamiseks summas 1740 krooni (ükstuhat seitsesada nelikümmend )krooni lapse kohta so kahele lapsele kokku 3480(kolmtuhat nelisada kaheksakümmend ) krooni kuus alates 08.08.2008 kuni laste täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.
7. Hagejale väljamakstud elatisabi osas läheb elatisabi saaja nõue üle riigile.
8. Jõustunud kohtuotsus Sotsiaalkindlustusametile. saata teadmiseks
9. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. 1
10. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 20.10.2009 kell 16.
11. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK HAGIAVALDUS
12. J.K. esitas kohtule hagi A.K.i vastu abielu lahutamise ja lapsele elatise nõudes.
13. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu
14. oktoobril
15. aastal, abielust sündisid xxx.a poeg V.K. ja xxx tütar A.K.. Abielusuhted poolte vahel lõppesid aastaid tagasi, kuna kostja liiderlik ja joomarlik ellusuhtumine ei võimaldanud hagejal normaalseid abielusuhteid hoida ja lapsi kasvatada. Kostja ükskõikne ja perekonda mittetoetav käitumine on viinud selleni, et hagejal tuleb ise hoolt kanda ühisvara ja laste eest , kuna kostjapoolne toetus puudub. Hageja on teinud kostjale ettepaneku lahutada abielu vabatahtlikult ja määrata kokkuleppel lastele makstav elatis, kuid kostja ei ole ühelegi ettepanekule vastanud.
16. Hageja palub lahutada poolte abielu ja välja mõista kostjalt elatis laste ülalpidamiseks perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. KOSTJA VASTUS
17. Kostja esitas kohtule vastuse, milles tunnistab hagi osaliselt.
18. Kostja on nõus abielu lahutamise nõudega.
19. Elatise väljamõistmise osas vaidleb aga vastu, sest poeg elab kostja juures. 25.07.2008 lahkus hageja kodust võttes endaga kaasa ainult tütre A.. Kuna mõlema poole juures on üks lastest, on järelikult kulud jaotatud pooleks ning hagejal puudub alus kostjalt elatist nõuda. Kostja soovib kohtu kaudu määrata kindlaks poja V. elukoht, kes vastuse esitamise momendil elab kostjaga ning hagejaga kohtuväliselt kokkuleppele ei jõutud. KOHTUISTUNG 23.10.2008
20. Kohtuistungil 23.10.2008 selgitas kostja, et käesoleval ajal elavad mõlemad lapsed ema juures ning kostja avaldus lapse elukoha kindlaksmääramiseks ei vasta hetkeolukorrale.
21. Hageja selgitas, et maja, kus pooled elavad, on poolte ühisvara kuigi registreeritud kostja nimele. Hageja selgitas, et majas on kaks eraldi sissekäiku. Kostja kasutuses on kolm tuba. Kokku on majas neli korterit. Üks neist on ära müüdud, aga kolm korterit kuulub pooltele. Hageja soovib, et poeg elaks koos hagejaga, sest kostja juures käivad joodikud ning poeg ei soovi sinna minna. Isa juures ei ole pojal ei eraldi tuba ega oma voodit. HAGI TAGAMISE TAOTLUS 2
22. J.K.a esitas 16.01.2009 kohtule hagi tagamise taotluse paludes reguleerida menetluse ajaks seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist.
23. 16.01.2009 määrusega rahuldas kohus J.K. hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat A.K.it menetluse ajal tasuma hagi tagamise korras J.K. kasuks laste poja V.K.i ja tütre A.K. ülalpidamiseks elatist menetluse lõppemiseni 2 1 75 krooni kuus iga lapse kohta.
24. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 20.02.2009 otsusega nr KE0044 määrati J.K.le elatisabi kogusummas 9 000 krooni. KOHTUISTUNG
25. 05.2009 JA 30.09.2009
26. Kostja nõustus abielulahutusega.
27. Elatise nõude osas selgitas kostja, et sooviks elatise summat vähendada või tasumise aega pikendada, kuna hetkel tööl ei käi. Kostja selgitas, et
28. aasta augustis andis kostja hagejale 3 000 krooni ja kui lapsed tulid raha küsima, pole kostja kunagi keeldunud neile raha andmast või asju ostmast.
29. Hageja nõudis elatist 2 175 krooni ühe lapse kohta – kokku 4 350 krooni.
30. Kohtuistungil 30.09.2009 jäi hageja oma nõuete juurde, palus poolte abielu lahutada ja laste ülalpidamiseks elatis välja mõista.
31. Kostja kohtuistungile 30.09.2009 ei ilmunud, kohtukutse oli kätte toimetatud isiklikult. Mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks kostja kohut informeerinud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
32. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
33. Kohus tuvastas: - poolte abielu registreeriti 17.10.1992 Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis; - poolte abielust sündisid xxx poed V.K. ja xxx tütar A.K..
34. Hageja on kohtule esitanud kostja vastu abielu lahutamise ja elatise nõude
35. 1 Abielulahutuse nõue 19.1.1 Perekonnaseaduse (PkS) § 26 kohaselt lõpeb abielu abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. Abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus (PkS § 27 lg 1) Kohus lahutab abielu abikaasa nõudel ning abielu lahutatakse kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu (PkS § 29 lg 2) 19.1.2 Vastavalt PkS § 30 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumisest. 3 Sisuliselt puudub poolte vahel vaidlus abielu lahutamise üle. Hageja soovib abielu lahutamist, leides et selle jätkamine on võimatu ja mõttetu. Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu. 19.1.3 Kuulanud ära poolte seletused ,tutvudes asja materjalidega, arvestades hageja soovi ning kostja nõusolekut abielu lahutamiseks, leiab kohus, et abielu tuleb lahutada. Hageja on sõnaselgelt väljendanud oma tahet nii hagiavalduses kui kõikidel kohtuistungitel. Abielusuhted on lõppenud ,kumbki abielupool ei soovi neid taastada. Kohus leiab, et kujunenud olukord vastab PkS § 29 lg.2 –ga sätestatule: kohus on teinud kindlaks , et abielu jätkamine on võimatu. 19.1.4 Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kohus abielulahutamise nõude ja lahutab poolte abielu, mis on sõlmitud 17.10.1992.a Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis. 19.2 Elatise nõue 19.2.1 Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. 19.2.2 . Vastavalt PkS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vanemal on õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisena on käsitatav ka see, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsus 3-2-1-57-04) Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. 19.2.3 PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist PkS 61 lg 4 sätestatud miinimummääras. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik. 19.2.
36. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
37. ja
38. aastal on kuupalga alammäär 4350 krooni, elatusraha miinimummäär lapsele 2 175 krooni. 19.2.5 Kostja väitel on ta nõus lapsele elatist tasuma, kuid ei ole suuteline sellises summas elatist tasuma, või palub elatise maksmist pikendada arvestades asjaolu, et hetkel on kostja töötu ning talle on määratud invaliidsusgrupp. Kostja on nõus elatist tasuma alates kohtuotsuse tegemisest, mitte varasemast ajast (tl 47). 19.2.6 Kostja esitas kohtule arstliku ekspertiisi otsuse nr 400866 11.02.2008 , mille kohaselt on määratud kostjale töövõimekaotus 20 %(tl 56) Hageja leiab , et selle tõttu ei ole kostja võime tööga elatist teenida piiratud. 4 PkS § 61 lg 6 on sätestatud alused, millal on lubatav elatise tasumine alla kehtestatud miinimummäära. Muuhulgas võib kohus vähendada elatise suurust alla kehtestatud miinimummäära kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kohus on seisukohal, et kuna kostjale on määratud töövõimekaotus 20% ning et ta on käesoleval ajal ka töötu ,tuleb elatise igakuist miinimumi kostjale vähendada 20%. Kohus arvestab sellega , et kostja ja hageja elavad koos ühes majas ning et lastel on võimalus olla ka kostja juures, saada kostjalt otsest ülalpidamist kas toitlustamise või asjade ostmisega juhul kui kostjal on võimalus seda anda. Kostja on istungil öelnud , et (tl 47) ei ole keeldunud lastele raha andmast kui nad on seda küsinud. Kohus märgib , et palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest alla poole kuupalga alammäära .Antud juhul on aga kostja töövõimelisus 80% . 19.2.7 Vastavalt PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatisehagi kohtule esitamisest. Hagi on kohtule esitatud 08.08.
39. Sellel ajal oli kostjale fikseeritud arstliku ekspertiisi otsusega juba töövõime kaotuse protsent (tl 56) Seega mõistab kohus kostjalt A.K.ilt elatise hageja J.K. kasuks laste ülalpidamiseks igakuiselt 1740 krooni kummagi lapse kohta so kokku 3480 krooni alates hagi esitamisest 08.08.2008 . 19.2.8 16.01.2009 määrusega rahuldas kohus J.K. hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat A.K.it menetluse ajal tasuma hagi tagamise korras J.K. kasuks laste poja V.K.i ja tütre A.K. ülalpidamiseks elatist menetluse lõppemiseni 2 1 75 krooni kuus iga lapse kohta. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 20.02.2009 otsusega nr KE0044 määrati J.K.le elatisabi kogusummas 9 000 krooni. Vastavalt elatisabiseaduse § 10 lg 1 läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend riigile läinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi suhtes. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused (elatisabiseaduse § 10 lg 2) Seega, läheb elatisabina väljamakstu ( 9 000 krooni) ulatuses hageja nõudeõigus ühe riigile. 19.2.
40. Arstliku ekspertiisi otsus A.K.i kohta kehtib kuni 28.veebruarini 2010 19.2.10.(tl 56). Kohus selgitab hagejale , et kui kostja töövõime on peale 28.veebruiari 2010 taastunud , on tal võimalus esitada kohtule hagiavaldus elatise suurendamiseks kostjalt. Kostja võib hagejalt nõuda elatise suuruse muutmist ka juhul kui muutub kostja majanduslik seisund ning kui muutuvad laste vajadused. Menetluskulud
41. TsMS § 164 lg 1 kohaselt menetluskulud ise. kannavad hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma Kohtunik 5