sätestab osanike kohustuse, juhul kui osaühingul on netovara vähem kui poolt osakapitalist, võtma tarvitusele abinõud netovara suurendamiseks või pankrotiavalduse esitamise.
lg 5` sätestab juhatuse liikmele kohustuse esitada viivitamata kohtule pankotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ettevõtte finantsnäitajate järgi on ettevõtte omakapital negatiivne pankrotimenetluse algatamise ajal ja seega
Juhatusel oli muude võimaluste puudumisel vältimatu esitada sellises majanduslikus olukorras pankrotiavaldus. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks üldteadaolevalt ehitusteenuse nõudluse järsk vähenemine, samuti ehitusteenuste hindade alanemine, mis tõid kaasa olulise käibe vähenemise. 2009.a. alguses tekkisid tellijate viivitused arvete tasumisega, mistõttu omakorda tekkisid makseraskused ettevõttel endal, ei suudetud õigeaegselt tasuda hankijate arveid ja töötajatele töötasusid. Juhtkond on üritanud makseraskustest üle saada, saavutanud kokkuleppeid hankijatega maksete tähtaegade pikendamises, samuti töötajatega palkade maksmisega hilinemises. Vaatamata sellele pöördusid töötajad ikkagi Töövaidluskomisjoni ja saavutasid töölepingu lõpetamise tööandja poolse rikkumise tõttu – tööga mittetagamine ja palga maksmisega viivitamine – ning hüvituse väljamõistmise. Seejärel ei näinud ettevõtte juhtkond enam võimalusi ettevõtte käigus hoidmiseks. Ajutine pankrotihaldur ei täheldanud Osaühingu maksejõuetuse tekkimises kuritegu ega juhtimisvigu. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud ettevõtte raamatupidamisalane dokumentatsioon on nõuetekohane ja seadusele vastav. Järeldus: Nestol Invest OÜ on maksejõuetu ja maksejõuetus on püsiv. Äriühing on käesolevaks ajaks oma tegevuse sisuliselt lõpetanud, ettevõtte juhtkond ei näe makseraskustest väljapääsu. Ajutise pankrotihalduri poolt teostatud raamatupidamise dokumentatsiooni analüüsil puudub võlgnikul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 5` sätestab juhatuse liikmele kohustuse esitada viivitamata kohtule pankotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist ajutise halduri M.Klemmeri aruandega ja sellele lisatud dokumentidega, et võlgnikul on kohustusi summas 474 896,47 kr ning vara puudub. Pankrotimenetluse algatamise seisuga oli omakapitali suurus 661 861,64 kr. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Makseraskustes on ettevõte 2009. aastast. Majandustegevuse lõppemise tõttu on maksejõuetus alaline. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ehitusteenuse nõudluse järsk vähenemine, ehitusteenuste hindade alanemine, mis tõid kaasa olulise käibe vähenemise. Tellijate viivituste tõttu arvete tasumisega ei suudetud õigeaegselt tasuda hankijatele arveid ja töötasusid. Juhtkond üritas raskustest üle saada. Töötajatele mõisteti välja hüvitused tööga mittetagamise ja palga maksmisega viivitamise eest. Seejärel juhtkond ei näinud võimalusi ettevõtte käigus hoidmiseks. Seega võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad raamatupidamise dokumentatsiooni analüüsi alusel. Seega kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusena juhatuse tegevuses juhtimisvigu ega kuritegu ei täheldatud. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.