← Eesti

2-09-27953/22

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-27953 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuistungi toimumise aeg 27.08.2009, 08.09.2009 ja 20.10.2009 Kohtuasi Kohtla-Järve Linna (Linnavalitsuse kaudu) avaldus N.T.lt laste äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta Menetlusosalised Avaldaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus (RK 75001017, asukoht Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve) Avaldaja esindaja: Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve) ja lepingulised esindajad Maarika Tarum ning Allan Valk Puudutatud isik: N.T. (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isikute N.T.i, A.T., A.T.i esindaja advokaat Irina Gromtsev RESOLUTSIOON
  2. Avaldus rahuldada.
  3. Võtta ära N. T.lt tema alaealised lapsed: N.T.i (IK xxx); A.T. (IK xxx); A.T.i (IK xxx) vanema õigusi äravõtmata ja anda alaealised lapsed riiklikule ülalpidamisele.
  4. Kohtumäärus on avalikult teatavaks tehtud
  5. novembril 2009 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK AVALDUS
  6. Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas 12.086.2009 Viru Maakohtule avalduse N.T.lt laste äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta. (tl 1-3) Avalduse kohaselt on N.T. ülalpidamisel kolm alaealist last: xxx sündinud N.T., xxx sündinud A.T. ja xxx sündinud A.T.. Lapsed on sündinud vallaslastena. 01.12.2008 Jõhvi Politseiosakonnas alustatud kriminaalmenetluses nr 08240105378 (KarS § 121 järgi ) tuvastati, et N.T. elukaaslane, laste bioloogiline isa I.S. kasutas füüsilist vägivalda N.T. alaealiste laste suhtes. 15.05.2009 lõi I.S. rusikaga avaldaja poega, N.T.it kõhu piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu. Alaealine N.T. on avaldanud soovi koolipäevadel internaadis elamiseks, kuna kodus on pidevad konfliktid ema ja isa vahel, purjus isa lööb nii ema kui lapsi ja viib ka raha kodust ära. Laps tuleb tihti kooli varem, et saaks hommikust süüa koolis, sest kodus süüa ei ole.
  7. KÜ Jaaniku 26 arvamusest nähtub, et peres elab kolm alaealist last, laste isa I.S. on tihti alkoholijoobes ja skandaalitseb, kasutades füüsilist vägivalda nii laste ema kui laste suhtes. Naabrid on korduvalt kutsunud politsei. Esineb ka juhtumeid, kus N.T. jätab lapsed koos alkoholijoobes I.S.iga, lahkudes ise korterist, kuna kardab mehe vägivalda. N.T. elukaaslane võtab ära ka N.T. sissetulekud.
  8. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus on N.T.t konsulteerinud erinevates küsimustes, toetanud materiaalselt ja ka vältimatu abiga. Kuna N.T. kodune olukord muutunud ei ole, järeldab avaldaja, et laste ema ei ole võimeline oma lastele turvalist keskkonda ning elamistingimusi looma. Avaldaja palub N.T.lt ära võtta alaealised lapsed N.T.i, A.T. ja A.T.i vanema õiguste äravõtmiseta.
  9. Avaldaja täiendas avaldust 07.09.2009 (tl 65). Avalduse kohaselt alaealisel A.T.il on diagnoositud hüperaktiivsus, laps ei reageeri täiskasvanute märkustele. N.T. ei ole pöördunud psühhiaatri ega psühholoogi poole poja A. suhtes konsultatsiooni saamiseks. Lastekaitsetöötajad on korduvalt registreerinud A.T.i psühhiaatri vastuvõtule, kuid N.T. ei ole lapsega vastuvõtule läinud. Ka lasteaed Kakuke on andnud A.T.i kohta seletuse, mille kohaselt vajas laps juba
  10. aastal erialaspetsialistide konsultatsioone, ema võttis lapse lasteaiast ära, kuid alaealise terviseprobleemide lahendamisega tegelenud ei ole.
  11. N.T.l on olemas pidev sissetulek peretoetuste, töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetuste näol. Korduvalt on lastekaitsetöötajad abistanud T. perekonda toiduainetega. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus on perekonda abistanud rahaliste vahenditega nii lastele kooli jaoks õppevahendite kui riiete soetamiseks, samuti toetanud lasteaia toitlustuskulude tasumisel. Vestlusest lastega on selgunud, et ka N.T. on lapsi füüsiliselt karistanud (neid löönud). Lisaks vajavad lapsed arstide (psühholoogide, psühhiaatrite) jälgimist ja konsultatsioone, ema ei tule laste kasvatamise ning tervise küsimuste lahendamisega toime. LASTE ÄRAKUULAMINE
  12. Lähtudes TsMS § 552 1 lg 1 kuulas kohus
  13. augustil 2009.a N.T. elukohas ära alaealised lapsed N.T.i ja A.T. (tl 62). Vestlusest lastega selgus, et N. ja A. areng vastab nende eale, lapsed on rõõmsameelsed ja vastasid neile esitatud küsimustele. Lapsed selgitasid, et isa oli joobes pea iga päev ja peksis lapsi tihti, sealjuures ka 6 aastast A.d ja laste ema. Kui isa muutus vägivaldseks, püüdis ema kodust põgeneda ja abi kutsuda. N. õpib koolis, kodus koolitöid ei tee. A. teeb koduseid ülesandeid ka kodus. Ema õppimisel neid ei aita. Koolist tulles on emal toit valmis, kuid on ette tulnud ka olukordi, kus kodus süüa ei ole. Ema nõuab, et lapsed oma toa korras hoiaksid, ja mõnikord kui lapsed on ulakad, siis riidleb nendega. Ema lapsi peksnud ei ole. Kohtuniku küsimusele, kas emas on midagi, mis lastele ei meeldi või mida nad ema juures teisiti sooviksid näha, vastas A., et soovib , et emal oleks töö. N. ei osanud öelda, mis konkreetselt talle ema juures ei meeldi. KOHTUISTUNGID 08.09.2009 ja 20.10.2009
  14. Kohtuistungil selgitas alaealiste laste esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, et nõustub ühest küljest sellega, et N.T. ei täida vanemakohustusi nii nagu peaks. Teiselt poolt lapsed armastavad oma ema. Kodu on vaene ja ei ole võib-olla nii puhas kui peaks, kuid lastel on seal hea. Lahusolek on väga raske nii laste kui nende ema jaoks. Laste esindaja ei ole kindel selles, kas ema oma arengutasemelt ja iseloomuomadustelt on võimeline looma tingimusi laste kasvatamiseks ja nende normaalseks arenguks.
  15. Avaldaja oli seisukohal, et sissetulekute järgi peaks perekond käesoleval ajal materiaalselt paremini toime tulema. Ei tohiks tekkida olukordi, et lastele ei ole süüa anda.
  16. Laste esindaja küsimusele, mille alusel linn lapsi emalt ära võtta soovib, selgitas avaldaja esindaja, et ema jätab alaealised lapsed alkoholijoobes I.S.i meelevalda, lahkudes ise kodust; ema ei suuda lastele luua turvalist keskkonda ja häid tingimusi lastele elamiseks ja kasvamiseks. Kodukülastusaktide alusel on näha, et kodus on korralagedus, süüa ja raha ei ole, kuigi ema on 6 925 krooni kätte saanud. Avaldaja seab kahtluse alla N.T. võimekuse lapsi kasvatada. Isa ei seganud laste ema oma eluga toime tulemast ega lastele hommikusööki tegemast. Emana ei suutnud ta lapsi kaitsta, ei võtnud vägivallatseja vastu mitte midagi ette.
  17. Laste esindaja pakkus asja arutamine kolmeks kuuks edasi lükata. Nooremal pojal on tõsised terviseprobleemid. Kolme kuu möödumisel on näha, kas ema käib lapsega arstil. Laste emalt ära võtmise õigsuses tuleb olla väga kindel.
  18. Avaldaja esindaja leidis, et üks kuu on piisav kontrollimaks, kas N.T. paneb lapse lasteaeda ja käib temaga arsti juures.
  19. Kohus lükkas asja arutamise edasi ning kohustas avaldajat kontrollima N.T.t tema kodus kord nädalas.
  20. Kohtuistungil 20.10.2009 jäi avaldaja kohtule esitatud avalduses toodud seisukohtade juurde ja palus N.T.lt alaealised lapsed N., A. ja A.T.i ära võtta vanema õiguste äravõtmiseta. Avaldaja esindaja selgitas, et N.T.ga on sotsiaaltöötajatel raske suhelda, kuna ta eirab lastekaitsetöötajate ettepanekuid. Õnnestunud on ainult mõjutada ema tegelema poja A. terviseprobleemidega. Teiste laste suhtes on täielik ükskõiksus. Kodukülastuse ajal oli poeg N.l kõrge palavik, ema sellest välja ei teinud. N.T. on negatiivselt meelestatud nii sotsiaaltöötajate kui laste esindaja suhtes.
  21. Laste esindaja Irina Gromtsev leidis, et avaldus tuleb täies ulatuses rahuldada. Esindaja selgitas, et menetluse käigus on ta laste kodu külastanud seitse korda. Esimesel külastusel 08.09.2009 kedagi kodus ei olnud. Tütar A. tuli koolist koju, aga tuppa ei pääsenud. Laps selgitas, et korteri võtit tal ei ole ja ema vist unustas ära, et laps koju tuleb. 22.09.2009 oli poeg N. haige. N.T. ütles, et ei tea, mis lapsel viga on, palavikku ei mõõtnud. Külaskäigu ajal käitus noorem poeg kohutavalt, tütar kolistas korteris jalgrattaga ja N. karjus laste peale vaatamata sellele, et N.l oli palavik ja pea valutas. Arsti juurde N. lapsega ei läinud. Ema põhjendas lapse halba enesetunnet lapse ülemäärase suitsetamisega. Sotsiaaltöötaja lapsel suitsuhaisu ei tundnud. Ühe kodukülastuse ajal kaebas tütar A. kõhuvalu. Natalja lihtsalt ütles, et tütrel valutab kõht juba mitu päeva. A.l ei ole vähimatki ettekujutust, kuidas peab käituma, poiss ei tea sõna „ei tohi“ tähendust. Laps on jäetud iseenda hoolde. Laste esindaja leidis, et N.T. ei saa enda psüühilise seisundi või arengutaseme tõttu aru, kuidas lapsi kasvatada. Lastele vabadus kahtlemata meeldib, aga sellega tekitatakse neile endale kahju. Tulenevalt lastekaitseseaduse § 27 lg 1 ja § 53 lg 1 sätestatust väljendas esindaja veendumust, et on olemas oht laste tervisele, arengule ja heaolule. Esindaja selgitas, et kuigi perekonnast on väga kahju, on laste seisukohast parem, kui pere lahutatakse. II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  22. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  23. Avalduse esemeks on puudutatud isik N.T.lt tema kolme alaealise lapse äravõtmine PkS § 53 lg.1 alusel. PkS § 53 lg.1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanema juurde.
  24. N.T.l on kolm alaealist last: 03.07.1997.a sündinud poeg N.T., 03.06.1999.a sündinud tütar A.T. ja 02.10.2002 sündinud A.T. (tl 8-11).
  25. Kodukülastusaktidest ja politseiprefektuuri vastustest (tl 14-19, 59, 70 , 107, 99) on näha, et N.T. elamistingimused on halvad, kodus on must, koristamata, tihti ei ole lastel süüa. Laste ema ei näita üles piisavat hoolsust laste riiete pesemisel. Korteris on tunda tugevalt ebameeldivat lõhna. N.T. elukaaslane I.S. tarvitas alkoholi ning selle tagajärjel skandaalitses, peksis N.T.t ja tarvitas füüsilist vägivalda ka laste suhtes. Seejuures N.T., kartes mehe vägivalda, põgenes kodus, jättes lapsed joobes mehe meelevalda. N.T. ei tegele piisavalt laste terviseprobleemidega. N.T. võimetus lapsi kasvatada ilmneb ka kodukülastusaktidest, kus on märgitud, et poeg A. ei kuula ema sõna, ei allu ka lastekaitsetöötajate ega laste esindaja märkustele, tema käitumine on metsik ning ignoreeriv.
  26. Kohtla-Järve Linna lasteaed Kakuke iseloomustab 02.10.2002 sündinud A.T.it kui väga agressiivset, rahutut, agressiivset last. Lapse kõne on arenenud halvasti. Poiss ei oska mängida mänguasjadega ega teiste lastega. Talle meeldib ainult ronida, joosta, sõimata, karjuda. Enda eest hoolitseda poiss ei oska. Lasteaia Kakuke juhataja ja rühma õpetaja on arvamusel, et N.T. ei tule laste kasvatamisega toime (tl 71).
  27. N.T. 03.07.1997.a sündinud poega N.T.it iseloomustatakse Ahtme Koolist kui head suhtlejat, kes on tutvustele avatud. Poiss on aktiivne, võtab osa igast klassi- ja kooliüritusest, lemmiktegevused on tantsimine, laulmine, postkaartide ja kleepsude kogumine. N. on kergesti ärrituv, sageli konfliktsituatsioonide algatajaks. Laps on kohusetundlik ja hoiab oma asju. (tl 108) N.T.il on terviseprobleemid, millega ema ei tegele.
  28. Psühholoogi arvamuse kohaselt (tl 114-115): - Lastel on probleemid psüühiliste häiretega, kuid probleemid on spetsialistide poolt kontrollimata. A.T.il on lisaks psüühilisele häirele ka füüsiline tervisehäire. Perearsti kinnitusel abi saamiseks ema perearsti poole pöördunud ei ole. - Lastekaitsetöötaja informatsiooni (poja A. palavikust ja halvast enesetundest) põhjal külastas psühholoog koos N.T.ga perearsti. Arsti poolt kirjutatud retseptiravimite väljaostmiseks poja raviks N.T. loobus. Ema loobus ka lapse toimetamisest haiglaravile. Psühholoog leiab, et ema selline käitumine on vastutustundetu oma lapse suhtes, N.T. ei adu lapse tervisliku olukorra tõsidust. - N.T. selgitas psühholoogile, et lapsi korralikult koolis käima ta ei saa sundida, kodutöid lapsed ei tee, kuna ema nad ei kuula. Psühholoog teeb sellest järelduse, et lapsed teevad kodus seda, mida tahavad, ning emapoolne kasvatuslik järelevalve laste üle puudub. Lisaks ei suuda ema tagada lastele vajalikku elementaarset toitu. Psühholoog on seisukohal, et N.T. armastab oma lapsi, kuid temal endal diagnoositud tervisehäire tõttu on probleeme igapäevaelu toimetulekuga. N.T. ei tule toime laste kasvatamise ja hooldamisega, kuna puudub analüüsivõime hindamaks olukorda ja selle tagajärgi. Lapsed vajavad turvalist keskkonda ning pidevat tervisekontrolli ja ravi. Psühholoog leiab, et alaealiste laste huvides on nad paigutada lastekodusse. (tl 115)
  29. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 sätestab lapsevanema õiguse ja kohustuse last kasvatada ja tema eest hoolitseda
  30. Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas kohtule avalduse laste äravõtmiseks N.T.lt ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Nii avaldaja, laste esindaja ja psühholoogi ühine seisukoht on, et avaldus tuleb rahuldada, sest menetluse kestel teostatud külaskäikude ja vestluste põhjal N.T. endale järeldusi teha pole suutnud, laste ohutust ja neile vajalikku hooldust ta tagada pole suutnud.
  31. Arvesse võttes asjas kogutud tõendeid, on kohus veendunud, et puudutatud isik N.T. ei ole oma ellusuhtumise ja isikuomaduste tõttu ilmselgelt võimeline oma kolme alaealise lapse eest hoolt kandma ning laste jätmine tema juurde on ohtlik laste arengule ja tervisele.
  32. Kohus leiab, et lapse äravõtmine N.T.lt vanema õiguste äravõtmiseta on alaealiste laste N., A. ja A.T.i huvides ning samas jätab puudutatud isikule võimaluse oma eluviiside ja ellusuhtumise muutumisel (ehk lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel) nõuda kohtu kaudu lapse tagasi andmist (PkS § 53 lg 4). Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.