Obsah (7)

§ 174§ 416§ 142§ 410§ 413§ 407§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 11.09.2009.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasi K

§ 174lg 2).

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (

§ 142lg 1).

Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostjal ühised alaealised lapsed MŠ ja AŠ. Hageja palub kostjalt välja mõista mõlema lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha miinimumsummas, so 2175 krooni, alates 01.06.2008.a. Menetluse käik Kostja 01.09.2009.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kostja mitteilmumise põhjused on kohtule teadmata. Kostja oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, kostja kostja abikaasa on vastu võtnud kostjale saadetud kohtukutse 08.06.2009.a. Kohus on kostjat hoiatanud, et seadusliku takistuseta istungile mitteilmumisel on kohtul õigus hageja taotlusel lahendada asi tagaseljaotsusega. Hageja on palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused

§ 410

kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on PkS § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Juhindudes PkS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamise kohustust ning ei esinenud PkS §-s 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. PkS § 61 lg 4 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on igakuise elatusraha väikseim suurus ühele lapsele otsuse tegemise seisuga 2175 krooni. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuivõrd hageja taotles hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, on põhjendatud asjas tagaseljaotsuse tegemine. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Liili Lauri Kohtunik