S § 64 lg 2, HMS § 36 lg 1 p 1,3,4 ja § 40 ning Euroopa liikmesriikide vanglareeglistiku 3-09-38 punktidele 37.4, 38.3 ja 59 a, e alusel. Ida Virumaa on selline regioon, kus 70 protsenti elanikest on vene keelt rääkivad inimesed. Kontaktisikute poolt kaebajale tõlgitud dokumendid on ebatäpsed, kuna nad isegi ei valda eesti keelt. Tegelikult polegi korrapidajal ja kontaktisikutel õigust kaebajale tõlkida dokumente. Kaebajale ei tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja, need olid eesti keeles mida kaebaja aga ei valda ja kuna tõlget ei esitatud, jäi realiseerimata seletuse ja vastuväidete esitamise õigus. Viru Vangla kirjalikus vastuses vaieldi kaebusele vastu, paluti seda mitte rahuldada ja märgiti, et VangS, HMS ja keeleseaduse sätted ei kohusta vanglat andma kinnipeetavale kirjalikku tõlget, küll aga tagab vangla kinnipeetavatele suulise tõlke inspektor-kontaktisikute poolt. Kaebaja poolt välja toodud distsiplinaarmenetluse puuduste osas leiti HMS § 58 tuginedes, et allkirja puudumine protokollidel pole rikkumine, mis saanuks karistuse määramist mõjutada ning märgiti, et kaebaja on väga hästi aru saanud, milles teda süüdistatakse, sest on samal päeval kui käskkirja tutvustati esitanud selle peale sisulise vaide. Kohtuistungil jäi M.K oma kaebuse juurde ja palus selle rahuldamist. Viru Vangla esindaja jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ja märkis, et kaebajale tutvustati käskkirja ja see tõlgiti talle vene keelde. Protokollilt puudub küll kaebaja allkiri, kuid selle kohta on kontaktisik teinud ettekande. Menetlusnormide rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist. KOHTU PÕHJENDUSED Vangistuse täideviimise kord, kinnipeetavate õigused ja kohustused ning nende distsiplinaarkorras karistamise alused on kehtestatud vangistusseaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides. 30.07.2008.a koostatud Viru Vangla direktori käskkirjaga nr 770-KP karistati M.K 15 ööpäevase kartserisse paigutamisega selle eest, et ta rikkus VangS § 67 lg 1 ja § 46 lg 1, Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 ja 8.1.3 ning Viru Vangla direktori käskkirja 31.03.2008.a nr 40 p 4 nõudeid. Lisaks piirati vaidlusaluse käskkirjaga ka kinnipeetavale kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS § 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ning osaliselt (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. Vaidlusaluse käskkirja kohaselt pani kinnipeetav M.K toime distsipliininõuete rikkumise, mis seisnes selles, et ta 08.07.2008.a E-hoone kambris 3454 kell 13.38 keeldus jalutuskäigule minnes selga panemast vangla riideid ning nõudis ülemust sõnadega „zvoni natšalniku bläd“ (t lk 24 jj). Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangistusseadust ja sellest tulenevaid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinni peetavatega ja vanglat külastavate isikutega viisakas. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglaametnike ja teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla direktori käskkiri 31.03.2008.a nr 40 p 4 sätestab, et vanglariietuse kandmine on kohustuslik väljaspool eluosakonda ja lukustatud kambrit (sh saatmisel jalutuskäigule, inspektor-kontaktisiku vastuvõtule). 2 3-09-38 Kinnipeetavate distsiplinaarkorras karistamise tingimused ja kord on käsitletud VangS § 63. Selle esimeses lõikes kehtestatu kohaselt võib distsiplinaarkaristusi kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest ja üks võimalikest karistustest on kartserisse paigutamine. VangS § 63 lg. 1 p 4 kohaselt võib kinnipeetava kartserisse paigutada kuni 45 ööpäevaks. Seega ei ole kaebajale kohaldatud 15 päeva pikkune karistus maksimaalne ja arvestab nii tema õigusrikkumise iseloomust tulenevaid asjaolusid kui varasemat rohket karistatust (vt t lk 32 jj). Kaebaja distsipliinirikkumise suhtes vormistatud distsiplinaarmenetluse protokolli sisu vastab esitatud nõuetele, kuid protokollil puuduvad kaebaja allkiri ja märge, et kinnipeetav oleks keeldunud allkirja andmisest (t lk 26 jj). Asja materjalides on kontaktisik J.K poolt 16.02.2009.a antud õiend, et ta on tutvustanud kinnipeetavale distsiplinaarmenetluse materjale, kuid tal jäi see protokollile märkimata ja samuti jäi märkimata see, et kinnipeetavale on vastavat protokolli tutvustatud (vt t lk 34). Kontaktisik J.K poolt on 08.07.2008.a koostatud akt kinnipeetava seletuskirjast keeldumise kohta (t lk. 30). HMS §-s 58 kehtestatu ei võimalda haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes seetõttu, et rikuti menetlusnõudeid. Vastava tagajärje saab rikkumine kaasa tuua vaid siis, kui see mõjutas asja otsustamist. Käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid järeldada, et nimetatud rikkumised said kuidagi mõjuda karistuse määramisele. Õigusaktide sätetest ei tulene kinnipeetavale õigust protokolli kohta märkusi teha. Vaidlusalust käskkirja on kaebajale tutvustatud 04.08.2008.a, mistõttu on väär kaebaja väide, et talle pole käskkirja tutvustatud. Kinnipeetav on andnud käskkirjale oma allkirja ja omakäeliselt märkinud, et pole asjas saanud kvalifitseeritud tõlget (vt t lk 25 pöördel). Kaebuses viidatud HMS § 36 lg. 1 p 1, 3 ja 4 käsitletud selgitamiskohustuse täitmine eeldab menetlusosalise vastavat soovi, M.K pole kohtule väitnud, et ta seda avaldas. Veel tugineb kaebus HMS § 40 lg 1 ja 2, kuid selles sätestatu kattub põhimõtteliselt VangS § 64 lg 2 kehtestatuga ning kaebaja on arvestamata jätnud ka selle, et haldusmenetluse seaduse kõigis üksikasjades järgimine polnudki võimalik, sest VangS § 1’ lg. 1 kohaselt tuleb selle seaduse sätteid kohaldades arvestada vangistusseaduse erisusi. HMS § 58 kehtestatu võimaldab nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist menetlus- või vorminõuete rikkumise põhjendusel vaid juhul, kui need rikkumised mõjutasid asja otsustamist. Sama põhimõte kehtib ka halduskohtumenetluse praktikas tühistamisnõude suhtes. M.K distsiplinaarmenetluse protokollil puudub küll tema allkiri või märge, et kinnipeetav keeldus sellest, kuid selle kohta on vormistatud eraldi õiend.. Nimetatud puudus aga ei saanud kuidagi mõjutada karistuse määramist ega ole seega piisav alus kaebuse rahuldamiseks. Selleks ei ole ka asjaolu, et kõik distsiplinaarmenetluse dokumendid on vormistatud eesti keeles ja M.K`le pole väljastatud nende kohta kirjalikku tõlget. Väide, et tõlke puudumise tõttu ei saanud ta üldse aru, mille eest teda karistati, ei ole tõsiseltvõetav, sest juba samal päeval kui käskkirja tutvustati, on ta saanud koostada selge nõudega vaide selle sisu kohta (vt t lk 35 jj). Halduskaebuses on oluline leida vastus ka küsimusele, kas Viru Vangla ja selle ametnikud on kohustatud tõlkima vangla enda koostatud dokumente teistesse keeltesse. Eesti Vabariigi põhiseaduse (
) preambula järgi on riigi üheks eesmärgiks eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Eesti keel on rahvuse ja kultuuri olemuslik komponent- selle võõrandamatu osa, ilma milleta ei ole eesti rahvuse ja kultuuri säilimine võimalik. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab
üldsäte § 6, et Eesti riigikeel on eesti keel. 3 3-09-38 Eelnevale toetudes sätestab ka
lg 1, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel.
lg 1 alusel on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Kõnealused
sätted on osaks Eesti põhiseaduslikust korrast ning
lõikest 1 ja §-st 55 tulenevalt on nii Eesti kodanikud kui ka Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud kohustatud neid oma tegevuses järgima. RKPJKo 05.02.1998.a lahendis nr 3-4-1-1-98 on Riigikohus sedastanud, et /…/ eesti keele kaitse ja kasutus on sätestatud põhiseadusliku eesmärgina ja riigivõim peab kindlustama selle eesmärgi saavutamise. Seega on eesti keele kasutust tagavate sammude astumine põhiseaduslikult õigustatud.
Demokraatia täidab oma eesmärki siis, kui ta toimib. Demokraatia toimimise üks tingimus on see, et võimu teostavad isikud mõistavad igakülgselt Eestis toimuvat ja kasutavad asjaajamises ühte märgisüsteemi. Seega on esindusdemokraatias ja riiklikus asjaajamises eesti keele kasutamise nõude esitamine Eestis kooskõlas üldiste huvidega ja ajalooliselt kujunenud olustikus õigustatud. Riigikohus on
Hea halduse põhimõte on nö katusmõiste, mis hõlmab mitmeid olulisi alapõhimõtteid, mida kõik haldusorganid on oma igapäevatöös kohustatud järgima: lihtsust, kiirust, isikute kaasamist ja ärakuulamist, abivalmidust, erapooletust, avaliku võimu tegevuse läbipaistvust. Nimetatud hea halduse põhimõtted on olulised ka isikutega suhtlemise vormi ja viisi üle otsustamisel.
sätestab, et igaühel on õigus pöörduda märgukirjadega ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole, vastamise korra sätestab seadus.
eesmärgiks on lisaks pöördumisõigusele ka tagada märgukirjadele ja avaldustele vastuste saamine. Üksnes vastuse saamine annab ka pöördumisele mõtte.
lauses 2 sätestatud kohustus näha vastamise kord ette seadusega kohustab samuti kaudselt pöördumisele vastama, sest seadusega saab sätestada üksnes vastamise menetlusliku korra., mitte aga pöördumisõiguse st vastamise tingimusi. Keeleseaduse (KeeleS) kui keeleküsimusi reguleeriva eriseaduse § 3 lõike 1 järgi on riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste asjaajamiskeel eesti keel. KeeleS § 8 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde, va KeeleS § 10 sätestatud juhul (omavalitsusüksuses vähemusrahvuse keele korral). Seega on seadusega jäetud haldusorganile kaalutlusõigus muukeelsete pöördumiste vastuvõtmise otsustamisel. Erinevalt haldusorgani poolt isiku pöördumiste vastuvõtmisest ei näe keeleseadus ette erinorme isikule haldusorgani poolt kirjaliku vastamise keelt, sh vastamise tõlget. Kaebaja põhiväide on, et Ida Virumaa on selline regioon, kus 70 protsenti elanikest on vene keelt rääkivad inimesed, mistõttu peaks kaebaja saama ka vene keeles vastuseid/dokumente (t lk 1 pöördel). Kontaktisikute poolt kaebajale tõlgitud dokumendid on ebatäpsed, kuna nad isegi ei valda eesti keelt. Tegelikult polegi korrapidajal ja kontaktisikutel õigust kaebajale dokumente tõlkida. Halduskohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist KeeleS § -s 10 sätestatud vähemusrahvuse keeles vastamisega eesti keele kõrval. Seega kehtib üldine eeldus, et vastused koostatakse 4 3-09-38 eesti keeles. Haldusmenetluse keel on tulenevalt HMS § 20 lõikest 1 eesti keel ning sama sätte lõike 2 järgi kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Seega laienevad haldusmenetlusele pea kõik eelnevalt kirjeldatud keeleseaduses keele kasutamise kohta sätestatud põhimõtted. HMS § 21 lg 1 täpsustab lisaks, et kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Viidatud sätte lg 2 näeb ette, et tõlgi kasutamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seadusega või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Seega tõlgi kaasamise eelduseks on menetlusosalise taotlus, kes peab aga arvestama sellega, et tõlgi kaasamise kulud kannab eelduslikult tema. Siiski on haldusorganile jäetud otsustusvabadus st kaalutlusõigus ning ta võib kanda tõlgi kulud ise. Käesoleval juhul ei ole M.K taotlenud Viru Vanglalt menetlusabi so tõlgi kaasamist. Küll aga oli Viru Vangla M.K`le taganud vajalike dokumentide suulise tõlke. Kaebaja on vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsipliinirikkumise toimepanemises süüdi, rikkumise suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, käskkiri ise sisaldab asjakohast faktilist ja õiguslikku põhjendust. Karistus ei ole maksimaalne võimalik, see on määratud VangS-s kehtestatud tähtaegade piires ja selleks volitusi omava ametiisiku poolt ning vastab teo iseloomule ja toimepanija isikule. Kirjeldatu alusel ei ole M.K kaebus põhjendatud ja tuleb HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. 05.03.2009.a koostatud kohtumäärusega vabastas kohus kaebaja 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest (t lk 15). Viru Vangla esindaja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Seega jääb kaebaja riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ja vastustaja võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Ülle Polluks Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.