2-08-59939/9

(5)2-08-59939 Hagiavaldus S T (edaspidi hageja) poolt 18.09.2008.a Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista N Ž (edaspidi kostja) tütre J T, sünd. XXX, ülalpidamiseks igakuiselt elatis hageja kasuks 2175 krooni kuni tütre täisealiseks saamiseni või poolte varalise seisundi muutumiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt vastavalt PkS § 70 lg 2 kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kuna kohustatud isik ei ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning menetluskulud panna kostjale. Hagis märkinud asjaolude kohaselt hageja ja kostja registreeritud abielus ei olnud, kuid kooselust omavad ühist last J T, sünd. XXX, kes elab koos hagejaga. 1999.aasta oktoobris hageja ja kostja kooselu lagunes, sellest ajast alates lasub tütre ülalpidamiskohustus hagejal, kuna kostja on maksnud elatiseraha väga väikestes summades ja iga kord peab hageja seda paluma. Igakuised lapse minimaalsed ülalpidamiskulud moodustavad keskmiselt 4750 krooni. Käesoleval ajal on tütar juba 14-aastane ja hageja koos tütraga on väga raskes majanduslikus olukorras, kuna hageja saab ainult minimaalpalka ja tütrele lapsetoetust 300 krooni. Kuna tütar elab koos hagejaga, on tal igapäevane kohustus tagada lapse elu korraldamine ja omada selleks vajalikke ahalisi vahendeid. 2007.aasta jooksul kostja maksis tütre ülalpidamiseks igakuiselt 800 krooni, 2008.aastal maksis tütre ülalpidamiseks vabatahtlikult 1000 krooni kuus kuni augustini kaasa arvatud, kuid kuuldes, et hageja kavatseb elatise välja mõista kohtu kaudu, lõpetas alates septembrist elatise maksmise üldse. Kostja sissetulekute suhtes hagejal andmed puuduvad. Kostja vastus 13.10.2008.a kohtule esitatud vastuses kostja peab haginõudeid põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks. Narva Linnakohtu 27.10.1999.a otsusega on kostjalt mõistetud välja elatis tütre Jelizaveta, sünd. 08.01.1994.a, ülalpidamiseks suuruses 500 krooni igakuiselt. Kostja ei hoidunud kunagi kõrvale lapse ülalpidamisest, enamgi veel, kogu aja jooksul maksis elatist suuremas määras, kui see oli kohtu poolt kindlaks määratud. Alates 2004.aastast maksis elatis 800 krooni igakuiselt ja 2007.aasta jaanuarist 1000 krooni igakuiselt. 2008.aasta juulis tegi ülekande summas 1250 krooni, augustis 1000 krooni ning alates 2008.aasta oktoobrist maksab 2 175 krooni, mis on ka tõendatav väljavõttega pangaarvest. Hageja väited, et kostja ei võta osa lapse kasvatamisest ei vasta tegelikkusele. Kostja suhtleb tütrega, teeb talle tähtpäevadel kingitusi maksumusega mite vähem kui 500 krooni iga kord. Külastas tütart Kurtna suvelaagris, kuhu tõi samuti külakosti - puuvilju, küpsiseid. Samuti käis lapse juures haiglas, kuhu tõi samuti toiduaineid. Kohtumistel annab lapsele taskuraha väikesteks ostudeks. Hageja ei esitanud kunagi elatise suurendamise nõuet. Käesoleval ajal kostja on elatist suurendanud suurusele, milline on kehtestatud PkS § 61 lg 4. Kostja suurendas elatist vabatahtlikult, suhtleb lapsega, võtab aktiivselt osa lapse kasvatamises ja ülalpidamises. Sellisel moel kostja arvab, et ei ole mitte mingisuguseid aluseid elatise väljamõistmiseks kohtu kaudu. Mis puutub nõudesse elatise väljamõistmiseks eelmise perioodi eest kestvusega kuni üks aasta, siis kostja leiab, et ka antud nõuded ei kuulu rahuldamisele. Kostja, vaatamata kohtu poolt väljamõistetud elatisele suuruses 500 krooni, suurendas seda sumat ise ja vabatahtlikult. Elatist maksti igakuiselt, regulaarselt. Kostjal on teine perekond kus on samuti laps - tütar M, sündinud XXX. Kostja abikaasa M S on lapsehoolduspuhkusel. Kostja leiab, et elatise väljamõistmise korral eelnenud perioodi eest, saab teisest abielust sündinud laps olema vähem varaliselt kindlustatud, kui hageja ja kostja laps. Seoses sellega kostja leiab, et ka see hagiavalduse nõue ei kuulu rahuldamisele. Ülaltoodu alusel palub jätta S T hagi rahuldamata. Hageja arvamus 22.10.2008.a esitatud arvamuses täpsustas hageja oma nõuet, et palub suurendada elatise määra alates 01.jaanuarist 2008.a kuni 2175 kroonini kuus, kuna tegelikult on elatis 27.10.1999.a 2

(5)2-08-59939 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-2078 hageja kasuks kostjalt juba välja mõistetud. Hageja teatas, et kostja on 2008.aastal maksnud elatist järgmiselt: jaanuar – 1 000 krooni; veebruar – 1 000 krooni; märts – 1 000 krooni; aprill – 1 000 krooni; mai – 1 000 krooni; juuni – 1 000 krooni; juuli – 1 250 krooni; august – 1 000 krooni; oktoober – 2 175 krooni. Elatisemäära suurendamisel palub hageja neid summasid arvesse võtta. Ülejäänud osas jääb hageja oma 18.09.2008.a hagiavalduses esitatud põhjenduste juurde. Kohtuistung Kohus määras asja läbivaatamiseks

1. detsembril 2008.a kohtuistungi. Hageja jäi hagiavalduse nõude juurde, kinnitas kohtule, et soovib suurendada elatis 2175 kroonini tagasiulatuvalt 1 aasta enne hagi esitamist ning ei ole nõus sellega, et elatise väljamõistmise kuupäev oleks hagi esitamisest. Kostja esindaja jäi kostja seisukoha juurde, et ei ole mingit seaduslikku alust, et välja mõista elatis kostjalt tagasiulatavalt. Kostja pidevalt suurendas elatise summad. Kui hagejal oli vajadus, siis oli tal ka võimalus kohtu poole pöörduda varem. Kostjal on teine laps, kes on sündinud 2007.aasta veebruaril ja ei ole veel 2-aastane. Kostja praegune abikaasa ei tööta, ta on praegu lapsehoolduspuhkusel. Kui elatis välja mõista tagasiulatavalt, siis osutub kostja teine laps vähem kindlustatuks. Kostja on nõus maksma elatised seadusega sätestatud miinimum määral 2175 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära hageja seletused, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: • et pooltel sündis XXX tütar J T. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0045878; • et Narva Linnakohtu
2. oktoobri 1999.a otsuse tsiviilasjas nr 2-2078 alusel N Ž peab maksma S T tütre J T ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu
3. oktoobri 1999.a otsusega tsiviilasjas nr 2-2078; Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 5 on võimalik juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2007.a kuni 31.12.2007.a oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3 600 krooni, pool sellest moodustab 1 800 krooni. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
4. lõikes nimetatud asjaolusid. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas. 3

(5)2-08-59939 Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled ei vaidle, et lapse vajadused on muutunud ja, et kostjal on seadusest tulenev kohustus maksta lapse ülalpidamiseks vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurune elatis. Vaidlust ei ole, et elatise miinimumsummad lähtudes lapse vajadustest on muutunud seoses elatise väljamõistmise ajaga. Hageja on hagi elatise suurendamiseks esitanud seoses asjaoluga, et väljamõistetud elatisest ei jätku lapse vajaduste rahuldamiseks. Kostja ei vaidlustanud lapse vajaduste suuruse üle. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Eelnevalt on tuvastatud, et väljamõistetud elatis summas 500 krooni on ebapiisav poolte lapse ülalpidamiseks, seega hageja poolt vastava avalduse esitamine oli õigustatud lapse huvides. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12.12.2007.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07 väljendanud seisukohta, et seaduse sõnastust „kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust“ ei saa tõlgendada nii, et aasta enne elatisenõude esitamist saab elatisnõude esitamiseks õigustatud vanem kohustatud vanemalt lapsele elatist nõuda ainult sellisel juhul, kui kohustatud vanem ei täida üldse ülalpidamiskohustust. Kohus võib ühe vanema nõudel PkS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele hageja nõutud suuruses elatusraha tasuma alates üks aasta enne elatisehagi kohtule esitamist, kuna tema sissetulek ei ole selleks piisav, samuti on tal teine laps. M Ž sünnitunnistusega on tõendatud, et kostjal on teine laps sündinud XXX. Kohus võtab teise lapse vajaduste arvestamisel, et ta ei osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps samuti seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Ka Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-21-07 leidnud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Nimetatut kinnitab ka PkS § 61 lg 5, mille järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla kehtestatud elatise miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ka miinimummäärast suurema elatise väljamõistmisel tuleb siiski arvestada asjaoluga, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks. Kostja töötasu Sebe AS tõendi kohaselt on keskmiselt 12 377.45 krooni kuus. Kohus leiab, et kostja töötasust on võimalik kostjal mõlema lapse ülalpidamiseks tasuda elatist seaduses sätestatud miinimum suuruses. Seega elatise väljamõistmisel miinimumsuuruses ei ostutu kostja teine lapse vähem kindlustatuks kui kohtuotsuse alusel elatist saav laps. Kohus peab vajalikuks märkida, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Kohus leiab, et on põhjendatud muuta Narva Linnakohtu 27. oktoobri 1999.a otsusega tsiviilasjas nr 2-2078 N Ž S T kasuks tütre J T ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista kostjalt N Ž hageja S T kasuks elatis tütre J T ülalpidamiseks 18. septembrist 2007.a 4

(5)2-08-59939 kuni

1. detsembrini 2007.a summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ning alates
2. jaanuarist 2008.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääara kuni tütre J T täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja N Ž. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise väljamõistmine seadusega sätestatud miinimummääras. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2009.a kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: RESOLUTSIOON
3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. detsembri
6. a otsus osas, millega mõisteti välja N Ž elatis lapse J T ülalpidamiseks ajavahemiku 18.09.2007 kuni 17.09.2008 eest ja jäeti menetluskulud maakohtus N Ž kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab S T hagi N Ž vastu lapsele elatise saamiseks ajavahemiku 18.09.2007-17.09.2008 eest rahuldamata ja poolte menetluskulud maakohtus nende endi kanda.
7. Muus osas jätta Viru Maakohtu
8. detsembri
9. a otsus muutmata.
10. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 4.
11. Rahuldada S T hagi osaliselt. 4.
12. Muuta Narva Linnakohtu
13. oktoobri
14. a otsusega tsiviilasjas nr 2-2078 N Ž S T kasuks tütre J T 5

(5)2-08-59939 ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. 4.

1. Välja mõista N Ž S T kasuks elatis tütre J T, sünd. XXX, ülalpidamiseks alates
2. septembrist
3. a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni tütre J T täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Kohtuotsuse täitmisel võtta arvesse N Ž kohtumenetluse kestel elatisena makstud summad. poolt 4.
4. Jätta rahuldamata S T hagi N Ž vastu lapsele elatise saamiseks ajavahemiku eest 18.09.2007-17.09.
5. 4.
6. Kohtuotsus täitmisele. elatise osas kuulub viivitamatule 4.
7. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 6