2-08-58055/13

1 2 – 08 – 58055 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „15“oktoobril 2009.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 08 – 58055 Tsiviilasi: M.K. hagi D.K. vastu abielu lahutamise ning alaealise lapse: S.K. (isikukood: xxx, sündinud: xxx.), ülalpidamiseks elatise nõudes. Hagi hind: 34 575.krooni; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: M.K. (isikukood: 48307312257, elukoht: Maleva 33 – 4, Kohtla – Järve linn, Ida – Virumaa); Hagejal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Kostja: D.K. (isikukood: xxx, elukoht: xxx, töökoht: xxx – tööline); Kostjal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Ülalpidamist vajav alaealine laps: S.K. (isikukood: xxx, sündinud: „xxx., elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „28“september 2009.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Kersti Pütsep, tõlk, Vaike Hanni, hageja, M.K. ning kostja, D.K.; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Lahutada M.K. ja D.K. abielu, mis registreeriti „30“augustil 2003.a., Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr.xxx. Pärast lahutust jätta M.K. perenimeks – „Kazatskaja“. Abielust sündinud alaealine laps: S.K. (isikukood: xxx, sündinud: „xxx jätta M.K. kasvatada ja üleval pidada. Mõista D.K.´lt (isikukood: xxx, elukoht: xxx, Ida – Virumaa, töökoht: xxx – tööline) välja elatusraha alaealise lapse: S.K. (isikukood: xxx, sündinud: xxx ülalpidamiseks 2 175.- krooni (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseadusega“ kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „01“oktoobrist 2009.a. kuni „14“oktoobrini 2022.a. so kuni alaealise lapse: S.K. (isikukood: xxx, sündinud: „xxx täisealiseks saamiseni M.K. (isikukood: xxx, 2 elukoht: xxx) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi kõigi nõuete osas rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna D.K. kanda. Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD M.K. ja D.K. elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.3), registreeritud abielus alates „30“augustist 2003.a.. Poolte registreeritud abielust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.4), alaealine laps: S.K. (isikukood: xxx, sündinud: „xxx kes, hagiavalduse kohaselt, oli hageja, M.K., kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, D.K., hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei elanud ning alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. Hageja leidis hagiavalduses, et abielu jätkamine oli võimatu, kuna abielu enam ei toiminud. Abielulised suhted M.K. ja D.K. vahel lõppesid 01.jaanuarist 2008.a.. M.K. palus abielu lahutada, pärast lahutust soovis jätta perenimeks – „Kazatskaja“, abielust sündinud alaealise lapse: S.K. (isikukood: xxx sündinud: „xxx palus M.K. jätta enda kasvatada ja üleval pidada. Samuti palus M.K. hagiavalduses alaealise lapse: S.K. (isikukood: xxx, sündinud: „xxx.), ülalpidamiseks D.K.´lt välja mõista elatusraha Perekonnaseadusega kehtestatud minimaalsuuruses, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „08“septembrist 2008.a.. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, D.K., kirjalikus vastuses kohtule (tl.14) vaidles hagile osaliselt vastu ja palus hagi jätta osaliselt rahuldamata. Kirjalikus vastuses D.K. selgitas kohtule, et ta oli abielu lahutusega nõus, kuna abielu enam ei toiminud ja abielulised 3 suhted olid abikaasade vahel lõppenud. D.K. vaidles vastu elatise nõudele, kuna kooselu ajal jättis M.K. tasumata üüri ja kommunaalteenuste eest ning D.K. oli kohustatud seda võlga tasuma. Samuti tasus D.K. pangalaene, mille tõttu temal ei olnud enam raha elatise maksmiseks M.K. poolt nõutud suuruses. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, M.K., palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Abielu palus lahutada, abielust sündinud alaealise lapse, S.K. (isikukood: 60410142213), palus jätta enda kasvatada, pärast lahutust soovis jätta perenimeks – „Kazatskaja“. Hageja selgitas kohtule, et tema ja D.K. elasid juba kaks aastat lahus. Abielulised suhted lõppesid M.K. ja D.K. vahel 01.jaanuaril 2008.a.. M.K. oli D.K. juurest sunnitud lahkuma koos alaealise lapsega oma ema juurde. M.K. asus kohtuistungil seisukohale, et abikaasana oli D.K. vastutustundetu nii M.K. kui ka oma lapse, S.K. (isikukood: xxx), suhtes. D.K. vastutustundetus ilmnes eriti olmeküsimustes. M.K. asus seisukohale, et abielu jätkamine ei olnud võimalik ja palus abielu lahutada. Varalisi vaidlusi M.K. ja D.K. vahel ei olnud. Abikaasade ühisvara jagada ei olnud. Vaidlusi alaealiste laste kasvatamise üle M.K. ja D.K. vahel ei olnud. M.K. esitas kohtule kirjaliku avalduse hagist osalise loobumise kohta, milles palus D.K.´lt välja mõista elatusraha „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruses, alates „01“oktoobrist 2009.a.. Kostja, D.K., oma alaealise lapse, S.K. (isikukood: xxx), kasvatamisest osa ei võtnud ning lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud. Kostja, D.K., kohtuistungil hagile vastu ei vaielnud ja palus hagi rahuldada. D.K. võttis kohtuistungil omaks, et ta oli tõepoolest vastutustundetu. M.K. võttis pereelus kogu vastutuse enda kanda, mille tõttu tundis D.K. ennast pereelus kõrvale jäetuna. D.K. asus kohtuistungil seisukohale, et tema ja M.K. olid kooseluks liialt erinevate iseloomudega, mille tõttu ei olnud abielu jätkamine võimalik. Abielulised suhted poolte vahel katkesid 2008. aastal. D.K. nõustus kohtuistungil, et tema alaealine laps, S.K. (isikukood: xxx), jääb pärast lahutust M.K. kasvatada ja üleval pidada. Vaidlusi alaealise lapse kasvatamise üle D.K. ja M.K. vahel ei olnud. Abikaasade ühisvara jagada ei olnud. Varalisi vaidlusi D.K. ja M.K. vahel ei olnud. D.K. nõustus maksma elatusraha alaealise lapse, S.K. (isikukood: xxx), ülalpidamiseks Perekonnaseadusega kehtestatud minimaalsuuruses. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi osaliselt tõendatuks ja osaliselt rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Maksekorraldusega nr.341 05.09.2008.a. (tl.2) riigilõivu tasumise kohta. M.K. ja D.K. abielutunnistuse originaaliga (tl.4). Fotoärakirjaga alaealise lapse, S.K. (isikukood: xxx), 4 sünnitunnistusest (tl.4). M.K. elukohatõendiga (tl.5). M.K. palgatõendiga (tl.6). Korteriühistu Maleva 33 tõendiga (tl.7) M.K.´l üüri – ja kommunaalteenuste võla puudumise kohta. Viru Maakohtu 11.septembri 2008.a. määrusega (tl.8-9). D.K. kirjaliku vastusega hagile (tl.14). Aktsiaseltsi Flexa Eesti tõendiga 26.septembrist 2008.a. (tl.15) D.K. palga kohta. Korteriühistu Keskallee 21 kirjaliku nõudega D.K. vastu (tl.16) üüri – ja kommunaalteenuste võla vabatahtliku tasumise kohta. Hansapanga poolt 19.septembril 2008.a. koostatud D.K. võla tasumise maksegraafikuga (tl.17). BIG Panga poolt 18.oktoobril 2007.a. koostatud D.K. tarbijakrediidilaenu tagastamise maksegraafikuga (tl.18). M.K. kirjaliku seisukohaga tsiviilasjas (tl.21-22). Swedbank´i laenulepinguga M.K. laenu kohta (tl.23). Korteromandi hüpoteegiga koormamise lepinguga ja asjaõiguslepinguga (tl.24). Swedbank´i poolt 07.mail 2008.a. koostatud M.K. laenu tagastamise graafikuga (tl.25). M.K. poolt sõlmitud ostu – müügi lepinguga nr.138 25.oktoobrist 2007.a. (tl.26-28). Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna tõendiga 17.septembrist 2008.a. (tl.29), mille kohaselt on M.K. saksa keele ja kirjanduse õppekava bakalaureuseõppe üliõpilane. M.K.´le esitatud mobiilsidefirma Tele2 arvetega (tl.30-44). M.K. poolt koostatud alaealise lapse: S.K. (isikukood: 60410142213), ülalpidamiskulude kalkulatsiooniga (tl.53). Aktsiaseltsi Novoloto tõendiga 01.septembrist 2009.a. M.K. palga kohta (tl.54). M.K. poolt kohtule esitatud hagist osalise loobumise kirjaliku avaldusega 28.septembrist 2009.a.. 28.septembril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Vastavalt PkS §60 sätetele on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus 5 teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et M.K. hagi D.K. vastu oli põhjendatud osaliselt ja kuulus rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et M.K. ja D.K. abielu jätkamine oli võimatu M.K. ja D.K. erinevate iseloomude tõttu. Abielulised suhted olid M.K. ja D.K. vahel lõppenud, M.K. ja D.K. elasid erinevatel aadressidel ning perekond oli juba praktiliselt lagunenud. Pärast lahutust tuleb jätta M.K. perenimeks – „K.“. Abielust sündinud alaealine laps, S.K. (isikukood: xxx), tuleb jätta M.K. kasvatada ja üleval pidada ning D.K.´lt tuleb välja mõista alaealise lapse, S.K. (isikukood: xxx), ülalpidamiseks elatis. Kohus luges tõendatuks, et varalisi vaidlusi M.K. ja D.K. vahel ei olnud. Samuti luges kohus tõendatuks, et kostja, D.K., lapsevanemana ei täitnud alaealise lapse: S.K. (isikukood: xxx), ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses, mille tõttu mõistis kohus teise vanema, M.K., nõudel D.K.´lt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määrati kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema: M.K. ja D.K., varalisest seisundist ja alaealise lapse: S.K. (isikukood: xxx), vajadusest. Kuna D.K. ei täitnud piisavas ulatuses oma ülalpidamiskohustust, aga samuti arvestades M.K. osalist loobumist hagist, siis mõistis kohus D.K.´lt elatise välja alates 01.oktoobrist 2009.a. Perekonnaseadusega kehtestatud minimaalsuuruses. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna D.K. kanda. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi kõigi nõuete osas rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik