3-09-2110/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-2110 Haldusasi J.R-i kaebus Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirjale nr 60 Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon
2. Tagastada J.R-i kaebus HKMS § 11 lõike 31 p 1 alusel.
3. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8). ASJAOLUD
4. 25.09.2009 saabus Tallinna Halduskohtule J.R-i kaebus. Kaebaja märkis, et ei ole nõus Tallinna Vangla direktori otsusega, mis keelab maksikirjaga tubaka, tubakatoodete, mitte kiiresti riknevate toiduainete ja isikliku hügieenitarvete saamist. Kaebaja leidis, et tema õigusi oli korduvalt rikutud ning palus kohtul jõuda selgusele antud olukorras ja karistada direktorit. Lisaks palus kaebaja tunnistada direktori toimingud õigusvastaseks ja tunnistada, et talle tekitati mittevaraline kahju närvivapustuse näol. KOHTU SEISUKOHT
5. Vastavalt HKMS § 11 lõikele 1 kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Kohtule nähtub kaebusest ja sellele lisatud materjalidest, et kaebaja soovib vaidlustada Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirja nr
6. Samas võis kaebaja sooviks olla ka toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamine (direktori toimingute õigusvastaseks tunnistamine) ning mittevaralise kahju hüvitamise taotluse esitamine (närvivapustuse näol tekitatud kahju).
7. Kohus märgib esiteks toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotluse osas, et sellise taotluse esitamine on HKMS § 6 lg 3 punkti 1 alusel küll võimalik, kuid kaebusest nähtuvalt peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks haldusaktiks direktori käskkirja. Seega oma õiguste tõhusaks kaitseks ei ole kaebajal otstarbekas esitada toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotlust, vaid vaidlustada tuleks direktori käskkirja. Kohus selgitab, et toimingute õigusvastasuse tuvastamine on fakti konstateerimine, millele ei järgne mingeid juriidilisi tagajärgi ei kaebajale ega haldusorganile. Kui kaebaja soovib taotleda käskkirja tühistamist või kahju hüvitamist, sisaldub nendes taotlustes juba 1 vaikimisi õigusvastasuse tuvastamine, kuna kohus saab tühistada vaid õigusvastase haldusakti ja otsustada kahju hüvitamise õigusvastase toimingu või haldusakti põhjal.
8. Kohus märgib teiseks võimaliku kahju hüvitamise taotluse osas, et VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja on lisanud kaebusele vangla vastuse tema selgitustaotlusele, kuid sellest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust. Kohus peab seda ebatõenäoliseks ka lühikese ajavahemiku tõttu, mis jääb vangla direktori käskkirja (kahju väidetavalt tekitanud haldusakt), selgitustaotluse esitamise, selgitustaotlusele vastuse ja kohtule kaebuse esitamise vahele. Seega isegi kui kaebaja sooviks oli kahju hüvitamise taotluse esitamine, tuleb kaebajal enne kaebuse esitamist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
9. Kolmandaks märgib kohus Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirja nr 60 (loetelu Tallinna Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemetest ja ainetest) osas, et VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 41 esimese lause kohaselt vaatab vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid läbi Justiitsministeerium. Käskkirjas on ka selgitatud, et käskkirjaga mittenõustumisel võib esitada Tallinna Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide 30 päeva jooksul haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Seega tuleb kaebajal käskkirja vaidlustamisel läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, mida käesoleval hetkel kaebuse materjalidest ei nähtu.
10. Kohus lisab, et kaebaja on küll kaebuses esitanud taotluse Tallinna Vangla direktori karistamiseks seaduse rikkumise ja tema õiguste riivamise eest, kuid sellise taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning halduskohus ei saa seda menetleda. Ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamine ja selle menetluse tagajärjel karistuse määramine on isiku või ametiasutuse pädevuses, kellel on selle ametniku ametisse nimetamise õigus. Seetõttu kuuluks kaebus selle esitajale selle taotluse osas pädevuse puudumise tõttu eraldiseisvalt tagastamisele. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, ei pea kohus vajalikuks selle taotluse eristamist ja eraldiseisvat tagastamist.
11. HKMS § 11 lg 31 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse selle esitajale juhul, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kuna kaebuse esitaja sellest korrast kinni ei ole pidanud, siis kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kohus lisab, et kohtule esitatud kaebus peab vastama ka HKMS § 10 kõigile nõuetele. Antud kaebus on esitatud puudustega, kuid lähtudes asjaolust, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 11 lg 31 p 1 kohaselt, ei pea kohus vajalikuks analüüsida muid kaebuse menetlusse võtmist takistavaid sisu- ja vormipuudusi. Kadriann Ikkonen kohtunik 2