) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt
lg 3 teisele lausele, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 4 esimese lause kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 211 lg 1 peab müüja ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käida dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagejate nõue on 2 põhjendatud ning kostjat tuleb kohustada hagejatele üle andma korteri asukohaga Xxx, Laagri alevik, Saue vald, Harjumaa kasutusloa saamiseks järgmised vajalikud ehitamise tehnilised dokumendid: ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid.
lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega on nimetatud sätte eelduseks asjaolu, et kostja ei anna oma käitumisega põhjust hagejale kohtusse pöördumiseks. Pole võimalik väita, et kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks, kuivõrd kostja jättis teadlikult oma kohustused täitmata. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt
lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt
lg 2 on riigilõiv kohtukulu.
p 2 alusel on asja läbivaatamise kulu dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 1000 krooni, kinnistusraamatu väljavõtte saamise kulu 35,40 krooni ja lepingulise esindaja tasu 25 488 krooni. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hagejate kasuks välja kokku 26 523,40 krooni. Samuti tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt (s.o 26 523,40 kroonilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Ele Liiv kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.