Obsah (11)

§ 442§ 230§ 138§ 162§ 147§ 173§ 178§ 452§ 453§ 456§ 632

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia

§ 442lg.

6, § 647 lg. 1). I. Asjaolud ja hageja hageja nõuded. nõuded. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja korteriomanikuna täies ulatuses tasunud maja haldavale hagejale alates oktoobrist 2006.a. arveid kostjale osutatud teenuste kohta. Kostja ei maksa vee abonenttasu baasmäära ühe korteri kohta, mis koos käibemaksuga on 15 krooni, 1 ega kaasomandi haldustasu, mis on 4 krooni 60 senti ühe ruutmeetri kohta, kuigi need on kehtestatud Tamsalu Linnavalitsuse korraldusega. Korteriomanikud on kohustatud iga viie aasta järel taatlema oma veearvestid. Arvestite taatlemisega tegeleb Tepso Labor AS. Taatlemisel tuvastati kostja korteris kolme veearvesti kasutuskõlbmatus. Hageja tegeleb veearvestite vahetusega ning vahetas veearvestid ka kostja korteris, kuid kostja keeldub talle paigaldatud veearvestite eest esitaud arve tasumisest. Kostjale on selgitatud, millest teenustasu hind koosneb, kuid hoolimata sellest kostja arveid täielikult ei tasu, vaid kirjutab igakuuliselt seletuskirju. Vabatahtlikust võlgnevuse tasumisest kostja keeldub. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja oma kirjalikus vastuses, korduvates kirjalikult saadetud samasisulistes selgitustes hagi ei tunnista. Kostja leiab, et ei tasu enne, kui tehtud on teatud tööd. Samuti ei ole kostja rahul talle esitatud tarbijalehe (arve) sisuga, millest pole aru saada, mille eest peab maksma. Raha võetakse, aga midagi ei tehta. Ära tuleb remontida katus, välisseinas on augud. Majas on veetorud katki, vajavad parandamist. Trepikojalt võeti ära uks, seda pole tagasi pandud. Korteris võeti ära veesegisti põhi, vesi jookseb põrandale, keegi ei paranda. Väiketarbija maksab ebaõiglaselt suurt veemaksu, mujal rakendatakse vee abonenttasu koefitsiendi alusel. Veemaks peab olema kõigil ühesugune. Kuni hageja vee abonenttasu koefitsiendiga ei arvesta, kostja veemaksu ei maksa. Kostja kinnitab, et vaidlustab talle esitatud arvetest vaid vee abonenttasu ja haldamiskulud, sest ei tea, millest see koosneb ja kuna mingit remonti majale ei tehta. Pandi ja plommiti mingid vanad veemõõtjad, uued viidi oma lattu. Kostja leiab, et teda kiusatakse taga, represseeritakse, piinatakse, sest radikad on vaid leiged, köetakse saepuru ja põhuga. Külm on ja tervis kannatab. III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja esindaja jääb esitatud nõude juurde ja palub hagi rahuldada. Hageja esindaja selgitab teenustasu sisu ja vee abonenttasu määramise aluseid, samuti seda, et remonti tehakse majadele järjekorras. Kostja on tasunud arveid mingis osas. Ka kohtus on juba varemgi otsus tehtud, kuid kostja ikka jätab vee abonenttasu ja haldustasu maksmata. Samuti on maksmata veearvestite eest. Kostja leiab, et tarbijalehel peab olema eraldi väljatoodud maamaks, prügivedu, territooriumi korrashoid, remondifond ning teatud % haldamistasu, aga mitte haldava asutuse ülalpidamiskulud. Kostja kinnitab, et tema ei keeldu maksmast, aga peab olema selge, mille eest maksta. Selletõttu ta suvaliselt maksabki, kui näeb, et koristaja koristab või muru niidetakse, järelikult tehakse tööd ja on tarvis ka maksta. Aga remonti ei tehta, teistele tehakse, aga sellele majale ei tehta. Kostja on seisukohal, et hageja peab arvestama vee abonenttasu koefitsiendiga nagu seda tehakse mujal. Praegune hind pole õige, mistõttu kostja peab maksma kuus 40 krooni, kuigi ta nii palju vett ei kasuta. Kostja ütleb, et arvestite eest maksis ta sularahas, aga mingit dokumenti ta ei saanud, sest sealt ei antagi mingit paberit. Kostja leiab, et hageja töö pole tasemel, sest kui tööd ei jõua teha, tuleb töö tellida neilt, kes seda suudavad teha. III. Maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Kohus, kuulanud ära poolte selgitused ja hinnanud asjas olevaid dokumentaalseid tõendeid, tuvastas,

1. Vaidlust pole selle üle, et kostja on korteriomanik ja et kaasomandi valitsemisega tegeleb hageja. Seega poolte suhetele kohalduvad lepingust tulenevad võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) ja korteriomandi seaduse (edaspidi KOS) sätted. KOS § 13 lg. 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Lg. 2 järgi korteriomanik on 2 kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Lg. 3 järgi korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Viidatud KOS § 13 tulenevalt kaasomandi kasutamise kohta muusuguseid kokkuleppeid kostja ei esitanud. Seega pole ühe korteriomaniku poolt talle esitatud arvete suvaline maksmata jätmine seaduspärane. Kostja vastuväide, et tema enne ei maksa, kui remonti tehakse, on vastuolus teiste korteriomanike huvidega, sest remonditööde planeerimiseks ja tegemiseks peab olema kogutud rahalisi vahendeid. See on aga aeganõudev kui mitte võimatu juhul, kui korteriomanikud oma kohustusi täidavad suvaliselt. Samas on korteriomanikel võimalik otsustada, kas jätkata senise haldajaga või moodustada korteriühistu, kes tegutseks siis korteriomanike huvides.
2. Pooled on esitanud poolte vahel 20.03.2003.a. sõlmitud tähtajalise täishooldustasu lepingu. Kuigi lepingus märgitud tähtaeg on möödunud, kostja lepingu jätkuvalt kehtivust tunnistab. Seega tuleb lähtuda VÕS sätteist, millest VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja pole lepingut korrapäraselt täitnud. Viidatud lepingu p. 1.
3. kohaselt korteriomanik kohustub õigeaegselt iga kuu 15-ndaks kuupäevaks tasuma täishooldustasu ja kommunaalteenuste eest hageja arvele vastavalt Tamsalu linna kehtivatele tariifidele. Vaidlust ei ole selle üle, et Tamsalu Linnavalitsus on pädev vastu võtma korraldusi tema hallataval territooriumil osutatavate teenuste hinna määramiseks. Viidatud korraldustega on kehtestatud: 1) vee ja heitvee abonenttasu baasmääraks ühe korteri kohta 15 krooni kuus koos käibemaksuga, tarbitud vee eest elanikele 8.20 kr/m3 koos käibemaksuga ja ärajuhitud heitvee eest elanikele 8.80 kr/m3 koos käibemaksuga; 2) alates 22.03.2004.a. on tarbitud vee hind 9.90 kr/m3 koos käibemaksuga ja heitvesi 12.20 kr/m3 koos käibemaksuga; 3) põhihooldustasu alates 01.05.2005.a. nii keskküttega kui puuküttega tsentraalse veevarustusega elamutes 4.60 krooni, märkega, et see hind sisaldab ka kulu prügiveole ja maamaksule. Hagiavalduse lisadeks olevad Tamsalu Linnavalitsuse 02.10.2000.a. korraldus nr. 128 vee ja heitvee hinna kehtestamise kohta, 16.03.2004.a. korraldus nr. 49, millega osaliselt muudeti eelnimetatud korraldust ja 15.03.2005.a. korraldus nr. 30 põhihooldustasu suuruse kehtestamise kohta, on jätkuvalt kehtivad ja seega täitmiseks kohustuslikud. Järelikult ei ole kostja poolt arvete maksmata jätmine tariifide väidetava ebaseaduslikkuse või hageja poolt tariifide suvalise määramise tõttu põhjendatud. Et pooltevaheline leping kehtib juba 2003.a., siis tuleb järeldada, et kostjale on ammu teada nii korteriomaniku kui ka lepingust tulenevad õigused ja kohustused, samuti Tamsalu Linnavalitsuse korraldused, ning kostja arusaam, nagu oleks arvete suvaline maksmata jätmine arvete või lepingu vaidlustamine, on ekslik. 3.

§ 230kohaselt kumbki pool peab tõendama oma väiteid või vastuväiteid.

Kostja ei ole ühtegi oma kirjalikus vastuses esitatud vastuväidet tõendanud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta on veearvestite eest tasunud. Kostja kohtuistungil esitatud vastuväited, et tema maksis arvestite eest sularahas, kuid talle mingit dokumenti ei antud, ei ole usutavad, kuna oma kirjalikus vastuses pole kostja sellekohast vastuväidet esitanud, vaid on leidnud, et talle pandi vanad arvestid. Hageja esindaja väitel pole võimalik, et raha võetakse, aga dokumenti ei anta, sest tehingud kajastuvad raamatupidamises. Lähtudes tuvastatust tuli kohus järeldusele, et hagi on tõendatud kostja ütlustega, et ta on jätnud maksmata vee abonenttasu ja on haldustasu tasunud osaliselt, kuna on niidetud muru, koristaja toimetab, tühjendatud prügikonteinereid, samuti täishooldustasu lepinguga ja Tamsalu Linnavalitsuse korraldustega, võla arvestusega, arvetega, kostja kirjalike selgitustega arvete osaliselt tasumise kohta, ning hagi kuulub rahuldamisele tervikuna summas 2 629 krooni ja 79 senti. 3

§ 138järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 162kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 147järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole.

§ 173lg.

1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg.

3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 178lg.

1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 452

lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu.

§ 453

lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamise tähtaja jooksul tutvuda.

§ 456

lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

§ 632

lg.1 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas KOS § 13, VÕS §-de 8, 76, 100 sätteid ning juhindus

§ 147, § 162, § 173, § 441 lg.

1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 18.novembril 2009.a Riigikohtu määrusega. Nooremreferent Merle Kaegas 4