Obsah (5)

§ 65§ 1047§ 1045§ 1055§ 82

2-07-43396 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2009 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-43396

§ 65, § 1045 lg 1 p 4, 6, 7 ja 8, § 1047 lg 1, 2 ja 4, Ts

ÜS § 138 lg 1 ja

2. Hageja selgitab, et 10.10.2007 avastas ta, et kostja II poolt peetavas Ametlikus Maksehäireregistris (xxx) on kostja I on tema kohta ebaõige teate nagu oleks hagejal alates 05.07.2007 maksehäire summas 200 001 -1 000 000 Eesti krooni (tl 27). Hageja koheselt teavitas e-kirjaga kostjat II, et hagejal pole võlgnevusi kostja I ees, et EAS-i nõue on alusetu ja ebaseaduslik, ning hageja vaidleb sellele nõudele vastu (tl 15-16). Kostja II ebaõiget informatsiooni aga Ametlikust Maksehäireregistris (xxx) ei kustutanud. 11.10.2007 pöördus hageja kostjate poole korduva pretensiooniga, milles juhtis tähelepanu asjaolule, et Ametliku Maksehäireregistri infosisestusnõue punkt 10 (tl 30) kohaselt sisestaja kohustub sisestama andmebaasi üksnes tõeseid, kontrollitud ja vaidlustamata andmeid, mida kostja I ei ole täitnud ning seega on kostja I tegevus heade kommete vastane ning selle eesmärgiks on hagejale kahju tekitamine, millise hageja palus lõpetada hiljemalt 15.10.2007 (tl 17-20). 12.10.2007 esitas kostja I hagejale vastuse, kuid kahju tekitamist ei lõpetanud (tl 21). Hageja pöördus täiendavalt 15.10.2007 kahel korral kostja II poole valeandmete kuvamise peatamiseks vaidluste ajaks, kuid kostja II kirjadele ei reageerinud (tl 22-23).
3. Kostja I on hoolimata faktist, et hageja on nõude vaidlustanud, sisestanud vääraid andmeid ja keeldub neid vabatahtlikult kustutamast. Hageja leiab et kostja I kohustub järgima infosisestusnõudeid, milline asjaolu ilmneb muuhulgas aadressilt xxx kätte saadavast standardsest kostja II ja kolmandate isikute vahel sõlmitava lepingu p 4.1, mille kohaselt on tellijal õigus lepingu kehtivuse ajal sisestada Maksehäirete registrisse andmeid oma klientide maksehäirete kohta (tl 31). Nimetatud Õiguse tekkimise tingimuseks on käesoleva Lepingu lisaks olevate Infosisestusnõuete aktsepteerimine nende allkirjastamise teel. Tulenevalt lepingust ning sellega seotud Ametliku Maksehäireregistri infosisestusnõuetest on hageja seisukohal, et Ametlikku Maksehäireregistris saavad sisalduda ainult tõesed andmed ning ilmselgelt on see ka Ametlikku Maksehäireregistri eesmärk. Seega leiab hageja, et kostja I poolt on äärmiselt pahauskne valeandmete sisestamine, mis jätab kolmandatele isikutele hagejast mulje kui võlgnikust, samuti on pahauskne kostja II poolt väärandmete kuvamise mittepeatamine hoolimata esitatud pretensioonidest. Antud juhul on kostja I tegevus heade kommete vastane ning selle eesmärgiks on ilmselgelt hagejale kahju tekitamine kahjustades tema mainet nii klientide kui koostööpartnerite ees. 2 2-07-43396 Kostja I pole kuni käesoleva hetkeni suutnud hagejale oma nõuet põhjendada ning ilmselt sellel põhjusel ei ole pöördutud ka kohtusse, vaid püütakse muude vahenditega hagejale survet avaldada. Samuti ei saa käsitleda heausksena kostja II tegevust, kes peaks Ametliku Maksehäireregistri valdajana teostama kontrolli esitatud andmete õigsuse üle, kuid ei ole seda hoolimata korduvatest pretensioonidest teinud. Kostja II on näiliselt teinud kõik jätmaks enda poolt peetavast registrist usaldusväärset muljet, kuid sisuliselt jätab oma kohustused täitmata hoolimata hageja poolsest osundamisest kahju tekkimisele. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostjate tegevus on vastuolus TsÜS § 138 esitatud nõuetega.
4. Hageja leiab, et temale tekib kahju tulenevalt Ametlikku Maksehäireregistrisse väära informatsiooni sisestamisest ja selle jätkuvast kuvamisest. Hageja on seisukohal, et kui hageja praeguste ja tulevaste klientide ja koostööpartneriteni jõuab sellisest, usaldusväärset muljet jätvast allikast info hageja võlgnevuse kohta, siis on sellel äärmiselt tõsised tagajärjed. Tarnijad ei pruugi hagejale enam anda kaupu krediiti, samuti võivad halveneda suhted krediidiasutustega. Hageja märgib, et ilmselt pangad otsustavad oma krediidiotsuste tegemisel ka Ametlikus Maksehäireregistris sisalduva informatsiooni põhjal. Samuti kasutatakse laialdaselt ka aadressi XXX, millelt avaneb link aadressile XXX koos seal sisalduva väära infoga. Kahju teeb suuremaks asjaolu, et Ametlikust Maksehäireregistrist nähtub, et hageja võlgnevus on kuni 1 000 000 krooni. Hageja leiab, et väärinformatsiooni avaldamine avalikkusele on sekkumine tema majandus- ja kutsetegevusse kuivõrd ülaltoodust nähtuvalt võivad väärinformatsioonil olla hageja jaoks olulised tagajärjed just nimelt seoses tema majandus-ja kutsetegevusega.
5. Kostjate tegevus on õigusvastane tulenevalt

§ 1047, kuna kostja I ei ole hagejale tõendanud, et kostjal I on hageja vastu nõue.

Kuivõrd poolte vahel on nõude üle vaidlus, saab ainsaks tõendiks nõude olemasolu kohta olla jõustunud kohtuotsus, kuid kostja I ei ole kohtu poole pöördunud. Samuti on kostjate käitumine õigusvastane lähtuvat

§ 1045lg 1 p 7 ja 8.

Seega on hagejal juhindudes

§ 1055

lg 1 õigus nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist ja nõuda tulevikus kahju tekitava käitumise ärahoidmist. Kostja I - JI OÜ vastuväited

1. Kostja I hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Kostja I on seisukohal, et on piisavalt hagejale tõendanud nõude olemasolu ning nõue ei ole alusetu ja ebaseaduslik ning Ametlikus Maksehäireregistris avaldatud teade ei ole ebaõige. Kostja I eesmärgiks ei ole olnud hagejale kahju tekitamine. Kostja I on püüdnud leida lahendust nii AS Ekui ka hageja tarbeks, et lahendada vaidlus kohtuvälisel teel. Hageja ei ole aga vaevunud tõendama nõude puudumist, vaid on edastanud paljasõnalisi vastuseid. Hageja on ise käitunud pahatahtlikult.
3. Kostja I selgitab, et 06.07.2007 edastas hagejale võlateatise, milles selgitas, et vastavalt kostja I ja AS E vahel sõlmitud lepingule nr KTJAE-049-8E volitas AS E 05.07.2007 hageja ja AS E vahelistest tehingutest tulenevat varalist nõuet koos kõrvalnõuetega sisse nõudma kostjat I. Võlateatises märgiti nõude aluseks olevad dokumendid, millest tulenevalt hageja võlgneb AS-ile E223 724,62 krooni ning on kohustatud 06.07.2007 seisuga tasuma lepingujärgseid viiviseid 9 289,77 krooni, kokku võlgnevus 233 014,39 krooni (tl 46).
4. Kostja ei nõustu, et hagejal puudub võlgnevus AS-i E ees ning nõue on alusetu nagu 16.07.2007 vastas hageja kostjale I e-kirjas. 17.07.2007 edastas kostja I hagejale e-kirja teel hageja poolt tasumata arved, millele lisas AS E selgitused ning palus hagejal esitada kinnitused arvete tasumise kohta. 25.07.2007 saatis kostja I hagejale e-kirja, milles märkis, et ootab vastust 17.07.2009 kirjale. 30.08.2007 saatis kostja I hagejale pankrotihoiatuse andes hagejale viimase tähtaja 09.09.2007 võlgnevuse tasumiseks. Samas kirjas märkis kostja I, et teavitab oma koostööpartnereid, nende hulgas pankasid, liisingufirmasid jt krediteerijaid hageja maksejõuetusest. 05.09.2007 edastas kostja I taas hagejale e-kirja, kuna hageja ei olnud võlgnevust tasunud ega esitanud kinnitusi arvete tasumise kohta. Hageja vastas 05.09.2007 e-kirjale, et nende andmetel hagejal puudub võlgnevus AS-ile Eja 3 2-07-43396 kostja I poolt edastatud nõue on alusetu. Samuti märkis hageja, et kostja I poolt esitatud arvete nimekiri ei tähenda võlgnevuse olemasolu ning tegemist on tühiste arvetega.
5. 09.06.2009 kohtuistungil kostja esindaja selgitas, et hageja esitatud nõue on alusetu.
6. aastal lõpetati kahju tekitav tegevus. Nõue on tagasi loovutatud EAS-le ja kostja ei ole enam puutuvaks pooleks. Samas kostja esindaja leidis, et kui nõue oleks veel olemas, siis info ei oleks maha võetud v.a kohtu korraldusel. Kostja II AS K vastuväited
7. Kostja II hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8. Kostja II selgitab, et ta ei ole võlgnevuste sisestajaks. Edastatud andmete õigsuse ja seaduslikkuse eest vastutab andmete sisestaja mitte kostja II. Maksehäireregistri eesmärgiks on anda krediteerijatele lisainformatsiooni krediidiotsuse langetamiseks. Kostja II on keskkonna pakkuja.
9. Kostja II toetab kostja I vastuväiteid hagile. Vaidlusalused andmed on juba maha võetud ja nõue tagasi loovutatud Eesti Energiale. Isikuandmete kaitseseadus ei laiene juriidilisele isikule. Juriidilisel isikul ei saa olla õigust eraelu puutumatusele. Info avaldamine ei ole seadusevastane. Keegi pole hagejat kahju tekitamisega ähvardanud,

§ 1055ei ole antud asjas kohaldatav.

Hageja nõuetel puudub materiaalõiguslik alus. Kohtuotsuse põhjendus

1. Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
2. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
3. Vaidlust ei ole, et kostja I on kostja II poolt peetavas Ametlikus Maksehäireregistris (xxx) avaldanud teate, et hagejal on alates 05.07.2007 maksehäire summas 200 001 -1 000 000 Eesti krooni (tl 27-29). Eeltoodu teade kõrvaldati kostja II poolt 17.10.2007 hagi tagamise määruse alusel. Avaldamine

§ 1047tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine.

Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et juhinduvalt

§ 1047

tähendusest on avaldajateks kostja I, kes hageja kohta on andmed kolmandatele isikutele teatavaks teinud ja kostja II, kes on tehniliste kanalite haldaja mille vahendusel andmed hageja kohta edastati kolmandatele isikutele. Kohus leiab, et kostja II kirjalikus vastuses esitatud seisukoht, et tal ei ole puutumist andmete avaldamisega ei ole tõendatud. Kostja II hallates domeeniaadressi xxx on loonud keskkonna ja teinud avalikkusele kättesaadavaks kolmandate isikute kohta avaldatavaid andmeid. Seega kostja II on avaldaja ettevõtjana. 19. Pooled vaidlevad selle üle kas andmete avaldamine oli õiguspärane. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Üldiseks käibekohustuseks on tegutsemine oma õiguste teostamisel kooskõlas hea usu põhimõttega. Vastavalt lepingule nr KTJAE-049-8E volitas AS E05.07.2007 hageja ja AS E vahelistest tehingutest tulenevat varalist nõuet koos kõrvalnõuetega sisse nõudma kostjat I. Eeltoodu nõude loovutamine eeldas, et kostjale I edastati nõude aluseks olevad dokumendid, mille põhjal oleks saanud veenduda, et tegemist on põhjendatud nõudega ja mille avaldamine Ametlikus Maksehäireregistris on kooskõlas infosisestusnõude punktiga 10 (tl 30). Kohus leiab, et seadus ei keela tõeste andmete avaldamist Ametlikus Maksehäireregistris. Seega kuni kostja I oli veendunud esitatud dokumentide põhjal, et talle loovutatud nõue on sissenõutav, ei olnud ta tegevus vastuolus TsÜS § 138 lg-ga 1 st kostja I tegutses heas usus. Kuna kostja II on ainult 4 2-07-43396 tehnilise keskkonna haldaja, siis kuni teate saamiseni, et avaldatud andmed ei ole tõesed, on kostja II heas usus toimija, mille kinnituseks on andmete avaldamiseks sõlmitav leping, et sisestaja tohib avaldada tõeseid andmeid (tl 31). Kostja II saab oma tegevuses eeldada, et teine lepingupool täidab lepingut ja sisestab tõeseid andmeid. Kohus nõustub kostja II esitatud selgitustega, et Maksehäireregistri eesmärgiks on anda krediteerijatele lisainformatsiooni krediidiotsuse langetamiseks (tl 99). Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et tegemist on avaliku huvi tähendusega andmetega. 20.

§ 82

lg 7 kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Eeltoodu sätestab õiguse võlausaldajal nõuda kohustuse täitmist eeldusel, et kohustus on tekkinud. Juhul kui poolte vahel on vaidlus kas kohustus on tekkinud, siis võlausaldajal on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kohtusse pöördumise õigus on ka nõude loovutamisel nõude omandajal. Hageja seaduslik esindaja avastades teate Ametlikus Maksehäireregistris teavitas kostjaid, et tegemist on valeinfoga ning ta on nõudele vastu vaielnud (tl 15-16). Korduv pretensioon esitati kostjatele 11.10.2007 (tl 17-20). Kostja I 12.10.2007 teavitas, et hageja ei ole ühtegi sisulist vastuväidet esitanud ja nende andmetel on märge makseregistris seaduslik (tl 21). Kohus leiab, et kostja I esitatud võlateatis ja nõude loovutamise teade, milles esimeses on märgitud arvete numbrid, kuupäevad ja summad ja teises arvete numbrid, ei ole käsitletav põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõudena olukorras, millele hageja vastu vaidleb (tl 46, 47). Kohus leiab, et sellise juhul kus võlgnik vaidleb nõudele vastu tuleb võlausaldajal pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Seega käesolevas vaidlusaluses nimetatud võla sissenõutavaks muutumise eelduseks on jõustunud lahend või hageja poolt võla omaksvõtt. Kohus leiab, et kostjad I ja II saades teada, et hageja vaidleb nõudele vastu oleks pidanud koheselt kõrvaldama andmed Ametlikust Maksehäireregistrist. Kostja I ja II ei teinud seda. Kui isik teatab kahjustavalt tegutsevale või ohu loonud isikule tema tegevuse kahjulikkusest või loodud ohust siis saab viimase võimalikku järgnevat tegevusetust hinnata tahtluse või hooletusena. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostja I avaldades kostja II hallatavas tehnilises keskkonnas informatsiooni hageja kohta rikkus Ametliku Maksehäireregistri infosisestusnõude punkti 10 (tl 30), mille kohaselt sisestaja kohustub sisestama andmebaasi üksnes tõeseid, kontrollitud ja vaidlustamata andmeid. Seega alates hetkest kui kostjad teada said, et sisestatud andmed on hageja poolt vaidlustatud on kostjate käitumine käsitletav tahtliku käitumisena ja mida ei saa pidada TsÜS § 138 lg 1 sättega kooskõlas olevaks st õiguste teostamine heas usus. Hea usu põhimõttest tulenevalt on keelatud kahjustada oma tegevusega teisi isikuid. Kostja I tegevus ei olnud kooskõlas heade kommetega tavalise inimese arusaama järgi. 21.

§ 1045

lg 1 p 4-8 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kohus leiab, et vaidlustatud võlanõude avaldamine Ametlikust Maksehäireregistris (xxx) jättes avalikkusele mulje, et tegemist on tõeste andmetega on käsitletav isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisena ja millel võivad olla hageja jaoks olulised tagajärjed. 22.

§ 1047

lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

§ 1047

lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. 5 2-07-43396 Kuna kostjad kui avaldajad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et avaldatud teave võla olemasolu kohta vastab tegelikkusele, siis saab võla teabe avaldamist pidada õigusvastaseks hetkest, mil kostjad said teada, et hageja on avaldatud andmed vaidlustanud. Kostja I selgitus, et nõue on EAS-le tagasi loovutatud, ei vabasta tõendamast asjaolu, et avaldatud andmed olid tõesed. Kostjad ei ole tõendanud, et avaldatud andmed olid tõesed. 23.

§ 1045

lg 2 kohaselt Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Eeltoodud eelduste olemasolu kohus ei tuvastanud, seega on välistatud õiguspärasus kahju tekitamisel. 22.

§ 1055

lg 1 alusel kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Eeltoodu sätte eesmärk on lisaks kahju hüvitamise nõudele täiendada deliktiõiguslikke kaitsevahendeid, mis on suunatud negatoorsele õiguskaitsele kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude või edasisest tekitavatest toimingutest hoidumise nõude näol.

§ 1055

lg 1 kohaselt ei ole õigusvastase kahjustava tegevuse lõpetamise nõude ning edasistest rikkumistest hoidumise nõude eelduseks rikkuja süü. Kuna kahjustava tegevuse lõpetamise nõue tähendab sisuliselt ka kahjustavast tegevusest tulevikus hoidumise nõuet, sest tegevus kui selline keelatakse.

§ 1055

lg 1 on rakendatav ka isikuõiguste rikkumise

§ 1045lg 1 p 4 ja § 1046.

Eeltoodud põhjendustes on tuvastamist leidnud, et kostjad avaldasid Ametlikus Maksehäireregistris hageja kohta andmeid ka pärast hageja poolt esitatud pretensiooni esitamist. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja kohta sisestatud võla olemasolu on tõene. Eeltoodu alusel saab väita, et kostjate tegevus on käsitletav hageja suhtes kahjustavana. Kohus nõustub hagejaga, et väärinformatsiooni avaldamine avalikkusele on sekkumine hageja majandus- ja kutsetegevusse kuivõrd väärinformatsioonil võivad olla hageja jaoks olulised tagajärjed just nimelt seoses tema majandus-ja kutsetegevusega. Kohus leiab, et õigusvastane kahju tekitamine, mis on kestev tuleb lõpetada. Seega nõue kohustada kostjat I ja kostjat II lõpetama kahju tekitavast käitumisest, mis seisneb hageja väidetavate võlgnevuste kohta informatsiooni avaldamises erinevates kanalites, mille hageja on vaidlustanud käesoleva tsiviilasja raames kuulub rahuldamisele. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et nõue kohustada kostjat I ja kostjat II lõpetama kahju tekitavast käitumisest, mis seisneb hageja väidetavate võlgnevuste kohta informatsiooni avaldamises erinevates kanalites, mille hageja on vaidlustanud, on nende poolt rahuldatud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus juhib kostjate tähelepanu sellele, et vaidlusalune teave on Ametlikust Maksehäireregistrist kõrvaldatud hagi tagamise määruse täitmise raames mitte kostjate vabatahtliku täitmise korras. Kostja I esindaja selgitas kohtuistungil, et kui nendel oleks veel see nõue, siis kohtuotsuseta nad avaldamist ei lõpetaks. 23. Hageja nõue keelata kostjal I ja kostjal II avaldamast mistahes kanalite kaudu infot hageja võlgnevuste kohta, kui võlgnevust ei ole kinnitatud jõustunud kohtulahendiga või hageja enda poolt ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et

§ 1055lg 1 kohaldamise eelduseks on konkretiseerida kahjustav tegevus.

Hageja nõue on suunatud tulevikku ja annab õiguskaitse teabele, mille sisu ei ole võimalik käesolevas otsuses määratleda, mistõttu ei ole võimalik kohtuotsust täita. Kohus leiab, et Ametlikus 6 2-07-43396 Maksehäireregistris tõeste andmete avaldamine on majandust korrastava toimega ning teenib avalikkuse huvi. Juhul kui tulevikus rikutakse hageja õigusi ja põhjustatakse kahju on hagejal õigus pöörduda kohtusse kahju hüvitamise nõudes. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 163 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses poolte endi kanda. Maire Lukk Kohtunik 7