KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-51153 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2009, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Imbi Sidok ja Gaida Kivinurm Tsivii

§ 113. Hageja ei ole tõendanud võlausaldajate huvide kahjustamist.

Ühe võlausaldaja eelistamist teisele ei saa automaatselt lugeda teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks. Hindamaks, kas konkreetse rahalise kohustuse täitmine on tagasivõidetav PankrS § 113 alusel, on oluline vaadata, milline eesmärk ja sisu oli tehingul, millest tulenevate kohustust täideti (Riigikohtu otsus 3-2-1-58-03). Praegusel juhul tähendab see kostjalt kui lähikondlaselt enne pankroti väljakuulutamist võetud laenude kui tervikliku õigussuhte (s.o nii laenu andmine kui ka tagastamine) ning kostja poolt hageja huvides tehtud kulutuste hindamist.

1. Puudub vaidlus selle üle, et hagejal olid makseraskused mitte üksnes laenude tagasimaksete tegemise (rahalise kohustuse täitmise) ajal, vaid juba laenulepingute sõlmimise ja laenude väljamaksmise ajal. Nimelt laenulepingu nr 51 alusel maksti laen 180 000 krooni välja 21.09.2006 ning tagastati 29.09.
2. Laenulepingu nr 52 alusel maksti laen 99 000 krooni 3 välja 27.09.2006 ning sellest 2496,17 krooni tagastati 12.10.2006, s.o 15 päeva hiljem. Laenulepingu nr 59 alusel maksti laen 400 000 krooni välja 10.11.2006 ning sellest 200 000 tagastati 14.11.2006, s.o 4 päeva hiljem. Nagu nähtub laenulepingute tingimustest, oli kõikide laenude andmise eesmärgiks hageja äritegevuse finantseerimine (majandustegevuse jätkamine). Hansapanga ja Sampo Panga pangakonto väljavõtetest nähtub, et laenatud raha kasutati peamiselt võlgniku töötajatele töötasu ja komandeeringutasu maksmiseks (kuni Maksuameti poolt kontode arestimiseni 14.11.2006). Samuti nähtub pangaväljavõtetest, et kõnealuse perioodi jooksul oli hageja majandustegevus aktiivne. Hageja majandustegevuse seiskumine tulenes ainuüksi tema peamise äripartneri Trailteam OY tegevusest. Trailteam OY esindaja teatas 16.11.2006 ootamatult elektronkirja teel, et hageja töötajaid ei lubata enam laevatehasesse, milles hageja töötajad Trailteam OY-le töid tegid, ning jättis tasumata ka kõik hageja poolt esitatud arved kogusummas 2 953 103, 35 krooni, mille maksetähtaeg saabus pärast 16.11.
3. Sellises olukorras puudus hagejal võimalus oma majandustegevust jätkata.
4. Juhul kui kostja kui hageja makseraskusest teadev isik oleks PankrS § 113 sätestatu tõttu pidanud hoiduma laenu tagasisaamisest, siis poleks kostja hagejaga laenulepinguid sõlminud ning laenu andnud, kuna selline laen oleks olemuslikult kujutanud endast kinget. Kostja tegevus laenude andmisel ja nende tagasisaamisel oli pankrotiseaduse mõtte ja eesmärgiga kooskõlas. Seejuures oli kolme laenulepingu alusel kostja poolt hagejale üle antud laenude kogusummaks 679 000 krooni, tagasi sai kostja nimetatud laenulepingute järgi üksnes 382 496 krooni. Laenulepingute täitmist tervikuna vaadeldes ei olnud need hagejale, ning järelikult ka hageja võlausaldajatele, kahjulikud, vaid kasulikud.
5. Kohtuotsusest nähtub, et kohus on asjas olevate tõendite põhjal lugenud tõendatuks kostja poolt hageja autole talverehvide ostmise ja rehvijooksu vahetuse. Kohus on küll viidanud kostja seisukohale, mille järgi oli tegemist hageja majandustegevuses hariliku ning tegevuse jätkamiseks vajaliku tehinguga, kuid ei ole andnud hinnangut selle väite õigsusele või ebaõigsusele. Seetõttu on võimatu öelda, kas nimetatud väljamakse tagasivõitmise põhjendatuks lugemine kohtu poolt põhineb kohtu vääral hinnangul faktilistele asjaoludele (kohus leidis, et hageja autole ei olnud talverehve vaja) või PankS § 113 vääral kohaldamisel (kohus ei pidanud vajalikuks tuvastada, kas tehing tervikuna – hageja juhatuse liikmel hageja auto kasutamise võimaldamine ja sellega seonduvalt kulutuste tegemine – kahjustas võlausaldajate huve või mitte). Vastus apellatsioonkaebusele
6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
7. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu 30.04.2008 otsuse ja jättis 30.12.2008 otsusega hagi rahuldamata.
8. Riigikohus tühistas 29.05.2009 otsusega ringkonnakohtu 30.12.2008 otsuse ja saatis tsiviilasja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsus
9. Ringkonnakohus, pidades silmas vaidluses Riigikohtu poolt avaldatud seisukohti, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb alljärgnevaga täiendada.
10. Poolte vahel ei ole menetluse praeguses staadiumis erimeelsust vaidlusaluste tehingute aluseks olevate faktiliste asjaolude üle. Vaidlus puudub selles, et hageja täitis kostjale rahalise 4 kohustuse kahe aasta jooksul enne pankroti väljakuulutamist, hagejal oli väljamaksete tegemisel täitmata kohustusi ka teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on jäänud hageja makseraskuste tõttu rahuldamata ning et kostja oli hageja lähikondne. Vaidlus piirneb üksnes küsimusega, kas kostjale rahaliste kohustute täitmisega kahjustas hageja teiste võlausaldajate huve või mitte.
11. Riigikohus on andnud vaidluse lahendamiseks juhised, mille kohaselt tuleb silmas pidada, et mitte igasugune ühe võlausaldaja eelistamine teisele ei ole iseenesest teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. Kolleegium osutas 03.06.2003 tsiviilasjas nr 3-2-1-58-03 tehtud otsuse p-des 8 ja 9 väljendatud seisukohtadele varem kehtinud PankrS § 45 (praegu kehtiva PankrS §

§ 113) kohaldamise kohta.

Kolleegium rõhutas, et pankrotiseaduse eesmärk ei ole soodustada pankrotiohus isikuga tehingute tegemisest hoidumist ning kui PankrS § 45 (kehtiva PankrS §

§ 113

) alusel saaks tagasi võita kõik võlad, mis on tasutud selles märgitud ajavahemikel, siis oleks pankrotiohus isiku majandustegevus halvatud. Tagasivõitmisel tuleb arvestada ka seda, kas tehing, millest tekkinud võlga tasuti, oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Ka siis, kui kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, ei saa seda iseenesest pidada teiste võlausaldajate kahjustamiseks. Samas märkis Riigikohus, et kui hageja tugineb sellele, et rahalise kohustuse täitmisel eelistati üht võlausaldajat teistele, kellega sõlmitud tehingud on võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt sama olulised või olulisemad, kui tehingud, millest tekkinud kohustused täideti, tuleb kohtul hinnata selle väite tõendatust ja võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt.

1. Hageja on maa- ja ringkonnakohtus mh väitnud, et hageja majandustegevuse jätkamise seisukohalt oli kostjale võla tasumisega võrreldes olulisem tasuda maksuvõlad summas 821 630 krooni ja tasu tööjõurendi eest Golden Service Oy-le summas 1 557 536,27 krooni. Ringkonnakohtu menetluses on hageja täpsustanud, et kuivõrd hageja tegevusalaks oli laevaremondi tööd, olid hageja majandustegevuse jätkamise seisukohalt hageja jaoks kostjale kohustuste täitmisega võrreldes sama oluline tasuda lisaks maksuvõlale ja tööjõurendile ka 139 492,91 krooni suurune võlg Mercantile Group AS-ile, kellelt hageja ostis majandustegevuseks vajalikke tööriistu ning ja 183 152 krooni suurune võlg Estravel AS-ile, kellelt hageja ostis laevapileteid ja muid reisiteenuseid töötajate viimiseks Soomes asuvasse laevatehasesse.
2. Jättes kõrvale hageja poolt esiletõstetud maksuvõlgade prioriteetsuse, mille tasumise olulisuse osas on Riigikohus leidnud, et nende maksmise eelistamine majandustegevuse jätkamiseks vajalikest tehingutest tekkinud kohustuse täitmisele ei ole üldjuhul põhjendatud, puudub alus väiteks, et muud hageja poolt esile toodud kohustused olid kostjale võla tasumisega võrreldes vähem tähtsad. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et kõik eespool loetletud kohustused olid neid tervikuna käsitledes s.t nii tekkimise alust kui täitmise olulisust silmas pidades hageja majandustegevuse jätkamiseks hädavajalikud. Kostja on möönnud, et kõnealuste tehingute majandustegevusega ühtviisi ja otsese seotuse tõttu ei ole nende prioriteetsuse järjekorra kindlaksmääramine kõnealusel juhul võimalik. Kostja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis annaks aluse väita, et kostjale laenude tagastamine või tema kasutuses olnud auto rehvide vahetuse ja nende hoiustamise eest hüvitise maksmine summas 23 490 krooni ja väidetava 10 000 krooni suuruse intressi tasumine oli neid kohustusi ka tervikuna käsitledes hageja majandustegevuse jätkamise seisukohast olulisem kui põhitegevuse läbiviimiseks tööjõu ja tööriistade hankimine või töötajate Soomes asuvasse laevatehasesse transportimiseks vajalike kulutuste tegemine. 5
3. PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on PankrS 109 lg-s 1 silmas peetud võlausaldajate kahjustamine. Teiste võlausaldajate kahjustamine võib toimuda ka korrapärase majandustegevuse raames, ning olukorras, kus kõik võlgniku kohustused on võrdselt olulised ning tagasivõitmise nõude esemeks olev kohustuse täitmine oma olulisuse poolest teistest ei eristu, tuleb selle täitmine kolleegiumi arvates lugeda muude kriteeriumite puudumisel võlausaldajaid kahjustavaks üksnes seetõttu, et ühe kohustuse põhjendamatu täitmisega teiste samaväärsete hulgast, eelistatakse ühte võlausaldajat alusetult teistele.
4. Kuna ringkonnakohtul puudub alus lugeda kostjale väljamaksete tegemist muude hageja poolt esiltoodud kohustustega võrreldes majandustegevuse jätkamise seisukohast hageja jaoks olulisemaks, on hageja kostjale rahalise kohustuse täitmisel eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele, kellega sõlmitud tehingud olid hageja majandustegevuse jätkamiseks vähemalt sama olulised. Seega tuleb lugeda hageja poolt kostjale rahalise kohustuse täitmist teisi võlausaldajaid kahjustavaks ning kostjal tuleb saadud rahasummad hagejale tagastada.
5. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Iko Nõmm Imbi Sidok Gaida Kivinurm 6