) § 66 lg 5 kohaselt peab pakkumises toodud tasu katma kõik jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Segaolmejäätmete veo eest võetav tasu koosneb kogumistasust ehk transporditasust, prügilale makstavast ladestustasust, personalikuludest(nt klienditeenindajad), halduskuludest(nt sidekulud jäätmevaldajatega suhtlemiseks, lepingute sõlmimiseks), sõidukite remondikuludest jne. Kolmanda isiku pakkumise maksumus on põhjendamatult madal, mistõttu seda poleks tohtinud vastavaks tunnistada. Kogu ainuõiguse kehtivuse perioodiks pakutud teenustasu - 16 kr segaolmejäätmeid sisaldava kuni 150 l ja kuni 10 kg jäätmekoti ning 19 kr 140 l jäätmemahuti veo eest - ei kata isegi selle teenuse osutamiseks vältimatult vajalikke vaieldamatuid otseseseid kulusid. Vallavalitsus keelas pakkujatel subsideerida teenustasu mingi konkreetse jäätmemahuti tühjendamise eest teiste mahutite eest küsitava teenustasu arvel, kolmanda isiku pakkumises on seda keeldu rikutud. Kooskõlas PKD p-ga 2.10 kõrvaldatakse Kiili vallas ladestamisele kuuluvad segaolmejäätmed Tallinna prügilas. AS „Tallinna Prügila“ hinnakirja kohaselt maksab 1 tonni prügi ladestamine 628,94 kr. PKD lisast 3 tuleneb, et segaolmejäätmete jäätmekott mahuga kuni 150 l võib kaaluda kuni 10 kg. Jäätmekotis sisalduvate segaolmejäätmete erikaal on seega 10 : 150 = 0,067 ehk 1 l jäätmeid võib kaaluda kuni 0,067 kg. Jäätmekotti pandavate jäätmete kaal on piiratud sellepärast, et raskemate jäätmete korral jäätmekott lihtsalt puruneb. Arvestades Tallinna Prügilas kehtivaid hindu, on niisuguses kotis sisalduvate jäätmete ladustamise tasuks 6,28 kr(628,94 kr : 1000 kg = 0,628 kr/kg x 10 kg = 6,28 kr). Jäätmemahutitesse paigutatavate jäätmete puhul kaalupiirang aga puudub, millest tulenevalt kasutataksegi jäätmemahuteid just raskemate jäätmete kogumiseks. Näiteks kuni 140 l jäätmemahutite puhul kujuneb jäätmete erikaaluks 0,12-0,15. Mis tähendab, et kuigi tegemist võib olla mahult väiksema jäätmete kogumisnõuga, kaaluvad sinna paigutatavad jäätmed rohkem, mistõttu on ka suurem nende ladustamise tasu - 140 l jäätmemahuti puhul 10,56 kr. Tuleb arvestada asjaoluga, et kui jäätmed on mahuti või koti sees pikema aja jooksul(tühjendatakse 1 kord kuus, mis on suvilate ja eramute puhul tavapärane), siis nende maht väheneb jäätmete enda raskuse mõjul, mistõttu on kaua seisvasse mahutisse võimalik panna rohkem jäätmeid. Seega on jäätmekoti ja mahuti ülalmärgitud erikaalud kehtivad üksnes olukorras, kus mahutid ja kotid tühjendatakse kohe. Kui jäätmete erikaal on aga suurem, siis on suurem ka nende ladestamise eest Tallinna Prügilale makstav tasu ehk kulu, mida jäätmevedaja peab kandma. Kiili vallas on keskmine konteinerite vaheline kaugus 800 m(arvesse võetud ka sõit prügilasse). Prügiauto keskmine kütusekulu 100 km läbimiseks on 45-50 l. Seega kulutab auto 800 m läbimiseks 0,38 l kütet, mis hinnaga 15 kr/l teeb kuluks 5,74 kr. Prügiauto keskmine liikumiskiirus on umbes 30 km/h, seega kulub 800 m läbimiseks ca 1,5 min, lisaks koti või väikese konteineri tühjendusele kuluv aeg, mis on keskmiselt 1,5 min, kokku kulub kohalesõiduks ja tühjenduseks ca 3 min. Kui eeldada, et autojuhi brutopalk on 16 000 kr ja laadijal 11 000 kr ning nad töötavad kuus keskmiselt 210 tundi, siis koos sotsiaalmaksuga(33%, mis lisandub brutopalgale) tuleb ekipaaži töötasuks (1,33 x (16 000 + 11 000) : 210) 171 kr tunnis ehk 3 minuti palgakulu oleks 8,55 kr. Kõik nimetatud kulud peavad vastavalt
§-le 66 lg 5 olema kaetud jäätmeveo teenustasuga. AS-i „VSA Eesti“ poolt pakutud hinnad ei saa olla piisavad, katmaks kottide ja väiksemate mahutitega seotud kulud: kuni 150 l kotil 16 kr(6,28 ladestustasu + 8,55 kr tööjõukulu + 5,74 kr kütusekulu = - 4,57 kr) ja kuni 140 l kotil 19 kr(10,56 ladestustasu + 8,55 kr tööjõukulu + 5,74 kr kütusekulu = - 5,85 kr), kusjuures näidatud on üksnes osa kõigist kuludest, mis tuleb jäätmete vedamisel kanda. Näiteks saab osale jäätmevaldajaist teenuse eest arvet saata ainult postiga, mis tähendab Eesti Posti kaudu standardkirja saatmise kulu 5,5 kr + kulud paberile, ümbrikule, printerile ja tööjõule. Kulutusi tuleb teha ka PKD-le lisatud lepingu eelnõu p-s 4 märgitud teabe avaldamisele ja registri pidamisele. 2
§-le 66 lg 5. Vallavalitsus pole küsinud AS-lt „VSA Eesti“ andmeid, mille alusel tuvastada, kas pakutud teenuse hind katab ära
§-s 66 lg 5 sätestatud kulutused, seepärast ei saanud ta ka kaaluda, kas tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumisega või mitte. Sellega on vastustaja rikkunud haldusmenetluse seaduse(HMS) §-s 4 lg 2 sätestatud diskretsiooniõigust. Vaidlustatud korraldused tuleb igal juhul tühistada motiveerimatuse tõttu, kuna nendest ei nähtu, miks pole AS „VSA Eesti“ pakkumine 140 l jäätmemahuti ja 150 l jäätmekoti osas põhjendamatult madal. Vastustaja pole seda üldse kontrollinudki. Ka kohtuvaidluse käigus pole vallavalitsus ega kolmas isik esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et AS „VSA Eesti“ pakkumise näol pole tegemist põhjendamatult madala pakkumisega. Pakkumise maksumust ei saa põhjendada üksnes ärisaladusega, vaid tegemist peab olema objektiivse, kontrollitava asjaoluga, mis kinnitaks, et teenuse osutamine pakutud hinnaga on tõepoolest võimalik mingitel konkreetse teenuse osutamisega seonduvatel asjaoludel. Näiteks riigihangete seaduse § 48 lg lg 1 kohaselt võib pakkumuse madal maksumus olla põhjendatud ehitusmeetodi, tootmisprotsessi või osutatava teenuse säästlikkusega; pakkuja valitud tehnilise lahendusega või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad; ehitustööde, asjade või teenuste ainulaadsusega; hankelepingu täitmise kohas kehtivate töötajate kaitset ja töötingimusi reguleerivate sätetega; pakkuja võimalusega saada riigiabi. AS „VSA Eesti“ selgitustest ei nähtu ühtegi eeltoodud asjaolu. Kolmas isik põhjendab pakutud teenuse hinna maksumust nagu kaebaja et hind peab katma ära vähemalt prügi ladestustasu, tööjõukulu mahuti tühjendamiseks ning prügiauto kütusekulu. Vahed tulenevad üksnes arvandmetest, mille alusel on kolmas isik ja kaebaja konkreetsed arvestused esitanud. Näiteks väidab AS „VSA Eesti“, et ühe kuu tööjõukulu suuruseks on 18 700 kr. Nimetatu tähendab, et vastav summa peab sisaldama ka kõiki maksu- jm kulusid seoses töötajale palga maksmisega. Oletades, et nii autojuht kui ka laadija saavad võrdselt palka, peaks kulu kummagi töötaja kohta olema 9350 kr ehk netopalk ca 5870 kr. Lisaks peaksid need töötajad tühjendama 8-tunnise tööpäeva jooksul 300 konteinerit ehk ühe konterineri 1,6 minutiga, mille võimatust on ka kolmas isik ise 16.02.2009.a. kohtuistungil tunnistanud, mööndes, et ühe mahuti tühjendamiseks kuluv aeg ei saa olla väiksem kui 3 min. Analoogselt on AS „VSA Eesti“ esitanud vähendatud kujul ka arvestused prügiautode kütusekulude ning vaidlusaluste 3
§-ga 66 lg 5. Vastavad kaalutlused pidanuksid haldusaktis olema siis, kui vastustaja oleks selles kahelnud. Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a. määrus „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“(edaspidi „konkursi kord“) §-de 38 ja 41 kohaselt õiguse andja hindab ja võrdleb kõiki pakkumisi vastavalt PKD-s esitatud tingimustele ning edukaks tunnistatakse hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine. Kolmanda isiku pakkumine oli kõige soodsam, samuti oli ilmselge, et pakkumine iga jäätmemahuti kohta eraldiseisvalt katab ära
§-s 66 lg 5 sätestatud kohustuslikud kulutused, ei sisalda ristsubsideerimist ega vaja täiendavat kontrolli. 9 kr ühe jäätmemahuti kohta peab katma ja ka katab ära tehtavad veokulud, mida
Vastustaja hinnangu paikapidavust kinnitab kolmanda isiku käest saadud informatsioon, mis sisaldub ka kolmanda isiku poolt kohtule esitatud seisukohas. Kaebaja pole vastupidist tõendanud, kõik tema väited on teoreetilised ja põhistamata. Kaebaja arvutustes aluseks võetud palka 21 000 kr saaks arvesse võtta üksnes siis, kui kolmas isik pakuks teenust ainult Kiili vallas Asjaolu, et kaebaja soovib pakkuda prügiteenust oluliselt kõrgema hinnaga, ei tõenda, et AS „VSA Eesti“ pakutud hind on põhjendamatult madal. Kuidas ettevõte pakkumise hinna kujundab, ei tohiks omada haldusakti andmisel olulist kaalu, sest tegemist on äritegevusega ning sellega seotud ärisaladustega, milliste kaalumist haldusakti formaat ei võimalda. Ristsubsideerida ei tohi Kiili valla erinevate mahutite tühjendamistasu arvel, kui kolmas isik subsideerib oma tegevust teistest piirkondadest saadava tasu arvel, see vastustajat ei puuduta. Konkursi korraldamise eesmärk on ennekõike parima hinna saavutamine Kiili valla haldusterritooriumil asuvate jäätmevaldajate jaoks ning tegevuse kvaliteedi ja järjepidevuse tagamine. Vastustajal pole alust arvata, et kolmas isik pole seda teinud. Vaidlustatud jäätmeveo leping kaebaja huve ei riku. Kolmas isik AS „VSA Eesti“ palub jätta kaebus rahuldamata. Kolmas isik pole kasutanud ristsubsideerimist.
lg 5 ei anna loetelu, mida jäätmete veokulu peab sisaldama, seega on meelevaldne kaebaja tõlgendus, et jäätmete veokulu peab sisaldama kõiki kulusid, sh ka kaudseid 4
§-s 66 lg 5 sätestatud ja vastustaja poolt kaebajale 16.10.2008.a. saadetud kirjas nr 9-8/652 määratletud kulud(tl I-54). Kolmanda isiku pakutud hinnad suurenevad proportsionaalselt vastavalt mahuti suurusele, mis näitab, et pole kasutatud ristsubsideerimist. Enamikus on pakutud hinnad konteinerite lõikes konkurentide pakutud soodsaimate hindadega samad või isegi kallimad. Kõikidele mahutitele on tehtud hind sarnase arvestuse alusel. Kaebaja hindades pole aga mingit loogikat seoses 240-600 l mahutitele sama hinna pakkumisega. Kaebaja poolt kasutatud metoodikat rakendades ei kata kaebaja enda poolt esitatud hinnad 60 kr ja 89 kr vastavalt 600 l ja 800 l konteinerite tühjendamiseks tehtavaid kulutusi. Täiesti arusaamatu on kaebaja poolt suurjäätmete 1 m3 kogumishind 35 kr, kui neid jäätmeid ladestatakse enamasti olmejäätmetega ühe hinnaga, kogumiseks aga kasutatakse sama kallist prügiautot ja kvalifitseeritud tööjõudu. Kaebaja pakkumishindadest järeldub, et ta kasutas ristsubsideerimist 150 l koti ja 140 l konteineri osas, kavatsedes nendelt saadud tuluga katta 600 l ja 800 l konteinerite tühjendamise ja suurjäätmete kogumiskulud. Asjaolu, et kaebaja kaotab oma senise vabaturu teeninduspiirkonna, ei saa olla kaebuse rahuldamise põhjuseks ning sellega rikutaks PS § 12. Kolmanda isiku pakutud hinnad on oluliselt madalamad kaebaja rakendatavatest vabaturu hindadest. Kolmanda isiku ja Kiili Vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingus fikseeritud kohustuste täitmine või mittetäitmine pole kaebajat puudutav riive HKMS § 7 lg 1 mõistes ega piira tema ettevõtlusvabadust. Hinnangu lepingu täitmisele saavad anda ainult vallavalitsus ja lepinguga seotud Kiili valla jäätmetekitajad. Kaebaja pole lepingu pooleks ning ta pole põhjendanud, milles seisneb temale lepingust tekitatud kahju. KOHTU PÕHJENDUSED Üldnõuded jäätmete tekke ja neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks kehtestab
, mis sätestab ka kohaliku omavalitsuse kohustuse korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumist ja vedu(
§-d 1 lg 1; 66 lg 2).
lg 4 annab kohaliku omavalitsuse volikogule õiguse kehtestada oma haldusterritooriumil jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ja teenustasu piirmäärad. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Kaebaja pole tõendanud, et kolmanda isiku pakutud hinnad neid kulusid ei kata. Tõele ei vasta kaebaja väide, et vastustaja möönab 23.01.2009.a. vastuses kaebusele AS „VSA Eesti“ poolt ristsubsideerimise kasutamist. Nimetatud dokumendis kinnitab vastustaja korduvalt, et kolmas isik pole ristsubsideerimist kasutanud(tl I-156-157). Alusetu on ka kaebaja väide, et konteinereid kasutatakse raskemate ja jäätmekotte kergemate jäätmete kogumiseks. Kolmanda isiku kinnitusel ei kasuta jäätmetekitajad samaaegselt kotti ja konteinerit, mis võimaldaks jäätmeid erineva raskuse järgi erinevalt paigutada, vaid kasutavad kas ühte või teist. Kaebaja pole vastupidist tõendanud. Ka kohtu teada ei kasuta jäätmetekitajad segaolmejäätmete kogumiseks samaaegselt mitut erinevat mahutit. Paljasõnaline on kaebaja väide, et jäätmete erikaal ja seega ka nende ladestamise eest Tallinna Prügilale makstav tasu on suurem kolmanda isiku poolt näidatust, kuna jäätmemahuti tühjendamisel 1 kord kuus nende maht väheneb jäätmete enda raskuse mõjul, mistõttu on kaua seisvasse mahutisse võimalik panna rohkem jäätmeid. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et jäätmete erikaalu suurenemine võib kõne alla tulla ainult biolagunevate jäätmete puhul, kui jäätmed lagunemise tagajärjel oma raskuse tõttu kokku vajuvad. Kolmanda isiku kinnitusel seda Kiili vallas aga juhtuda ei saa, sest seal tuleb biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed kas kompostida oma kinnistul või lasta konteinereid vähemalt kaks korda kuus tühjendada ning enamasti kasutatakse viimast varianti. Kaebaja pole kolmanda isiku selgitust ümber lükanud. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et kolmanda isiku pakkumises esitatud tööjõukulu ühe mahuti tühjendamisel 2,97 kr pole reaalne ning et lähtudes kolmanda isiku poolt kohtumenetluses esitatud 21 685 kr palgakulust ühe töötaja kohta kuus peab tööjõukulu ühe mahuti tühjendamisel 6
§-ga 66 lg 5 pole vastuolus, kui ühe ja sama firma tööjõukulu erinevates jäätmeveopiirkondades on erinev. Kaebaja pole esitanud mingeid tõendeid, mis lükkaksid ümber kolmanda isiku väite, et jäätmemahutite vaheline keskmine kaugus Kiili vallas on 600 m, arvestades ka prügilasse sõitu. Seega pole kaebaja tõendanud, et kolmanda isiku kütusekulu jäätmeveol peaks olema suurem pakkumises esitatust. Kohus nõustub vastustajaga, et kolmandalt isikult täiendavaid andmeid küsima pidanuks vallavalitsus ainult siis, kui tal oleks olnud põhjust kahelda, kas pakutud teenuse hind katab ära
§-s 66 lg 5 sätestatud kulutused. Kuna kolmanda isiku pakkumine vastustajas selliseid kahtlusi ei tekitanud, ei pidanud ta AS-lt „VSA Eesti“ täiendavaid andmeid nõudma ega ka vaidlustatud korraldustes põhjendama, miks pole kolmanda isiku pakkumine 140 l jäätmemahuti ja 150 l jäätmekoti osas põhjendamatult madal. Kaebaja pole ise ka kuidagi põhjendanud, milliste mahutite arvelt siis on ristsubsideeritud neid kaht liiki mahuteid, mida Kiili vallas on kõigest 67 ehk 8,2% mahutite üldarvust. Vallavalitsus pole kohelnud pakkujaid ebavõrdselt. Konkursi korra § 42 sätestab, et edukaks pakkumiseks tunnistatakse pakkumiste hulgast PKD-s esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine. PKD p 8.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.