Obsah (4)

§ 28§ 9§ 92§ 93

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1644 Haldusasi ALV Konsultatsioonid O

§ 28; § 31 lg 4).

1 ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD OSUS

2. novembril 2002 esitas OÜ Martes Tallinna Linnavalitsusele avalduse 7800 m2 suuruse maatüki ostueesõigusega erastamiseks Tallinnas Vabaõhumuuseumi tee 20A asuva puurkaevpumpla juurde. Kõnealuse ehitise omandas
3. novembril 2005 OÜ ALV Konsultatsioonid.
5. aprillil 2006 koostas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA)krundi piiride kulgemise ettepaneku, määrates puurkaev-pumbamaja teenindamiseks vajalikuks maaks ca 3000 m
6. Sellele ettepanekule kaebuse esitajal vastuväiteid ei olnud.
8. mail 2009 koostas TLPA uue piiride kulgemise ettepaneku, mille kohaselt on puurkaevpumpla juurde võimaliku erastatava maa suuruseks 30 m
9. Kaebuse esitaja esitas kõnealusele piiride kulgemise ettepanekule vastuväited, ent TLPA
10. juuni 2009 kirjaga keelduti Vabaõhumuuseumi tee 20A krundi piiride ettepaneku muutmisest. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
12. augustil 2009 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb ALV Konsultatsioonid OÜ TLPA
13. juuni 2009 kirjas nr 1/2-3/1228 sisalduva keeldumise tühistamist ning TLPAle ettekirjutuse tegemist Vabaõhumuuseumi tee 20A erastatava maa piiride kulgemise küsimuse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et koostades
14. aprillil 2006 Vabaõhumuuseumi tee 20A piiride kulgemise esimese ettepaneku, andis TLPA kaebuse esitajale õiguspärase ootuse saada mõistlik teenindusmaa seaduslikul alusel püstitatud ja käibes oleva ehitise juurde ning hilisem ettepanek on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Seejuures toob kaebuse esitaja ka välja, et hilisemat piiride kulgemise ettepanekut ei ole TLPA kuidagi põhjendanud. Kaebuse esitaja viitab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõikele 2 ning märgib, et vastuses kaebuse esitaja poolt 08.juunil 2009 esitatud põhjendustele, ei ole TLPA ühelegi neist sisuliselt vastanud ning seetõttu leiab kaebuse esitaja, et TLPA pole faktiliselt ega õiguslikult põhjendused, miks on ta otsustanud muuta oma rohkem kui kolme aasta vanust piiride kulgemise ettepanekut. VASTUSTAJA SEISUKOHT
15. TLPA kaebust põhjendatuks ei pea ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja on seisukohal, et Vabaõhumuuseumi tee 20A asuvale ehitisele teenindusmaa määramine on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et kaebajal on tekkinud õiguspärane ootus 3000 m2 suuruse maatüki erastamisele tema omandis oleva 21,2 m2 suuruse ehitise juurde. Vastustaja selgitab, et teenindusmaa määramisel tuleb lähtuda maareformi seaduse (edaspidi MRS) § 6 lõikest 33, mille kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Samuti viitab vastustaja maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 13 alapunktile 2 ning Vabariigi Valitsuse
16. juuni 1998 määrusega nr 144 kinnitatud «Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra» punktidele 12 ja
17. Vastustaja leiab, et lõplikuks haldusaktiks maa ostueesõigusega erastaja õiguste suhtes on maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 23 alapunkti 4 kohane otsus ning ka maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 131 kohaselt sätestatakse ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus kohaliku omavalitsuse otsuses pärast katastriüksuse moodustamist. Vastustaja rõhutab, et käesoleval juhul ei ole kaebuse esitajale erastatava maa suurus ega piirid ühegi haldusaktiga õiguslikult siduvalt kindlaks määratud, mistõttu ei ole saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust
18. aastal tehtud 2 piiriettepaneku alusel. Ka selgitab vastustaja. et Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12 kinnistute ning lähiala jääb detailplaneeringu alasse, mistõttu võidakse erastatava maa suurus ja piirid lõplikult kindlaks määrata menetluses oleva detailplaneeringuga. Vastustaja viitab Riigikohtu seisukohale, et õiguspärane ootus erastatava maa suuruse osas võib tekkida juhul, kui isik on tasunud erastatava maa eest ettemaksu, ent käesoleval juhul kaebuse esitaja ettemaksu tasunud ei ole. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19. Kohus, kaalunud menetlusosaliste väiteid ning hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab et ALV Konsultatsioonid OÜ kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. TLPA
20. mai 2009 piiride kulgemise ettepanek kui eelhaldusakt tuleb tühistada ilmsete põhjendamispuuduste tõttu. Samas tuleb TLPA kohustamise taotlus jätta rahuldamata.
21. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses, olemata seotud kaebuse sõnastusega. Käesoleval juhul on ALV Konsultatsioonid OÜ formuleerinud taotluse tühistada TLPA

1. juuni 2009 kirjas sisalduv keeldumine
2. mail 2009 koostatud Vabaõhumuuseumi tee 20A piiride kulgemise ettepaneku muutmisest. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab halduskohus kaebuses formuleeritud taotlusi tõlgendama kaebuse tegeliku eesmärgi ning vaidlustatud haldusaktide või toimingute tegeliku sisu valguses. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kaebuse esitaja sisuliselt vaidlustanud TLPA poolt
3. mail 2009 koostatud Vabaõhumuuseumi tee 20A erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku. Haldusasjas nr 3-3-1-78-06 tehtud otsuses on Riigikohus asunud seisukohale, et erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, millega ei lahendata erastamise küsimust veel lõplikult, ent mis on aluseks katastriüksuse moodustamisele ning sellega määratakse siduvalt kindaks hilisema maa erastamise otsuse tegemisel olulist tähendust omavad asjaolud. Vabariigi Valitsuse
4. novembri 1996 määrusega nr 267 kehtestatud maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 13 alapunktis 2 sätestatakse, et juhul kui ostueesõigusega erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa, määratakse ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks Vabariigi Valitsuse
5. juuni
6. a määrusega nr 144 kinnitatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korras sätestatu kohaselt. Viimatinimetatud määruse punkti 9 kohaselt on ehitise omanikul, kellele ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek saadeti, õigus ühe kuu jooksul ettepaneku saamise päevale järgnevast päevast arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited teenindusmaa määramise ettepanekule. Käesoleval juhul on ALV Konsultatsioonid OÜ vastavad vastuväited esitanud ning TLPA on oma
7. juuni 2009 kirjaga keeldunud ehitise teenindamiseks vajaliku maa ehk ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanekut muutmast. Ettepanekule vastuväidete esitamise näol on sisuliselt tegemist kohtueelse menetlusega

§ 9

lg 3 mõistes ning juhul kui isiku vastuväited rahuldamata jäetakse, on isiku poolt keeldumise peale esitatud kaebus tegelikult suunatud algse eelhaldusakti, st. muutmata jäänud uue piiride kulgemise ettepaneku vastu. Seetõttu käsitleb kohus ALV Konsultatsioonide OÜ taotlust TLPA keeldumise tühistamiseks taotlusena tühistada TLPA

1. mai 2009 koostatud piiride kulgemise ettepanek.
2. Nagu kohus eelpool märkis, on piiride kulgemise ettepaneku näol tegemist eelhaldusaktiga. Poolte vahel ei ole käesoleval juhul vaidlust selles, et Vabaõhumuuseumi tee 20A asuv puurkaev-pumpla on ALV Konsultatsioonid OÜ omandis ega selles, et Tallinna Linnavalitsusele on esitatud taotlus maa ostueesõigusega erastamiseks kõnealuse ehitise juurde, samuti mitte selles, et
3. aprillil 2006 on TLPA koostanud ning kaebuse esitajale 3 esitanud erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku (tl. 17). Kuigi uue piiride kulgemise ettepaneku esitamisel ei näi otsesõnu olevat varasemat piiride kulgemise ettepanekut tühistatud, tuleb uut ettepanekut siiski varasema ettepaneku kehtetuks tunnistamisena käsitada, sest kahe erineva ettepaneku kooseksisteerimine ei ole lihtsalt võimalik. Kohtu hinnangul tuleb niisiis
4. mail 2009 koostatud piiride kulgemise ettepanekut käsitada
5. aprillil 2006 esitatud ettepaneku ehk varem antud eelhaldusakti muutmisena. Siinkohal ei nõustu kaebuse esitaja vastustaja kirjalikus seletuses esitatud seisukohaga, et Vabaõhumuuseumi tee 20a erastatava maa suurust ei ole siduvalt kindlaks määratud. Kuna piiride kulgemise ettepanek on aluseks katastriüksuse moodustamisel ning moodustatud katastriüksus omakorda aluseks maa erastamisel, siis tuleb asuda seisukohale, et just sellise ettepanekuga kohalik omavalitsus piirid kindlaks määrabki. Vastustaja viited maa ostueesõigusega erastamise korra punktile 15 ning ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punktidele 12 ja 15, ei ole asjakohased. Nimetatud sätete kohaselt määrab kohalik omavalitsus kindlaks ehitise teenindamiseks vajaliku maa (ostueesõigusega erastatava maa) täpse suuruse ja piirid, lähtudes varem piiride kulgemise ettepaneku alusel moodustatud katastriüksuse andmetest. Eeltoodud sätted ei anna kohtu hinnangul kohalikule omavalitsusele võimalust määrata erastatava maa piirid ja suurus kindlaks varem tehtud piiride kulgemise ettepanekust sõltumatult. Vastasel korral muutuks piiride kulgemise ettepaneku tegemist ning sellele järgnevaid õigustatud subjekti kohustusi puudutav regulatsioon sisutuks.
6. Eelhaldusakti kehtetuks tunnistamisel või muutmisel tuleb järgida haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) haldusakti kehtetuks tunnistamise suhtes sätestatud nõudeid. HMS § 64 lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Haldusakti kehtetuks tunnistamist (muutmist) isiku kahjuks reguleeritakse HMS §-s 66, kus eristatakse õigusvastse haldusakti ning andmise ajal õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamist.
7. Otsus haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta on samuti haldusakt HMS § 51 mõistes ning sellele laieneb ka

§-st 56 tulenev haldusakti põhjendamiskohustus. Haldusakti põhjendused tulevad seejuures näidata ära haldusaktis eneses või muus adressaadile kättesaadavas dokumendis ning põhjendused peavad sisaldama vastava otsustuse tegemise aluseks olnud faktilist ja õiguslikku motivatsiooni. Õiguslik motivatsioon tähendab seda, et otsustusest peab selgelt nähtuma, millistele õigusnormidele on otsustus rajatud, faktilises motiveeringus seevastu peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise, kusjuures oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Käesoleval juhul tuleb TLPA

1. mail 2009 koostatud uue piiride kulgemise ettepaneku põhjendusteks lugeda ka TLPA
2. juuni 2009 kirjas esitatud põhjendusi. Kohtu hinnangul on need põhjendused ilmselgelt ebapiisavad ega võimalda mõista, mis tegelikult tingis varasema., st.
3. aprillil 2006 koostatud piiride kulgemise ettepaneku muutmise.
4. Esiteks ei ole TLPA võtnud selget seisukohta, kas varasem piiride kulgemise ettepanek oli haldusorgani hinnangul õigusvastane (HMS § 66 lg 1) või selle andmise ajal õiguspärane (HMS § 2 ja 3). TLPA
5. juuni 2009 kirjas nr 1/2-3/1228 on välja toodud, et Vabaõhumuuseumi tee 20a jääb Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu alasse ning selle krundi piirid on määratud vastavuses detailplaneeringuga 4 kavandatule, ent seda ei saa kohtu hinnangul käsitada adekvaatse ja arusaadava põhjendusena. Jääb selgusetuks, millises menetlusstaadiumis on väidetav detailplaneering ning millistest õigusnormidest tulenevalt annab detailplaneeringu koostamine aluse varem tehtud piiride kulgemise ettepaneku muutmiseks. Kohtule esitatud kirjalikus seletuses on vastustaja siiski mõista andnud, et
6. aastal tehtud ettepaneku kohane 30m2 suurune maatükk on Vabaõhtumuuseumi tee 20a ehitise suurust arvestades vähim selle ehitise teenindamiseks vajalik maa, millest nähtub vastustaja seisukoht, et varasem piiride kulgemise ettepanek oleks justkui õigusvastane. Samas sõnaselgelt ei ole vastustaja ka kohtule esitatud selgituses seda väitnud. Liiatigi leiab kohus, et kuigi haldusakti põhjendamispuudusi on teatud määral võimalik kohtumenetluses korrigeerida ning täiendada, kui on ilmne, et kohtumenetluses esmakordselt välja toodud põhjendused olid ka tõepoolest aluseks haldusakti andmise ajal, ei ole lubatav sisuliselt põhjendusteta esitatud haldusakti põhjenduste tagantjärele esitamine alles kohtumenetluses. Käesoleval juhul ei ole võimalik kontrollida, millistest faktilistest asjaoludest ja õigusnormidest TLPA uue piiride kulgemise ettepaneku tegemisel tegelikult lähtus. Juhul kui TLPA on endiselt seisukohal, et varasem piiride kulgemise ettepanek tuleb kehtetuks tunnistada ja uus ettepanek teha, on tal võimalik vastavad otsustused uuesti ja nõuetekohaselt põhjendades teha.
7. Kaebuse esitaja väitel on uue piiride kulgemise ettepaneku tegemisega eelkõige rikutud tema õiguspärast ootust sellele, et ta saab erastada talle kuuluva ehitise juurde umbes 3000 m2 suuruse maatüki. Juba eelviidatud haldusasjas nr 3-3-1-78-06 märkis Riigikohus, et erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei pruugi anda isikule õiguspärast ootust, et erastamine viiakse lõpule eelhaldusaktides kindlaksmääratud tingimustel ning põhjendatud kaalutluste olemasolul võib haldusorgan üldjuhul erastamise eeltoimingute raames kindlaksmääratud tingimusi muuta. Haldusasjas 3-3-1-51-01 tehtud otsuses leidis Riigikohus, et omandireformi käigus antud eelhaldusaktidele võib isik tugineda ning ta võib usaldada, et ilma mõjuva põhjuseta neid küsimusi ümber vaatama ei hakata. Haldusasjas 3-3-1-81-05 asus Riigikohus seisukohale, et ainuüksi erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei anna reeglina erastamise õigustatud subjektile veel õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügi lepingud, ent õiguspärane ootus võib tekkida sellest, kui erastamise õigustatud subjektilt nõutakse erastamishinna tasumist ja ka maavanema pikaajaline tegevusetus võib anda alust õiguspäraseks ootuseks, et erastamise eeltoimingute raames antud korraldused jäävad kehtima. Käesoleval juhul ei nähtu, et vastustaja oleks kaebuse esitaja õiguspärase ootusega seotud asjaolusid
8. aprilli 2006 tehtud piiride kulgemise ettepanekut muutes (uut ettepanekut esitades) üldse kaalunud. Juhul kui TLPA peaks tulevikus siiski veelkord otsustama varasemat piiride kulgemise ettepanekut muuta, tuleb tal kaebuse esitaja õigusärase ootusega seotud võimalikud asjaolud välja selgitada ning neid kaaluda. Siinkohal viitab kohus siiski Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-51-01 tehtud otsuses võetud seisukohale, milles kohaselt ainuüksi isiku lootus, et haldusakti alusel antakse talle tulevikus soodustus (asi, raha, õigus vms), ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel olla kaalukam kui halduse õiguspärasuse põhimõte, kui haldusakt on õigusvastane sisuliselt (materiaalses mõttes) või oluliste vormi- ja menetlusvigade tõttu. Samas märkis Riigikohus, et õiguspärase ootuse põhimõttele saab isik tugineda sisuliselt õigusvastase või olulise menetlusja vormiveaga antud haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel siis, kui haldusaktist tulenenud põhjendatud lootuse mõjul on isik käitunud teisiti, kui ta oleks tõenäoliselt käitunud ilma haldusakti andmiseta. Haldusaktist juhindumine peab koostoimes haldusakti hilisema kehtetuks tunnistamisega olema osutunud isikule kahjulikuks. Näiteks võib isik haldusakti kehtivust usaldades olla muutnud oma elukorraldust või olla teinud kulutusi, lootes tulevase soodustuse saamisele. Ühelgi juhul ei saa isik tugineda õiguspärase ootuse 5 põhimõttele, kui ta pidi olema teadlik kehtetuks tunnistatava haldusakti õigusvastasusest või kui isik tegelikult haldusakti kehtima jäämisega ei arvestanud.
9. Kaebuse esitaja on taotlenud ka TLPA kohustamist piiride kulgemise küsimuse uueks läbivaatamiseks. See taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna tühistades TLPA
10. mai 2009 koostatud piiride kulgemise ettepaneku, on endiselt kehtiv TLPA
11. aprilli 2006 koostatud ettepanek. Kumbki pool ei ole kohtule väitnud, et viimatinimetatud ettepanek oleks oma jõu kaotanud mistahes muul põhjusel peale selle, et TLPA tegi uue piiride kulgemise ettepaneku. Samuti ei ole kumbki pool pidanud kohtumenetluses vajalikuks käsitleda TLPA
12. aprilli 2006 piiride kulgemise ettepanekule järgnenud menetlust ning teada pole, kas kõnealuse ettepaneku alusel pöördus kaebuse esitaja maamõõtja poole katastriüksuse moodustamiseks või mitte. Kui kaebuse esitaja seda seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei teinud, võib ta olla maa erastamise õiguse sootuks kaotanud. Nimelt sätestatakse
13. novembril 2005 jõustunud MRS § 23 lõikes 11, et kui maa ostueesõigusega erastamise õigust omav isik on saanud selleks pädevalt isikult Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras koostatud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, on erastamise õigust omav isik kohustatud nimetatud ettepaneku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates ja teavitama kirjalikult 10 päeva jooksul kohalikku omavalitsust tellimuse esitamisest. Kui erastamise õigust omav isik mõjuva põhjuseta ei esita tellimust katastriüksuse moodustamiseks nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta maa erastamise õiguse ning sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
14. Kokkuvõttes tuleb TLPA poolt
15. mail 2009 koostatud Vabaõhumuuseumi tee 20a piiride kulgemise ettepanek kui eelhaldusakt tühistada, kuna ei sellest ei selgu, millistel faktilistel asjaoludel ning millisel õiguslikul alusel on see antud, arvestades, et juba enam kui kolm aastat varem oli seal asunud ehitise omanikule piiride kulgemise ettepanek esitatud. 15.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalisel rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

§ 93

lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja on kaebuses taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist. Kuludokumendina on esitatud 250krooni suuruse riigilõivu tasumist tõendav dokument, muude menetluskulude nimekirja ega kuludokumente ei ole kaebuse esitaja kohtule esitanud. Kohus leiab, et rahuldades kaebuse esitaja tühistamistaotluse, jättes aga kohustamistaotluse rahuldamata, on kaebus rahuldatud umbes pooles ulatuses. Seetõttu mõistab kohus vastustajalt kaebuse esitaja vastustajalt välja menetluskulude katteks 125 krooni. Kristjan Siigur kohtunik 6