2-09-22183/15

(4)2-09-22138

1. Teha kohtumäärus teatavaks menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. ASJAOLUD JA ASJA KÄIK Jõhvi Vallavalitsus esitas kohtule avalduse alaealisele I.U.ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on L.L. esitanud Jõhvi Vallavalitsusele avalduse alaealisele I.U.ile eestkostja määramiseks. I.U. on sündinud
2. augustil
3. Lapse isa on surnud
4. märtsil
5. Lapse ema elab lapsest eraldi Türi linnas ja lapse kasvatamisega ei tegele. Laps on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. I.U. elab vanaema juures Jõhvi linnas alates suvest
6. Lapse vanaema tegeleb lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega. I.U. avaldas vestluses eestkosteasutuse esindajaga nõusolekut vanaema hakkamiseks tema eestkostjaks. Kodukülastuse kohaselt on lapse elamistingimused L.L.a juures head, kõik vajalik on olemas. L.L.a poeg, kes elab samas elukohas, nõustus L.L.a hakkamisega I.U.i eestkostjaks. Avaldaja leiab, et L.L. sobib eestkostjaks I.U.ile. Avaldaja palub määrata L.L. I.U.i eestkostjaks. Kohus määras
7. augusti 2009 kohtumäärusega alaealisele isikule riigipoolse õigusabi korras esindaja. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde ja palus avaldus rahuldada. Avaldaja esindaja teatas, et eestkoste seadmine on vajalik lapse huvide kaitseks. Kuna laps vajab tervise osas kontrolli ja lapse vanem ei ole võimeline seda tegema, tuleb lapsele määrata eestkostja. Avaldaja esindaja on ka eestkosteasutuse esindaja ning eestkosteasutuse seisukohad ühtivad avaldaja seisukohtadega. Puudutatud isiku I.U.i esindaja on seisukohal, et eestkostja määramine on lapse huvides vajalik ja lapse vanaema on sobiv isik eestkostjaks. Puudutatud isik L.L. nõustus hakkama lapsele eestkostjaks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikud ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 1 - lg 3 kohaselt, eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära 2

(4)2-09-22138 võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Avalduse kohaselt on lapse I.U.i isa surnud 15. märtsil 2008 (t.l.-7). Lapse ema elab lapsest eraldi (t.l.-12) ja lapse kasvatamisega ei tegele. Seda kinnitas ka lapse esindaja oma kirjalikus arvamuses (t.l.-49-50). Kohtuistungil teatas L.L., et lapse emal on probleemid tervise ja alkoholi liigtarbimisega ning avaldas arvamust, et eelduste kohaselt lapse ema eluviisid tulevikus ei parane. Kohus leiab, et alaealine I.U. on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kuna lapse isa on surnud ja lapse ema ei tegele lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega ning seetõttu tuleb alaealisele I.U.ile määrata eestkostja. Lähtuvalt PKS § 95 lg 1 - lg 4, eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. L.L. avaldas soovi olla eestkostjaks (t.l.-4), ning kinnitab seda allkirjaga oma kohtule esitatud avaldusel. L.L. kinnitas oma soovi ka kohtuistungil. Kuna I.U. on 13.-aastane, kuulas kohus lapse isiklikult ära (t.l.-53). I.U. avaldas soovi jääda vanaema juurde elama. I.U. nõustub, et L.L. hakkab tema eestkostjaks (t.l.-6). Nõusoleku L.L.a määramiseks lapse eestkostjaks andis ka lapse ema Leili Uutar (t.l.-48). Eestkosteasutuse esindaja toetas kohtuistungil avaldust ning nõustus L.L.a määramisega I.U.i eestkostjaks. I.U.i esindaja kinnitas kohtuistungil, et toetab avaldust ja L.L.a määramist I.U.i eestkostjaks. Kohus ei tuvastanud L.L.a suhtes PKS § 96 sätestatud alused, et isik ei võiks olla eestkostjaks. Kohus määrab I.U.i eestkostjaks L.L.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vastavalt PKS § 98 lg 1 ja lg 2, eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkoste seadmise määrus annab L.L.ale I.U.i esindamise õiguse kõikide tehingute tegemisel ja asjade ajamisel. Kohus selgitab eestkostjale, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning on eestkostja kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostjal on piiratud PKS § 99 loetletud tehingute tegemine; PKS § 100 loetletud tehingute tegemine on keelatud. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ja lg 2, eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. 3

(4)2-09-22138 Eestkostjale L.L.ale tuleb määrata eestkosteasutusele aruande esitamise kohustus, s.o esitada eestkostja ülesannete täitmise kohta aruanne Jõhvi Vallavalitsusele üks kord aastas hiljemalt 30. juuniks. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Teatavakstegemine Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Kohtumäärus tuleb teha teatavaks I.U.ile ja I.U.i esindajale, eestkosteasutusele ja L.L.ale. Evi Kool Kohtunik 4