← Eesti

3-09-2549/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-2549 Haldusasi H.U, G.K, J.M-i, E.L-i, A.M-i, H.P, T.P, I.P, N.

§ 24lg 1 punkti 3 alusel.

  1. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole edasikaevatav, kuna pooled on loobunud vastavalt kompromissi punktile 4.2 määruskaebuse esitamise õigusest. ASJAOLUD
  2. 06.11.2009 saabusid Tallinna Halduskohtule H.U, G.K, J.M-i, E.L-i, A.M-i, H.P, T.P, I.P, N.M-i, J.H, L.L-i, K.T, V.U, K.K, K.Kr ja K.T kaebused Audiitorite kutsekomisjoni otsustele, millega loeti kaebuse esitajate audiitorikutse taotlemise eksami I vooru tulemus mittesooritatuks. Kaebajad taotlesid otsuste tühistamist ning ettekirjutuse tegemist, võimaldamaks kaebuse esitajatel sooritada audiitori kutse taotlemise eksami I voor uuesti ja selle edukal sooritamisel ka eksami II voor, ilma täiendava riigilõivu maksmiseta.
  3. 11.11.2009 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning andis pooltele tähtaja vaidluse lahendamiseks kompromissiga. 18.11.2009 kirjaga teavitas kaebajate esindaja kohut, et pooled peavad aktiivselt kompromissläbirääkimisi ja palus pikendada kompromissläbirääkimiste tulemustest teatamise tähtaega 2 päeva võrra. Kohus pikendas tähtaega vastavalt taotlusele kuni 20.11.
  4. 20.11.2009 saabus kohtule kaebajate ja vastustaja vahel sõlmitud kompromiss koos menetluse lõpetamise taotlusega. Kohtule esitatud kompromiss seisnes järgnevas: 1 3.
  5. Audiitorite kutsekomisjon võimaldab kaebuse esitajatel uuesti sooritada audiitori kutse omistamiseks nõutava eksami järgmistel tingimustel: 3.1.
  6. Juhul, kui kompromissi sõlmimise ajal Riigikogu menetluses olev Audiitortegevuse seaduse eelnõu (488 SE) ei jõustu seadusena hiljemalt 31.03.2010, võimaldab Audiitorite kutsekomisjon sooritada kaebuse esitajatel kehtiva Audiitortegevuse seaduse §-is 25 sätestatud audiitori kutse taotleja eksami nii, et: 3.1.1.
  7. kaebuse esitajatelt ei nõuta taotluse esitamist audiitori kutse taotlemiseks (so Audiitortegevuse seaduse § 25 lg 21 nimetatud avalduse esitamist), millega kaasneks riigilõivu tasumise kohustus; 3.1.1.
  8. eksam viiakse läbi vastavalt kehtivale Audiitortegevuse seadusele, rahandusministri 17.05.2000 määrusega nr 39 kinnitatud eksamiprogrammile ja rahandusministri 27.01.2000 määrusega nr 10 kinnitatud Audiitorite kutsekomisjoni töökorrale, arvestades käesoleva kompromissiga fikseeritud erisusi; 3.1.1.
  9. eksam viiakse läbi kahes kirjalikus voorus, millest esimene peab toimuma hiljemalt 05.03.2010; 3.1.1.
  10. eksami esimese vooru edukalt sooritanud kaebuse esitajatele viiakse läbi eksami teine voor, mis peab toimuma hiljemalt 19.03.2010; 3.1.1.
  11. eksami edukalt sooritanud kaebuse esitajate osas teeb Audiitorite kutsekomisjon otsuse audiitori kutsetunnistuse väljaandmise kohta ning võimaldab anda audiitori ametivande hiljemalt 31.03.
  12. 3.1.
  13. Juhul, kui kompromissi sõlmimise ajal Riigikogu menetluses olev Audiitortegevuse seaduse eelnõu (488 SE) võetakse seadusena vastu ning see jõustub enne 01.04.2010 ning seadusemuudatuse tõttu kujuneb olukord, kus eksami läbiviimine p 3.1 alapunktides kirjeldatud viisil ei ole võimalik, võimaldab Audiitorite kutsekomisjon või haldusorgan, millele seadusemuudatusega lähevad üle Audiitorite kutsekomisjoni õigused ja kohustused, kaebuse esitajatel uuesti sooritada audiitori kutse omistamiseks nõutava eksami järgmistel tingimustel: 3.1.2.
  14. eksamil osalejalt ei nõuta riigilõivu või seadusemuudatusega riigilõivu asemel ettenähtud muud tasu; 3.1.2.
  15. eksam viiakse läbi uue Audiitortegevuse seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega ettenähtud korras, arvestades käesoleva kompromissiga fikseeritud erisusi; 3.1.2.
  16. eksam või mitmeosalise eksami puhul selle esimene osa peab toimuma hiljemalt 16.04.2010; 3.1.2.
  17. kui eksam viiakse läbi mitmes osas, tuleb eksami esimese osa edukalt sooritanud kaebuse esitajatele läbi viia eksami ülejäänud osad selliselt, et eksami viimane osa toimub hiljemalt 35 päeva jooksul, arvates eksami esimese osa toimumise päevast. 3.
  18. Audiitorite kutsekomisjon kohustub rakendama mõistlikke jõupingutusi vältimaks olukorda, kus kompromissi sõlmimise ajal Riigikogu menetluses olevat Audiitortegevuse seaduse eelnõu (488 SE) võetakse seadusena vastu ajavahemikul 12.02.2010 kuni 30.03.2010 ning seaduses nähakse ette selle jõustumine enne 01.04.
  19. Selleks kohustub Audiitorite kutsekomisjon esitama vajadusel Riigikogule ja Rahandusministeeriumile ettepaneku sätestada eelnõus seaduse jõustumine selliselt, et see ei toimuks enne 01.04.
  20. 3.
  21. Juhul, kui 10.02.2010 seisuga ei ole kompromissi sõlmimise ajal Riigikogu menetluses olevat Audiitortegevuse seaduse eelnõu (488 SE) seadusena vastu võetud, kuid on objektiivne alus arvata, et eelnõu võidakse seadusena vastu võtta selliselt, et seadus jõustub enne 01.04.2010, siis lähtuvad pooled käesoleva kompromissi täitmisel kompromissi punktist 3.1.2 ja selle alapunktidest. 3.
  22. Juhul, kui pooled on asunud kompromissi täitma vastavalt kompromissi punktile 3.1.1 ja selle alapunktidele, kuid enne 31.03.2010 jõustub seadus, mis välistab kompromissi edasise täitmise punktis 3.1 ja selle alapunktides sätestatud viisil ning mille tagajärjel osutub võimatuks kompromissi p 3.1.1.5 täitmine, 2 katkestavad pooled kompromissi punkti 3.1.1 ja selle alapunktide täitmise ning selle asemel täidetakse kompromiss punktis 3.1.2 ja selle alapunktides sätestatud korras. 3.
  23. Juhul, kui kompromissi täitmine ei ole seadusemuudatuste tõttu võimalik ei punktis 3.1.1 ega punktis 3.1.2 sätestatud viisil põhjusel, et kompromissi täitmise välistab kompromissi täitmise ajal kehtiv seadus, juhinduvad pooled kompromissi täitmisel kehtivast õigusest ja järgmistest põhimõtetest: 3.5.
  24. kaebuse esitajatel peab olema võimalik audiitori kutse omistamiseks nõutav eksam sooritada nii kiiresti kui võimalik; 3.5.
  25. kaebuse esitajatelt ei nõuta audiitori kutse omistamiseks nõutava eksami läbiviimisel ega audiitori kutse taotluse läbivaatamisel täiendavat tasu. 3.
  26. Kompromissi pooled on kokku leppinud, et pooled kannavad oma menetluskulud ise ega taotle teiselt poolelt menetluskulude hüvitamist.
  27. Pooled kinnitasid kompromissi punktis 4, et on teadlikud haldusasja menetluse lõpetamise tagajärgedest ja loobuvad kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTU PÕHJENDUSED
  28. Vastavalt

§ 21

lõikele 3 võivad menetlusosalised kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole tuvastanud

§ 21lõikes 3 loetletud kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et kompromiss tuleb selles soovitud ulatuses ja tingimustel kinnitada. 6.

§ 21

lõike 5 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega lõpetab asja menetluse.

§ 24

lg 1 punkti 3 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kohus kompromissi kinnitab. Seega kuulub esitatud kompromiss määrusega kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 7. Kohus selgitab, et kompromissi määrusega kinnitamisel asja menetluse lõpetamisel ei saa kaebuse esitaja

§ 24lõike 2 kohaselt uuesti kohtusse samas asjas pöörduda.

8. Vastavalt kompromissis kokku lepitule jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. 9.

§ 24

lõike 3 kohaselt on menetlusosalistel menetluse lõpetamise määruse peale õigus määruskaebus esitada. Sellest seadusega tagatud õigusest on menetlusosalistel siiski võimalik TsMS § 64 lõike 2 ja § 661 lõike 4 kohaselt omavahelisel kokkuleppel loobuda. Kuivõrd menetlusosalised on loobunud käesoleva määruse menetluse lõpetamise osas määruskaebuse esitamise õigusest, ei saa menetlusosalised haldusasja menetluse lõpetamise osas määruskaebust esitada. Kadriann Ikkonen kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.