← Eesti

2-08-91989/1

Obsah (4)§ 405§ 173§ 174§ 163

Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-91989 Otsuse teatavakstegemise 01.04. 2009. a, kohtukantselei kaudu aeg ja koht Harju Maakohtu Epp Haabsaar Kentmanni kohtumaja kohtunik Kohtuasi

§ 405

lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Seega menetleb kohus hagi lihtmenetluses, piirdudes poolte ärakuulamisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Viidatud sätte täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sätte lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik ( töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt võlaõigusseaduse § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohasel, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Nähtuvalt ROÜ registriandmetest oli OÜ PPS vahetamine ei tähenda, juriidiline isik muutuks. hageja endine ärinimi, mille Tulenevalt kostja osalisest omaksvõtust, teenuse arvetest ning teenuse osutamise raportitest on ROÜ ( end OÜ PPS )
  3. a mais ning augustis kostjale vaidlusalust teenust (prussakatõrjet) osutanud ning kostja esindaja on prussakatõrje raportitele alla kirjutanud. Kostja vastuväide, et teenus oli ebakvaliteetne ning põhjustas kahju, jäi tõendamata. Novembrikuu raportit (toim lk 57) ei ole H Bazili kohtu hinnangul allkirjastanud, sest allkirjal puudub vähimgi sarnasus H Bazili ülejäänud allkirjadega (toim lk 52 kuni 56). Allkiri ei ole loetav ning selle andnud isik ei ole tuvastatav. Teenuse osutamine
  4. a novembris jäi seega tuvastamata ning kohus jätab novembrikuu teenustasu kostjalt välja mõistmata. Nähtuvalt arvetest oli teenustasu
  5. a mais, samuti augustis 944 krooni ning kokku seega 1888 kroonini. Nimetatud summa tuleb kostjalt lepingu täitmisena hageja kasuks välja mõista. Järelikult kuulub ka viivise nõue selliselt rahuldamisele, kuna nõuded on omavahel seotud. Viivisenõude on hageja esitanud seisuga 12.12.
  6. a ning viivise määr ühes päevas on 0,33 % põhivõlast. Maikuu põhivõlaga viivitas kostja 555 päeva (06.06.
  7. a kuni 12.12.
  8. a) ja augustikuu põhivõlaga 464 päeva (06.09.
  9. a kuni 12.12.
  10. a). Eeltoodut arvestades kuulub 285.30 kroonine viivis kostjalt väljamõistmisele (0,03% 944-st x 555 + 0,03% 944-st x 464). Hagi kuulub seega osaliselt rahuldamisele ning 1888 kroonine põhivõlg ning 285.30 kroonine viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

§ 163lg 1 kohaselt jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldamise ulatust arvestades jagab kohus menetluskulud 2/3 osas kostja ning 1/3 osas hageja kanda. Kohtunik Epp Haabsaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.