lg 2 alusel 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 334 326 krooni, lõpparve väljamõistmiseks summas 1100 krooni, hüvitise väljamõistmiseks lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu palga ulatuses summas 55.721 krooni,
lg 1 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 111 442 krooni,
lg 2 alusel töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest summas 112 350 krooni ja viivise väljamõistmiseks TLS § 90 lg 1 ja TLS § 87 lg 2 järgi väljamaksmata summadelt 1119 krooni päevas iga viivitatud päeva eest, seisuga 13.11.2008.a. kokku 55 päeva eest summas 61.545 krooni Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised Hageja AP(elukoht XXX) Kostja TOÜ (asukoht XXX) Kostja esindaja advokaat U Veinberg ( MAQS Law Firm Advokaadibüroo, Rotermanni 8, Tallinn, e-post urmas.veinberg@ee.maqs.com Resolutsioon 1. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus AP hagis T OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks TLS § 86 p.6 alusel, distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmiseks ning töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 3 alusel, töölepingu lõpetamise kohta dokumendi väljastamiseks, tööraamatu tagastamiseks,
lg 2 alusel 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 334 326 krooni, lõpparve väljamõistmiseks summas 1100 krooni, hüvitise väljamõistmiseks lõpparve kinni-pidamise eest ühe kuu palga ulatuses summas 55.721 krooni,
lg 1 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 111 442 krooni,
lg 2 alusel töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtaja mitte-järgimise eest summas 112 350 krooni ja viivise väljamõistmiseks TLS § 90 lg 1 ja TLS § 87 lg 2 järgi väljamaksmata summadelt 1119 krooni päevas iga viivitatud päeva eest, seisuga 13.11.2008.a. kokku 55 päeva eest summas 61.545 krooni. 2. Välja mõista AP TOÜ kasuks 71 507,34 (seitsekümmend üks tuhat viissada seitse krooni ja 34 senti) krooni menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused 15.10.2008.a. esitas AP kohtusse hagi TOÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks TLS § 86 p.6 alusel, distsiplinaar-karistuse tühistamiseks, töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmiseks ning töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 3 alusel, töölepingu lõpetamise kohta dokumendi väljastamiseks, tööraamatu tagastamiseks,
lg 2 alusel 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 334 326 krooni, lõpparve väljamõistmiseks summas 1100 krooni, hüvitise väljamõistmiseks lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu palga ulatuses summas 55.721 krooni,
lg 1 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 111 442 krooni,
lg 2 alusel töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest summas 112 350 krooni ja viivise väljamõistmiseks TLS § 90 lg 1 ja TLS § 87 lg 2 järgi väljamaksmata summadelt 1119 krooni päevas iga viivitatud päeva eest, seisuga 13.11.2008.a. kokku 55 päeva eest summas 61.545 krooni. 26.05.2009.a. tegi kohus asjas otsuse, millega jättis hageja nõuded rahuldamata. Hageja esitas 30.06.2009.a. kohtuse avalduse hagist loobumiseks. Kohus väljastas kostjale hageja hagist loobumise avalduse ka küsis kas kostjal on kohtukulusid, mille väljamõistmist kostja hagejalt nõuab. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena 71 507.34 krooni, mis on kostja esindajakulu . Hageja on seisukohal, et temalt väljamõistetavat kostja menetluskulu tuleks vähendada vähemalt 2/3 võrra, sest menetluskulude tõendamiseks lisatud arvetest nähtub, et osa arvetel näidatud summadest ei ole seotud käesoleva töövaidlusega ning kostja vastuse koostamiseks ei saanud kuluda nii palju aega nagu arvetel kirjas. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus leiab, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta, sest tsiviilasjas tehtud kohtuotsus ei olnud hagist loobumise avalduse esitamise ajaks jõustunud ning asjas ei esine TsMS § 429 neljandas lõikes toodud loobumist välistavaid asjaolusid. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus 2 on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul kostja hageja nõudeid rahuldanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades sellega, et nii kostja juhatuse liige kui ka enamusosanik on välismaalased ja kostja on palganud end esindama Eesti Vabariigis asuva advokaadibüroo, võivad kostja õigusabikulud olla käesolevas tsiviilasjas suuremad tavapärastest õigusabikuludest sarnastes kohtuvaidlustes. Kuna nii menetluskulude väljamõistmise taotlusele lisatud arved kui ka tööde kirjeldused tõendavad, et need menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtuvaidlusega ja kulud on kantud ajal, mil asja kohtus menetleti, on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 71.507.34 krooni. Piret Randmaa Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.