lg 3 teisele lausele, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Käesolev otsus kuulub täitmisele Eesti Vabariigis. Hagi materiaalõiguslikuks aluseks on kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg 1 p 2, mille kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga.
MS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega on nimetatud sätte eelduseks asjaolu, et kostja ei anna oma käitumisega põhjust hagejale kohtusse pöördumiseks. Pole võimalik väita, et kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks, kuivõrd kostja poolt oma kaubamärgile Eesti Vabariigis kaitse taotlemisel tekkis vastuolu hageja varasemast kaubamärgist tulenevate õigustega ning kõnealuste õiguste kaitseks ongi hageja kohtu poole pöördunud. Kostja väide, et hageja ei ole teinud mistahes toiminguid käesoleva vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, ei ole õige. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on hageja 04.09.2006.a esitanud vaidlustusavalduse tööstusomandi apellatsioonikomisjonile ning on seega püüdnud pooltevahelist vaidlust kohtuväliselt lahendada. Hageja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsusega ei nõustunud ning pöördus seetõttu kohtusse. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 2 on riigilõiv kohtukulu.
p 4 on kohtuväliseks kuluks seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kuludokumendid, mille kohaselt on hageja kandnud kulutusi seoses käesoleva asjaga summas 48 816,90 krooni. Kostja väiteil ei anna hageja poolt kohtule esitatud arved alust arvata, et hageja ka tegelikult eespool märgitud summa ulatuses menetluskulusid on kandnud. Kostja vaidleb vastu menetluskulude nimekirja punktis 2.2 esitatud asja läbivaatamise kuludena (TsMS § 143) märgitud tõlketöö kulule summas 5673 krooni ning registriväljavõtte kulule summas 3496 krooni. Kostja märgib, et asja läbivaatamise kulud tasutakse menetlusosalise poolt esitatud taotluse alusel ning kohtu poolt määratud ulatuses ette. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja esitanud kohtule taotlust asja läbivaatamiskulude kindlaksmääramiseks ning ette kandmise võimaldamiseks. Kostja on seisukohal, et seetõttu ei saa kõnealuseid kulusid hageja menetluskulude hulka lugeda. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. TsMS § 148 mõtte kohaselt tasutakse TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulud ette juhul, kui kõnealused kulud kaasnevad menetlusosalise poolt kohtule esitatud taotluse rahuldamisega. Kõnealune asjaolu ei välista aga võimalust asja läbivaatamise kulude väljamõistmiseks juhul, kui menetlusosaline on iseseisvalt (s.t kohtule vastavat taotlust esitamata) teinud toiminguid, millega kaasnesid TsMS § 143 sätestatud kulud. Arvestades asja keerukust, kohtueelse menetluse kulusid ja tõlgete esitamise vajadust, on hageja poolt nõutavad kohtukulud ja nende suurus põhjendatud. Kohtule esitatud dokumendid ei anna alust eeldada, et hageja ei ole tegelikkuses 48 816,90 krooni ulatuses menetluskulusid kandnud. Hageja poolt nõutud esindaja kulude määr jääb Vabariigi Valitsuse poolt 4. septembri 2008.a määrusega kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad §-s 2 sätestatu piiridesse. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks menetluskuludena 48 816,90 krooni. Ele Liiv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.