Obsah (11)

§ 129§ 38§ 3§ 56§ 39§ 47§ 31§ 50§ 117§ 32§ 41

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1908 Haldusasi OÜ Pesumati kaebus Ri

) § 31 lg 2 p 9 sätestatud tingimus. Edukaks tunnistati ISS Eesti AS esitatud pakkumus.

1. OÜ Pesumati esitas vaidlustuse enda pakkumuse tagasilükkamise ja AS ISS Eesti pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustaja märkis, et tema arusaama kohaselt küsiti HD p-s 6.3 põhiteenuse allhankijaid, tema ostab sisse aga puhastusteenuse kõrvaltegevustega seonduvaid teenuseid. Vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) 07.05.2009 otsusega nr 76-09/111585 jäeti vaidlustus rahuldamata. VAKO oli seisukohal, et tulenevalt HD-s esitatud hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest (HD lisa 1 p-d 19, 23 ja 25; HD lisa 2 p 13; HD lisa 3 p-d 16, 19, 24; HD lisa 4 p 14) on porivaipade vahetus, jäätmete äravedu ja vajadusel näriliste ja kahjurite tõrje hankelepingu esemeks olevad teenused ja OÜ-l Pesumati ei olnud alust arvata, et loetletud teenused on puhastusteenuse kõrvaltegevused ja sisseostetavad teenused, mistõttu neid tuleb eristada põhiteenusest ja nende teenuste osutajate kohta ei ole vaja hankijale andmeid esitada.
2. OÜ Pesumati esitas Tallinna Ringkonnakohtule 12.05.2009 kaebuse, milles taotles vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist vaidlustuse suhtes. Kaebusega koos esitati ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja hankemenetluse peatamiseks. Taotlust põhjendati sellega, et OÜ Pesumati ja MKM-i vahel oli 14.05.2008 sõlmitud töövõtuleping (lõppes 01.05.2009) heakorratööde osutamiseks objektidel, millele puhastus- ja koristusteenuse tellimine on vaidlusaluse hanke objektiks. Kaebuse esitaja soovis jätkata lepingulistel objektidel tööd kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas vaidluses, kuna see pikendaks töökohtade olemasolu kümnele inimesele. Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2009 määrusega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus ning keelati hankelepingu sõlmimine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigihankes nr
4. Riigikohtu üldkogu 08.06.2009 otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks

§ 129

lg 1, mis sätestas: „Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades." Viidatud otsusest tulenevalt edastas ringkonnakohus kaebuse lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

1. Kaebaja on esitanud taotluse tühistada VAKO otsus nr 76-09/1111585 ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata.
2. OÜ Pesumati kõrvaldas pakkumuse puudused 13.04.2009 vastusega hankija e-kirjale, milles ta selgitas, et ei esitanud pakkumuses allhankijaid, kuna eeldas, et allhankijatena mõeldakse puhastusteenuse osutajaid. OÜ Pesumati lisas selgituskirjale vormi, kus on loetletud ettevõtjad, kes tegelevad pakkumuse raames jäätmekäitluse, porivaipade vahetuse ning kahjurite tõrjega, koos alltöövõtu mahtude ja kinnitustega, et kavandatud alltöövõtjatel, kes osalevad vahetult hankelepingu täitmises, puuduvad

§ 38

lg-des 1-2 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused ja hankelepingu mahust olulise osa täitmisel võib pakkuja kaasata muid alltöövõtjaid üksnes tingimusel, et pakkuja on hankijale esitanud kinnituse, et uute alltöövõtjate suhtes puuduvad hankemenetlusest kõrvaldamise alused ja hankija annab nõusoleku uute alltöövõtjate kaasamiseks.

1. Kaebaja hinnangul oli HD koostatud ebaselgelt. Kaebaja leiab, et hankija ei olnud HD-s formuleerinud alltöövõtja mõistet. Kui lugeda tööde kirjeldust, siis prügi käitlemine algab selle kokkukorjamisega kabinettides; näriliste tõrje teostab vajadusel OÜ Pesumati; porivaibad ainult pestakse OÜ-s Lindström, need viib ja toob aga OÜ Pesumati. Seega ei ole tegemist täismahus alltöövõtuga, vaid põhiteenuse (jäätmete käitlemine) tugiteenusega (prügi äravedu). OÜ Pesumati otsustab näriliste tõrjet oma kompetentsi ulatuses ja tellib mürgi paigaldamise, mis on tugiteenus. Kümnest pakkumuse esitajast on protokolli lisa 1 p-s 2.4 märge „Ei kasuta allhankijaid“ neljal pakkumuse esitanud firmal ning lisaks on märgitud ühel pakkumuse esitajal „Tingimus täitmata, kinnitus allhankijate kohta puudub“, millest saab järeldada, et hankedokumentide p 6.3 sõnastatus oli arusaamatu ning ei olnud selgesõnaliselt väljendatud. OÜ Pesumati arusaamade kohaselt küsiti HD p-s 6.3 põhiteenuse allhankijaid. Sellest arusaamast tulenevalt kinnitas OÜ Pesumati, et ei kasuta allhankijaid. Küsitud allhankelepingute puhul on aga tegemist kõrvaltegevusega. Eelmainitud küsimuse täpsustamiseks saatis MKM riigihanke komisjoni liige Ants Tagel OÜ-le Pesumati selgitusnõude, millele OÜ Pesumati ka vastas. 11.01.2006 Riigihangete seaduse eelnõu seletuskirja lk 9 on kirjas:“ Kui pakkumus jääb konkurentsist välja seetõttu, et see ei vasta hankedokumentides sätestatud nõuetele, tuleb ka teised vastavat puudust sisaldavad pakkumused tagasi lükata“. OÜ Pesumati pakkumuses ei olnud vigu, seega puudus alus OÜ Pesumati pakkumuse tagasilükkamiseks. Tähelepanuta jäeti see, et AS ISS Eesti ei esitanud tõendit, mida nõuti protokolli lisa 1 p-s 4.2 Eelnimetatu alusel on OÜ Pesumati arvamusel, et tõendeid on hinnatud ebaõigesti.
2. OÜ Pesumati leiab, et, et VAKO otsus on õigusvastane, sest see on vastuolus ka

§ 3

p-des 1, 2, 3 ja 4 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega: hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse; hankija peab kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt; hankija peab tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise. OÜ-l Pesumati oli parim pakkumise hind. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Vastustaja ei pea kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu, esitades alljärgnevad vastuväited. Vastustaja leiab, et OÜ Pesumati pakkumuse tagasilükkamine oli õiguspärane. MKM-i kantsleri 18.03.2009 käskkirjaga nr 23 kinnitatud HD p. 3.
2. kohaselt oli pakkumuste esitamise tähtpäev 06.04.2009 kl 12.
3. Pakkumuste avamise tähtajaks esitas OÜ Pesumati pakkumuse, milles sisaldus kinnitus, et OÜ Pesumati ei plaani kasutada allhankijaid seoses ülalnimetatud riigihankega (kinnituse on OÜ Pesumati ringkonnakohtule kaebuse lisana esitanud). Pakkumuses sisalduvas „Kinnituses hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise kohta“ p. 8 kinnitas OÜ Pesumati, et aktsepteerib hankija õigust lükata tagasi kõik pakkumused HD-s kirjeldatud juhtudel.
4. HD p. 6.
5. kohaselt tunnistatakse pakkumus vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide HDs esitatud tingimustega, p 6.
6. kohaselt lükkab hankija tagasi pakkumuse, milles ei sisaldu p. 6.
7. nõutud tingimust (kui pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid, tuleb seda pakkumuses näidata). HD lisa 9 p. 2.
8. kohaselt pidi pakkuja, kes kasutab allhankijaid, esitama kirjaliku kinnituse, et allhankelepingu alusel vahetult hankelepingu täitmises osalevatel alltöövõtjatel puuduvad

§ 38lg 1 ja 2 nimetatud alused.

15.

§ 56

lg 3 alusel palus MKM OÜ-l Pesumati selgitada, kuidas ettevõtja plaanib korraldada jäätmekäitluse (prügi ja paber), porivaipade vahetuse ja deratisatsiooni riigihankega seotud objektidel. OÜ Pesumati 13.04.2009 edastatud vastusest selgus, et ettevõtja siiski kasutab allhankijaid, kuigi pakkumuses oli OÜ Pesumati selgesõnaliselt kinnitanud, et ei plaani seoses riigihankega alltöövõtjaid kasutada. Seega esitas OÜ Pesumati pakkumuses väärinformatsiooni. 16.

§ 39

lg 1 kohaselt kontrollib hankija, kas pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad HD-s esitatud kvalifitseerimise tingimustele.

§ 39lg 7 järgi ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja edasises hankemenetluses.

MKM-i kantsleri 16.04.2009 käskkirjaga nr 27 OÜ Pesumati kvalifitseeriti, kuna ta esitas kõik HD-s nõutud andmed pakkujale kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. 17. OÜ Pesumati mittevastavus HD-s ja

-s sätestatud nõuetele selgus pakkumuste vastavaks tunnistamise etapis.

§ 47

lg 1 kohaselt kontrollis MKM kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumuste vastavust hankedokumentides esitatud tingimustele. Kuna OÜ Pesumati esitas pakkumuses väärinformatsiooni nagu ta ei kasutaks allhankijaid, oli MKM-l õigus teha põhjendatud kirjalik otsus pakkumuse tagasilükkamise kohta. 18. MKM ei eristanud HD-s põhiteenust ja tugiteenust, sellise liigituse on kaebaja ise enda jaoks teinud. HD kohaselt pidid pakkujad näitama alltöövõtjate kasutamist kõikide hankelepingu esemeks olevate teenuste osas, mida OÜ Pesumati ei teinud OÜ Pesumati pakkumuse tagasilükkamine oli õiguspärane,

§ 47

lg 3 kohaselt lükkab hankija tagasi pakkumuse, milles ei sisaldu

§ 31

lg 2 p 9 nõutud tingimust.

§ 31

lg 2 p 9 järgi peab hankedokumentides sisalduma nimetatud punktis sätestatud nõue. 19. MKM 16.04.2009 käskkirja nr 27 p. 5 on kooskõlas

§ 3

sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ja

§ 50lg 3 tuleneva nõudega tunnistada edukaks kõige madalama hinnaga pakkumus.

20. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et tulenevalt

§ 129

lg 4, kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus

§ 117

lg 2 nimetatud otsuseid ja OÜ-l Pesumati oleks põhjendatud huvi olemasolul õigus taotleda MKM-i otsuse õigusvastasuse tuvastamist. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

1. Kolmas isik kirjalikke seisukohti ei esitanud. Istungil avaldas kolmanda isiku esindaja, et ta nõustub vastustaja seisukohtadega, peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta selle rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
3. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Pesumati ei teavitanud hankijat oma pakkumises pakkumuste esitamise tähtaja jooksul sellest, et ta kavatseb kasutada allhankijaid, ega ka nende nimesid ega allhanke mahtu. Pakkumuses sisaldus OÜ Pesumati kinnitus selle kohta, et allhankijat ei kavatseta kasutada. Sellele kaebaja vastu ei vaidle, et hankedokumentides oli nõue allhankijate andmed esitada. Samuti ei ole vaidlust selles, et OÜ Pesumati ise ei osuta jäätmeveo, porivaipade puhastuse ja kahjuritõrje teenuseid.
4. Vaieldakse selle üle, kas hankedokumentidest oli üheselt aru saada, et teostatavate tööde alla kuulub ka prügivedu, porivaipade pesemine ja kahjuritõrje. Kaebaja väidab, et tema teostab puhastusteenuse kui põhiteenuse ise ilma allhankijateta, vaidlusaluses hankes on prügi vedu, porivaipade pesemine ja kahjuritõrje vaid tugiteenused, mille osas allhankijate märkimine ei olnud vajalik. Lisaks vaieldakse selle üle, kas saab pidada aktsepteeritavaks pakkumuse täpsustamist peale pakkumuste esitamise tähtaja lõppu, ehk kas asjaolu, et kaebaja edastas hiljem vastustaja selgitustaotluse peale andmed allhanke mahu ja allhankijate kohta, korvavad puudused algses pakkumuses. 25.

§ 31

lg 2 p 9 peab hankedokumentides sisalduma nõue näidata pakkujale, kui suures osas hankelepingu mahust kavatseb pakkuja sõlmida allhankelepinguid koos kavandavate alltöövõtjate nimedega, kes osalevad vahetult hankelepingu täitmises, ja teabega hankelepingu osa suuruse ja iseloomu kohta, milles pakkuja kavatseb nendega allhankelepingud sõlmida ning esitada pakkumuses tingimus, et pakkuja võib kaasata hankelepingu mahust olulise osa täitmisel muid alltöövõtjaid üksnes hankija nõusolekul pärast nende suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta kinnituse saamist. Seega näeb

ette sellise tingimuse sätestamise HD-s, mida MKM ka tegi (HD p. 6.3).

1. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et sisuliselt vastas OÜ Pesumati pakkumus peale 13.04.2009 e-kirjaga allhankijate kohta nõutava info ja kinnituste saatmist HD-s esitatud nõuetele. Tõepoolest, sisulises ehk materiaalses mõttes oleks saanud OÜ Pesumati pakkumise peale 13.04.2009 täpsustuste saamist vastavaks lugeda. See ei ole aga võimalik põhjusel, et riigihanke menetlus on olemuselt formaalne menetlus: võrreldes tavapärase haldusmenetlusega omistatakse vormilistele ja menetluslikele nõuetele (eelkõige tähtajad) oluliselt enam tähendust. Seetõttu ei saa isik riigihankemenetluses oma avalduses puudusi kõrvaldada (nagu see oleks võimalik haldusmenetluses). Riigihankemenetluses ei saa haldusorgan jätta näiteks pakkumust käiguta ja anda tähtaega pakkumuses puuduste kõrvaldamiseks. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 06.04.2009 kl 12.00 ning see kehtis kõikidele pakkujatele võrdselt. Pakkumuste avamise tähtajaks oli MKM-il käes OÜ Pesumati pakkumus, milles sisaldus kinnitus, et OÜ Pesumati ei plaani kasutada allhankijaid. Juhul, kui riigihankemenetluses võimaldataks pakkumuse hilisemat täiendamist ja täpsustamist, muudaks see mõttetuks riigihankemenetluse üldse, kuna seal on oluline just see, et konkreetseks kellaajaks oleksid kõik pakkumused esitatud ja hiljem neid ei muudeta, mis teeks võimalikuks pakkumiste hindamise vahetult peale hankes väljakuulutatud kellaaega. Piiri tõmbamine selle vahele, milliseid muudatusi ja täpsustusi hiljem aktsepteerida, oleks keerukas ja seetõttu tuleb asuda seisukohale, et pakkumuse hilisem täpsustamine saab olla vaid äärmiselt vähetähtsates detailides, nagu nt vead kontaktandmetes vms.
2. Käesoleval juhul on MKM esitatud OÜ-le Pesumati 09.04.2009 päringu selle kohta, kas tõepoolest ei plaanita kasutada allhankijaid. MKM-i tekkis tulenevalt tööde iseloomust (eelkõige sellest, et tööd hõlmasid ka jäätmevedu) kahtlus, et hankes nõutud töid ei ole võimalik ilma allhankijateta teostada. Selgituse küsimuse hetkeks ei olnud pakkujate kvalifitseerimine ja pakkumiste vastavaks tunnistamise veel otsustatud. Vastustajale ei saa ette heita seda, et ta soovis saada kindlat informatsiooni selle kohta, mida kinnitus, et allhankijaid ei kavatseta kasutada, tegelikkuses tähendab. Samas ei ole riigihanke menetluses aktsepteeritav see, et sellise selgitustaotlusele vastusena esitatakse pakkumusele täiendavat informatsiooni. Tundub, et kuna hangitavate teenuste hulgas oli ka jäätmevedu, pidi vastustaja olema tegelikult veendunud, et OÜ Pesumati peab kasutama allhankijaid (millisel juhul esitatud pakkumus ei vastaks

§ 31

lõike 2 puntkile 9 ja HD punktile 6.3), kuid ta soovis selle igaks juhuks üle täpsustada. Kaebuse esitajat 09.04.2009 selgitustaotlus aga eksitas, kuna kaebuse esitaja vastas sellele ja saatis allhankijate andmed, sai aga vastuseks, et andmed esitati liiga hilja. Juhul aga, kui vastustaja oleks OÜ Pesumati pakkumuse pärast pakkumuste esitamise tähtaega esitatud andmete saamist vastavaks tunnistanud, oleks see rikkunud teiste hankes osalejate õigusi ja oleks andnud omakorda neile 16.04.2009 käskkirja vaidlustamise aluse. 28. Kaebuse esitaja on tõstatanud ka küsimuse sellest, et HD-d olid ebaselged. HD-s peab sisalduma hangitavate kaupade või teenuste tehniline kirjeldus, milleks on

§ 32

lõike 1 punkti 2 kohaselt hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu. HD lisades 1 kuni 4 on toodud kõigi objektide teenuse kirjeldus (lepingueseme kirjeldus), milles on ära näidatud teostamisele kuuluvad tööd, millisel objektil ja mida on vaja teha, sh on tööde teostamine märgitud ajaliselt, tuues välja tööd, mida tehakse nt igapäevaselt, üks kord nädalas, üks kord kuus, mõned korrad aastas jne. Nii on nt märgitud HD Lisas 1 p 19 porivaipade vahetus fuajees, p 23 näriliste ja kahjurite tõrje, terve p 25 kirjeldab jäätmete äravedu ning prügikonteinerite tühjendamist; analoogselt on märgitud vastavad tööd ka teistel lepinguobjektidel (lisad 2-4). Tööde tehnilisest kirjeldusest tuleneb üheselt, et jäätmeveo all mõeldakse ka jäätmete äravedu ja konteinerite paigaldamist, mitte vaid jäätmete kokku korjamist lepinguobjektidelt; samuti on arusaadav, et porivaipade puhul mõeldakse nende puhastamist ja asendamist puhastega, mitte vaid puhastusse viimist. Kohtu hinnangul on toodud tööde loetelu piisavalt selge ega ole vastuolus

§ 32lõike 1 punktiga 2.

Seega pidi HD-d piisava hoolsusega lugemise korral olema üheselt mõistetav, et hange hõlmas ka töid, mida OÜ Pesumati ise ei teosta: jäätmevedu, porivaipade puhastust ja kahjuritõrjet. Nimetatud teenuste osas pakkumuse tegemine sisuliselt tähendabki ju mööndust, et kasutatakse allhankijaid.

1. On tõsi, et HD-s ei olnud vastustaja allhanke sisu defineerinud. Kaebaja eeldas, et HD-s mõeldakse allhankijatena puhastusteenuse osutajaid (et HD p. 6.
2. küsiti andmeid põhiteenuse allhankijate kohta) ning et allhankijate kasutamisel tugiteenuste osutamisel ei pea hankijale

§ 31lg 2 p 9 sätestatud andmeid esitama.

Kohus leiab, et mõiste „allhange“ HD-s lahti seletamata jätmine ei teinud HD-d siiski ebaselgeks. Alltöövõtt tähendab teenuse osutamist selle sisseostmise teel, so mitte enda tööjõuga. Alltöövõtt ja hanke puhul allhange on kohtu hinnangul majanduses üldiselt käibelolevad mõisted, mille defineerimine HD-s ei olnud tingimata vajalik. Kaebuse esitajal olnuks võimalus ka küsida hankijalt

§ 56lõike 1 kohaselt HD osas selgitusi, mida kaebuse esitaja aga teinud ei ole.

30. Kohus nõustub vastustajaga selles, et HD tööde tehnilises loetelus (lisad 1-4) ei eristatud põhi- ja tugiteenuseid. Vastustaja oli otsustanud korraldada kogu puhastusteenuse nö komplekshanke, mille juurde kuulusid ka spetsiifilised teenused, mille puhul ei oleks saanudki eeldada, et neid teostab üks ja sama äriühing. Nii juhtis ka kaebuse esitaja istungil asjakohaselt tähelepanu sellele, et prügiveoks on vaja vastavat jäätmekäitlusluba, samuti on prügivedu korraldatud jäätmeseaduse kohaselt tsentraalselt (leping kohaliku omavalitsuse ja jäätmekäitleja vahel vastava piirkonna kui terviku osas). Asjaolu, et vastustaja otsustas koondada ühte hankesse nii tavapärase puhastusteenuse kui ka sellega kaudselt seonduvad teenused, nagu jäätmevedu, kahjuritõrje ja porivaipade puhastus, võis olla tavapärasest hankimispraktikast erinev ja seetõttu kaebuse esitajat segadusse ajada, ent kuivõrd kohtu hinnangul on HD hoolika lugemise tulemusena võimalik aru saada, milliste teenuste osutamist soovitakse, ei saa seetõttu HD-d allhanget eeldatavate teenuste või allhankijate deklareerimise nõude tõttu ebaselgeks lugeda. Ka ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud vastavalt

§ 117lg 2 p 7 hankedokumente.

HD varasem vaidlustamise võimalus ja vajadus tagab õiguskindluse põhimõtet, peale pakkumuste avamist saaksid põhimõtteliselt kõne alla tulla vaid vaidlustamised vormi- ja menetlusreeglite rikkumise (eelkõige hanke tingimuste hilisem muutmine) ja võrdse kohtlemise rikkumise argumendil. 31.

§ 39

lg 1 kohaselt kontrollib hankija, kas pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad HD-s esitatud kvalifitseerimise tingimustele.

§ 39lg 7 järgi ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja edasises hankemenetluses.

MKM-i kantsleri 16.04.2009 käskkirjaga nr 27 OÜ Pesumati kvalifitseeriti, kuna ta esitas kõik HD-s nõutud andmed pakkujale kehtestatud nõuetele vastavuse kohta.

§ 47

lg 1 kohaselt kontrollis MKM kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumuste vastavust hankedokumentides esitatud tingimustele.

§ 47

lg 3 kohaselt lükkab hankija tagasi pakkumuse, milles ei sisaldu

§ 31lg 2 p 9 nõutud tingimust.

Kuna OÜ Pesumati esitas pakkumuses teabe, nagu ta ei kasutaks allhankijaid, hiljem aga selgitas, et ta kavatseb seda siiski teha ja esitas ka andmed hankijate kohta, oli MKM sunnitud tema pakkumise tagasi lükkama. 32. Vastavalt

§ 47

lg 9 ei osale pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, edasises hankemenetluses. Kuna MKM lükkas OÜ Pesumati pakkumuse 16.04.2009 käskkirjaga tagasi, ei ole OÜ Pesumati pakkumust ka hinnatud.

§ 50lg 1 alusel hinnatakse ainult vastavaks tunnistatud pakkumusi.

14.04.2009 protokolli lisa 3 kohaselt hinnati ISS Eesti AS, Pindi Kinnisvarahalduse OÜ, Puhastusproff OÜ, SOL Eesti OÜ ja Puhastusteenistuse AS pakkumusi, kellest madalaima hinnaga pakkumuse esitanud ISS Eesti AS pakkumus tunnistati MKM-i 16.04.2009 käskkirjaga nr 27 edukaks. Vastavalt

§ 50

lg 3 tunnistas MKM 16.04.2009 käskkirjaga nr 27 edukaks madalaima hinnaga esitatud pakkumuse. Kohus leiab, et nii vaidlustuskomisjoni otsus kui majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.04.2009 käskkiri nr 27 on seaduslikud ja põhjendatud ning nende tühistamiseks puuduvad alused. 33. Kaebuse esitajal on õigus selles, et protokolli lisa 1 p-s 4.2 on kirjas, et ISS Eesti AS ei ole esitanud

§ 41

lõike 1 puntki 2 kohaselt teise lepingupoole väljaantud tõendit viimase kolme aasta jooksul puhastusteeninduse valdkonnas sõlmitud lepingute kohta. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõike 1 kohaselt saab isik pöörduda kaebusega halduskohtusse vaid juhul, kui vaidlustad haldusakt või toiming rikub selle isiku enda õigusi. Kohus leidis eelnevalt, et OÜ Pesumati pakkumuse tagasilükkamine oli õiguspärane. Nii ei saa aga OÜ Pesumati õigusi mõjutada see, kes hanke võitjaks tunnistati. Seetõttu ei asu kohus analüüsima seda, kas ISS Eesti AS pakkumuse parimaks tunnistamine ja temaga hankelepingu sõlmimine toimus õiguspäraselt. 34. HKMS § 92 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ega kolmas isik kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik