lg 3 koostoimele, mille kohaselt on kohtutäituri tasu määramise aluseks jõustumismärkega jõustunud kohtuvälise menetleja otsus. TMS ja
ei reguleeri jõustumismärke tegemist kohtuvälise menetleja otsusele ning avaldaja leiab, et kohaldatav on antud juhul TsÜS § 4, mille kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhetele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ja eesmärgile. Avaldaja on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-1-2-2-06, samuti TsMS § 458 lg-le 1. Kokkuvõtlikult leiab avaldaja, et kuna kohtutäiturile edastatud väärteootsuste koopiatest ei nähtu asjaolu, et väärteootsuseid ei ole vaidlustatud ning asjaolu, et väärteootsused on jõustunud, ei saa kohtutäitur ka määrata antud väärteootsuste alusel kohtutäituri tasu. Ka on avaldaja viidanud
lg-le 2, mille kohaselt pööratakse kohtuvälise menetleja otsus täitmisele 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumise päevast. Käesolevas asja ei ole kohtuväline menetleja otsuseid seaduses ettenähtud tähtaja jooksul täitmisele pööranud, milline asjaolu juba iseenesest kohustab kohtutäiturit täiendavalt tulenevalt formaliseerimise printsiibist kontrollima väärteootsuste vastavust õigusaktidele enne kohtutäituri tasu otsuse tegemist. Lisaks on avaldaja leidnud, et kohtuvälise menetleja nõuete summeerimata jätmise korral saavad lisaks võlgniku huvidele kahjustada ka sissenõudja huvid, kuna rahatrahvi asendamisel arestiga jääb KTS § 2516 lg 3 alusel kohtutäituri tasu kohtuvälise menetleja kanda. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. TMS § 33 lg 4 sätestab, et kui üks täitedokument sisaldab mitut rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitedokumendi avamist. Antud juhul saadeti täitmiseks kolm täitedokumenti, mille nõudeid ei saa summeerida. Ka lükkab kohtutäitur ümber M P väite, et kohtutäitur ei olnud täiteasjas nr 120/2006/662 alustanud täitetoimingute tegemist. Nimelt 2 on kohtutäitur väljastanud M P täitmisteate 28.septembril ning võlgnik on selle allkirja vastu kätte saanud 03.oktoobril 2006.a. (tl 19). Seega on esimeses täiteasjas täitemenetlus alustatud enne järgmistest täitedokumentidest teadasaamist ja kohtutäituril on õigus ka tasule. Lisaks on kohtutäitur leidnud, et põhjendamatu on avaldaja väide selle kohta, et väärteootsusesd, mis kohtutäiturile täitmiseks saadeti, ei olnud täitedokumendid. Kohtu seisukoht ja põhjendused
lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtutäituri menetluses olevate väärteootsuste vaidlustamise tähtaeg on möödunud ning kaebusest ei nähtu, et M P oleks kohtuvälise menetleja otsuseid vaidlustanud. Seega ei saa vaielda ka selle üle, et kohtuvälise menetleja otsused ei oleks jõustunud ning kohtuvälise menetleja poolt on põhjendatult saadetud need TMS § 199 lg 1 alusel täitmisele. Vaatamata nimetatud asjaolule leiab kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja poolt kohtutäiturile täitmiseks saadetud lahendeid ei saa lugeda täitedokumentideks, kuna kohtutäituril puudub jõustumismärkega jõustunud kohtuvälise menetleja otsus.
lg 1 sätestab kohtuvälise menetleja otsuse sisu nõuded ning minged rikkumisi kohus ei ole siin tuvastanud. Avaldaja väide, et otsustel jõustumismärge puudub, on ekslik. Nimelt leiab avaldaja, et jõustumismärkeks ei saa lugeda märget selle kohta, et „Otsus jõustub (kui kaebust ei esitata…“. Kuigi kohtuvälise menetleja otsus on käsitletav jurisdiktsiooni aktina, ei saa kohtu arvates sätestada jõustumismärke tehnilist kande tegemise korda kõigile kohtuvälise menetleja poolt tehtavatele märgetele ning sisuliselt ei muuda see kohtuvälise menetleja otsust ka mittejõustunuks. Kohtu arvates on see märge selgelt jõustumismärkena käsitletav ning kaebamisviide on otsusel toodud viimases lõigus, kus selgitatakse kaebamise korda ja tähtaega. Veelgi enam, Haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 57 kohaselt peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta, kuid iseenesest vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi.
lg-st 2 nähtub, et kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest alates kümne päeva jooksul. Õige on kohtutäituri seisukoht, et kohtutäitur peab veenduma tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse printsiibist ega otsus ole täitmisele pööratud enne seaduses sätestatud antud tähaega ega peale nõude aegumise tähtaega. Ainuüksi asjaolu, et kohtuväline menetleja ei ole kinni pidanud otsuste täitmisele pööramise kümnepäevasest tähtajast, ei pane kohtutäiturile täiendavat kohustust täitmisele pööratava otsuse jõustumise kontrollimist.
kohaselt pööratakse jõustunud otsus täitmisele lahendi teinud kohtuvälise menetleja initsiatiivil. Seega leiab kohus, et avaldaja väited selle kohta, et kohtutäiturile täitmiseks saadetud väärteootsused ei ole käsitletavad täitedokumentidena, on põhjendamatud. Kohtutäituri tasu ebaõige määramise osas on avaldaja viidanud Kohtutäiturimäärustiku § 55 lg-le 1, millest lähtudes peab kohtutäitur täitekulude kandmisel arvestama võimaliku väiksema kuluga, mis saab teha, et säästa võlgnikku liigselt koormavatest kohustustest. Viidatud on ka Riigikohtu lahendile 3-2-1-157-04, mille alusel olnuks kohtutäituril võimalus täidetavad nõuded summeerida ja koondada ühte menetlusse. Juhindudes TMS § 23 lg-st 1 on kohtutäitur algatanud täitemenetluse kolme kohtuvälise menetleja otsuse ja avalduse alusel. TSM § 33 lg 2 kohaselt avatakse täitetoimik täiteasja kohta. Sama sätte lg 4 mõtte kohaselt on võimalik erinevaid nõudeid summeerida ühe täitetoimiku raames ja sedagi juhul, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. Avaldaja viide eelpoolnimetatud lahendile pole asjakohane, kuna see puudutab nõuete liitmist ühes ja samas tsiviilasjas. Kohtutäitur on esitanud tõendi selle kohta, et ta oli täitetoimingute tegemise ajaks täiteasjades nr 120/2006/728 ja nr 120/2006/729 alustanud täitetoimingute tegemist täiteasjas 120/2006/662. KTS § 21 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-78-03 kohaselt on kohtutäituril õigus tasule ja täitekulude hüvitamisele pärast esimese täitetoimingu, s.t. pärast täitekutse võlgnikule üleandmist. Kohus ei ole tuvastanud kohtutäituri tasu väljamõistmisel rikkumisi ning lähtutud on tasu võtmisel 3 KTS § 2512 lg 1 sätestatud määradest. Seega leiab kohus, et kaebus kohtutäituri tasu ebaõigele määramisele tuleb jätta rahuldamata. Kuna avaldus jäi rahuldamata, siis TsMS § 172 lg 5 kohaselt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Ingrid Niinemägi Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.