KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1084 Haldusasi OÜ Samirte kaebus Keila Vallavolikogu 24.04.2008 otsuse nr 240/0408 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19.12.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev OÜ Samirte apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Samirte, esindaja vandeadvokaat Denis Polman Vastustaja – Keila Vallavolikogu, esindaja Ive Eevel Kolmas isik – CKE CityKinnisvara Ekspert OÜ, esindaja advokaat Armand Reinmaa 14.05.2009 RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Samirte apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.12.2008 otsus ning teha asjas uus otsus, millega OÜ Samirte kaebus rahuldada ning tühistada Keila Vallavolikogu 24.04.2008 otsus nr 240/
- Mõista Keila Vallavolikogult OÜ Samirte kasuks välja menetluskulud 35 000 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 29.06.
- Kui kassatsioonkaebuses ja sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Keila Vallavalitsuse 02.03.2006 korraldusega nr 202 algatati detailplaneering Keila vallas, Lehola külas asuva Talukoht 4 maaüksuse jagamiseks ja moodustavate kruntide ehitusõiguse määramiseks. Keila Vallavalitsuse 20.06.2007 korraldusega nr 672 võeti vastu Talukoht 4 3-08-1084 maaüksuse detailplaneering (detailplaneering) ja otsustati korraldada selle avalik väljapanek Keila Vallavalitsuse kantseleis 03.07.2007-16.07.
- Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitasid planeeringulahenduse kohta vastuväiteid OÜ Samirte ja Eesti Tõusigade Aretusühistu. 31.07.2007 toimunud detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikul arutelul vastuväiteid ei arvestatud, mistõttu esitas Keila Vallavalitsus detailplaneeringu Harju maavanemale järelevalve teostamiseks. Maavanem tagastas 06.11.2007 planeeringu materjalid põhjusel, et Keila Vallavalitsuse poolt esitatud detailplaneeringu materjalidest ei selgu asja lahendamisel tähtsust omavate dokumentide olemasolu. Samuti ei ole planeeringus käsitletud asjaolusid, mida maavanem pidas planeeringu elluviimise ja õiguspärasuse seisukohalt tähtsaks. Kolmas isik CKE CityKinnisvara Ekspert OÜ viis detailplaneeringusse maavanema soovitusi arvestades sisse muudatused ning 19.12.2007 korraldas Keila Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste teistkordse avaliku arutelu. Ka seekord jäid avalikul väljapanekul esitatud vastuväited arvestamata ja Keila Vallavalitsus esitas detailplaneeringu teistkordselt Harju maavanemale järelevalve teostamiseks. 28.02.2008 toimus Harju Maavalitsuses kaebaja vastuväidete arutamine, kus kaebuse esitaja, vastustaja ja kolmas isik ei saavutanud kokkulepet. Harju maavanem andis 04.04.2008 kirjaga nr 2.1-13/1357 heakskiidu detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks. Keila Vallavolikogu kehtestas 24.04.2008 otsusega nr 240/0408 Talukoht 4 detailplaneeringu. Planeeringuga muudeti valla kehtivat üldplaneeringut. Üldplaneeringu kohaselt polnud Talukoht 4 ehitustegevust ette nähtud, tegemist oli maatulundusmaaga. Detailplaneeringuga nähti ette tehnopargi rajamine. Detailplaneeringu kohaselt jagatakse planeeringuala 17 krundiks, millest 1 on liiklusmaa, 5 ärimaa ja 11 tootmismaa sihtotstarbega krunti. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt ei peetud tehnopargi keskkonnamõjusid oluliseks.
- OÜ Samirte esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega tühistada Keila Vallavolikogu 24.04.2008 otsusega nr 240/0408 kehtestatud detailplaneering. Kaebajale kuulub Lehola külas asuv kinnistu Tuuleveski, kus ta peab Lehola seafarmi, mis piirneb suures ulatuses kinnistuga Talukoht
- Talukoht 4 kinnistu detailplaneering rikub kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi, piirates oluliselt tema omandiõigust Tuuleveski kinnistu suhtes. Naaberkinnistul toimuma hakkavad muudatused koormavad ebaseaduslikult Tuuleveski kinnistut, kuna varem asus kõrvalkinnistul viljapõld, kuid detailplaneeringuga kavatsetakse sinna rajada tehnopark, mis tähendab kaebajale piiranguid maa kasutamisel. Detailplaneering rikub kaebaja ettevõtlusvabadust, seades ohtu nakkusohu suurenemise tõttu seafarmi jätkusuutlikkuse. Detailplaneeringu kehtestamisel ei ole nakkusohu suurenemise võimalust uuritud. Detailplaneeringu kehtestamisel ei ole kaalutud võimalikke negatiivseid ja positiivseid mõjusid ning pole selgitatud kuidas rajatav tehnopark ja seafarm teineteist mõjutama hakkavad. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 2 punktile 1 ja § 33 lõike 1 punktile 2 ning planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lõikele 9 oleks pidanud kaaluma keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist, kuivõrd detailplaneering toob kaasa olulisi muudatusi ning detailplaneeringuga muudeti Keila valla üldplaneeringut. Samuti oleks tulnud keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia seetõttu, et uut tegevust arendatakse seafarmi kui KeHJS § 6 lõike 1 punkti 27 mõistes olulise keskkonnamõjuga objekti kõrval. Vastustaja oleks pidanud tegema eelhinnangu kavandatava tegevuse 2
(8)3-08-1084 keskkonnamõju kohta lähtudes KeHJS § 6 lg 2 punktist 10 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 13 lõikest
- Rein Rannamäe hinnang detailplaneeringu tervisekaitseliste küsimuste kohta on mahult väga lühike ning lähtub valedest faktilistest asjaoludest. Tõendamata on väide Paldiski sadama tootmis/ladustamispindade vähesusest ning kindel pole, et töökohti luuakse just kohalikele inimestele. Vallavalitsus ei ole arvestanud, et seafarm annab juba praegu tööd kohalikele elanikele ja seafarmi tegevuse lõpetamisel need töökohad kaovad. Hinnatud ei ole tulevast liikluskorraldust ja sellega kaasnevat müra. Paljud olulised küsimused, sh hoonestusviis, hoonete täpne asukoht ja arv, kütteviis, vee ja kanalisatsiooni lahendus on jäetud ehitusliku projekteerimise staadiumisse otsustamiseks. Seega puudus detailplaneeringu kehtestamisel volikogul vajalik piisav informatsioon õige kaalutlusotsuse tegemiseks. Keila Valla üldplaneeringu kohaselt on seafarmi ümber 500 meetrine sanitaarkaitsetsoon, mis on kehtestatud loomatauditõrje, loomakaitse ja keskkonnakaitse eesmärkidel. Euroopa Nõukogu direktiivi 92/65/EÜ Lisa C p l lõigete a ja b, loomatauditõrje seaduse § 7 lõike 2 kohaselt tuleb põhjusel, et pädevad organid ei ole vastavaid õigusnorme kehtestanud, lähtuda nõukogudeaegsetest sanitaar-epidemioloogilistest normidest.
- Keila Vallavolikogu palus jätta kaebus rahuldamata. Väited seafarmi jätkusuutlikkuse ohtusattumisest ja seafarmi loomade nakkusohu kasvust on paljasõnalised. Detailplaneeringu on heaks kiitnud nii Keskkonnaministeeriumi keskkonna-teenistus kui Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond. R. Rannamäe kui tunnustatud tervisekaitseekspert on andnud detailplaneeringule positiivse tervisekaitselise hinnangu. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud planeeritavale alale ühtegi olulise ruumilise mõjuga objekti, mille puhul tuleks teostada keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Seetõttu leidis vastustaja, et keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. PlanS § 9 lõike 1 ja § 2 lg 4 ning ehitusseaduse (EhS) § 1 lõike 1 kohaselt ei olegi ehituslike üksikküsimuste lahendamine detailplaneeringus vajalik. Vastavad küsimused on lahendatavad tulevikus, ehitise projekteerimise ja projekteerimistingimuste väljastamise etapis. Iga planeeringu kehtestamisega ja sellele järgneva ehitustegevusega ning hoonete püstitamisega luuakse töökohti. Vallavolikogu seisukohalt ei ole planeerimismenetluses tööjõupuuduse ja tööjõu tulevase liikumise analüüs olnud antud piirkonnas määrav ning detailplaneeringu lahenduse elluviimine ja seeläbi piirkonna areng pakub igal juhul kohalikele elanikele võimalusi kodukandis töötamiseks. Vastavalt PlanS § 9 lg 2 punktile 4 määrati detailplaneeringuga muuhulgas tänavate maa-alade ja liikluskorralduse skeemid, mis kajastuvad ka detailplaneeringu juures oleval joonisel ning seetõttu paranevad ka liikluskorralduslikud tingimused. Põhja Regionaalne Maanteeamet on detailplaneeringu kooskõlastanud. Seletuskirjas on selgelt öeldud, et parkimine lahendatakse krundisiseselt ning detailplaneeringu menetlemise staadiumis on raske hinnata parkimiskohtade vajadust, kuna ei ole teada ettevõtete tegevusalad.
- Kolmas isik CKE CityKinnisvara Ekspert OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata. Detailplaneeringuga ei rikuta kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi, mistõttu puudub tal halduskohtu poole pöördumise õigus. Isegi kui planeeringulahendus kaebaja kinnistut mõjutab, ei ole mingil juhul tegemist olulise kahjustamisega AÕS § 143 lõike 1 mõttes ning 3
(8)3-08-1084 samuti ei oleks mõjutused vastuolus keskkonnakaitse nõuetega, kuna alale on planeeritud vaid keskkonda mitte-kahjustavad ning kaasaegse tehnoloogiaga väikeettevõtted nagu puidu- ja mööblitööstus, postitöötlus, pakendamine, laomajandus jne. Kompromissiotsingutel selgus kaebaja tõeline huvi ning asjaolu, et kaebaja on valmis loobuma mistahes vastuväidetest, kui saab liitumise kolmanda isiku poolt väljaehitatud veetrassiga. See viitab selgelt vaid kaebaja materiaalsele erahuvile, mitte õiguslikele eesmärkidele ega murele ala võimaliku keskkonna-taluvuse pärast. Kui kaebajal on tulevikus plaanid sigala laiendamiseks, tuleb ka seda asjaolu arutada vastavalt sel hetkel eksisteerivale faktilisele olukorrale, mistõttu on sellekohane väitlus käesoleval hetkel asjassepuutumatu ja põhjendamatu. 5. Tallinna Halduskohtu 19.12.2008 otsusega jäeti OÜ Samirte kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et ei saa eeldada, et iga maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks läbitaks igakordselt üldplaneeringu kehtestamise protsess. Sellest tulenevalt ongi seadusandja ette näinud detailplaneeringus põhjendatud vajaduse korral üldplaneeringu muutmise ettepaneku sisaldumist. Antud juhul on olemas nii vajadus kui ka põhjendatus üldplaneeringu muutmiseks. Kuna õigusaktides ei ole kehtestatud sanitaarkaitsevööndi alammäära, ei saa lugeda detailplaneeringut õigusvastaseks põhjusel, et kaebaja arvates on sanitaarkaitsevöönd jäänud liiga väikeseks. Lisaks on seafarmi sanitaarkaitsetsoonis ka teised ettevõtted. Nende osas pole kaebaja väitnud, et need tema õigusi kuidagi rikuks või teda kahjustaks oluliselt nende asetus tema suhtes. Tulenevalt Harjumaa keskkonnateenistuse märkusteta kooskõlastamisest leidis vastustaja, et detailplaneeringu koostamise etapis ei ole vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist. Vastustaja möönis võimalikku keskkonnamõju hindamise vajadust, kuid on sealjuures tegutsenud selles suunas, et teada saada asjas tähtsust omavad asjaolud, millest tulenevalt ka lõppotsustus teha. Näiteks on kohalik omavalitsus pöördunud Eesti Maaülikooli poole, selgitamaks välja kavandatava tegevuse võimalikud ohud seafarmi toimimisele. Samuti on arvesse võetud kaebaja vastuväiteid kõrghaljastuse osas ja kruntide sihtotstarbe määratlemisel. Vastustaja on sisulise otsustuse teinud olemasolevate tõendite põhjal, arvestades sealjuures ka hoiatusi ja ettepanekuid. Materjalidest ei nähtu, et sisuline otsus oleks täiendavate tõendite kogumisel muutunud. Seega tuleb lugeda kehtestatud detailplaneering selles osas õiguspäraseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus rikub tema subjektiivseid õigusi, piirates oluliselt kaebaja omandiõigust, tekitades talumiskohustusi. PS § 32 lõike 1 lauses 1 sätestatud omandiõigus ei ole piiramatu. Käesoleval juhul piiravad kaebaja omandiõigust vaid AÕS § 143-151 sätestatud naabrusõigused, mis on sisult universaalsed ja kehtivad iga kinnistuomaniku suhtes. AÕS §-s 143 sätestatud talumiskohustus kehtib nii kaebaja kui ka kolmanda isiku suhtes ja mõlemal on õigus nõuda AÕS § 143 lõikes 1 sätestatud talumiskohustuse ületamisel naabrilt vastavat kompensatsiooni. Püsiva iseloomuga mõjutuse korral on võimalik mõjutuse talumine ja sellele vastav kompensatsioon vormistada servituudina. Naaberkinnistule planeeritav tehnopark on kindlasti viljapõllust ebamugavam naabrus seafarmile, kuid õiguslikult ei ole tehnopargi rajamist lubavale detailplaneeringule midagi ette heita. Omandipõhiõiguse esemeline kaitseala ei hõlma endas õigust määrata, mis toimub naaberkinnistul. Kaebaja poolt tootmise laiendamine võib mõjutada detailplaneeringu ala, kuid ühe ettevõtja ettevõtlusvabadust ei saa eelistada teise ettevõtja ettevõtlusvabadusele. Kui mingil põhjusel 4
(8)3-08-1084 võib seafarmi tootmise laiendamine oluliselt mõjutada naaberkinnistut, tuleb seda kontrollida seafarmi laiendamise menetluses, mitte naaberkinnistu arendamise menetluses. Vaidlusalusel planeeringualal on vastavalt ettepanekutele muudetud ka kinnistu sihtotstarvet ning kaalutud erinevaid mõjude vähendamise võimalusi. Ilma konkreetsete ettevõteteta, kes planeeringualal tegutsema hakkavad, ei ole võimalik hinnata kõiki majanduslikke mõjusid, näiteks võimalike töökohtade arvu. Seega asjaoludest tulenevalt oli vastustajal piisav informatsioon, langetamaks õiguspärane ja kaalutletud otsus. Majanduslike mõjude seisukohalt on kindlasti kasulik uute töökohtade ja laopindade loomine, eriti kui neid on vastavas piirkonnas vähe. Vastustaja on teinud kaalutlusotsuse ratsionaalselt ja suutnud seda nii haldus- kui kohtumenetluses ka adekvaatselt põhjendada. Haldusasja materjalide pinnalt ei ole võimalik võtta seisukohta küsimuses, mitu siga on Lehola seafarmis, kuna opereeritud on nii numbritega 500, 2000 kui ka
- Kuna kaebaja on ise esitanud sigade arvu kohta vasturääkivaid andmeid, ei ole põhjust jätta tervisekaitsespetsialistide arvamusi kõrvale põhjusel, et seal on analüüsi aluseks võetud 500 sea olemasolu farmis. Mis puudutab küsimust, kas Tuuleveski kinnistu piiri lähedal on silo- või sõnnikuhoidla, on kohus seisukohal, et kaebaja on omavoliliselt asunud ladustama sõnnikut kohal, kus detailplaneeringu järgi peaks hoitama silo. Vähemalt ei ole kaebaja suutnud tõendada õigust hoida silohoidlas sõnnikut. Kaebaja seisukoht, et kuna detailplaneeringu kehtestamise otsuses endas ei sisaldu selle kehtestamise põhjendusi, siis tuleb seda lugeda HMS § 56 rikkuvaks, on vale. Detailplaneeringu kehtestamise põhjendused tulenevadki detailplaneeringust endast koos selle seletuskirjaga. Ühestki õigusaktist ei tulene, et eraldi peaks põhjendama tehnopargi rajamise vajalikkust. Detailplaneeringus on analüüsitud tehnopargi rajamise võimalikkust ja selle mõjusid ümbruskonnale. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- OÜ Samirte esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 19.12.2008 otsus tühistada. Kaebajale ei ole selge, mis mõju hakkab evima tehnopark sigalale. Tehnopargi mõju sigalale võib väljenduda loomatauditõrje, loomakaitse ja keskkonnakaitse aspektides. Vaidlustatud detailplaneeringu toimikus on olemas asjatundjate arvamused, kus osundatakse nende riskide olulisele suurenemisele ja vajadusele hinnata neid riske täpsemalt, kui seda on tehtud vaidlustatud detailplaneeringu käigus. Nii Eesti Tõusigade Aretusühistu 04.07.2007 märgukirjas kui ka Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse direktori 22.08.2007 kirjas on rõhutatud, et tehnopargi tõttu tõuseb märgatavalt nakatusoht sigala karjale, mistõttu tuleb arvestada Keila Valla üldplaneeringuga sätestatud sanitaarkaitsetsooniga sigala ümber. Veterinaar- ja Toiduameti 13.07.2008 märgukirjas on avaldatud arvamust, et nii olulise keskkonnamuudatuse elluviimiseks on mõistlik teostada sõltumatu keskkonna hindamise analüüs. Ka vastustaja 24.11.2008 kirjas kaebajale on viidatud, et hindamaks uue lauda mõju eelmises lauses nimetatud asjaolude valguses tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kuna kaebaja vedelsõnnikuhoidla on tähistatud detailplaneeringu põhijoonisel kui silohoidla, ei vasta detailplaneering tegelikule olukorrale. Seega ei olnud vastustaja otsustamisel objektiivset ülevaadet sigala mõjudest rajatavale tehnopargile. Vedelsõnnikul on ilmselgelt 5
(8)3-08-1084 oluliselt suurem mõju rajatavale tehnopargile kui silol. Kuigi vastustaja ja kolmas isik lubasid 08.08.2007 avalikul arutelul selle ebatäpsuse parandada, ei ole seda siiani tehtud. Sigala loomade arv ei ole vastuoluline. Et sigade arv on just 2000 ja poegimisel ca 3000 võtab omaks ka vastustaja 24.11.2008 vastuses kaebaja projekteerimistingimuste väljastamise taotlusele. Ka kõikides muudes dokumentaalsetes tõendites on märgitud ülalesitatud andmed. Kui nõustuda kohtuga, et sanitaarkaitsetsooni üldplaneeringus sätestamisel ei ole iseseisvat tähendust ja sanitaartsooni regulatsioon puudub kehtivates õigusaktides, siis ei saa üldplaneeringuga kehtestatud sanitaarkaitsetsoonile tugineda. Nii olulises küsimuses nagu seda on sanitaar- epidemioloogilised nõuded, ei saa õiguslikku vaakumit olla. Kui uusi nõudeid ei ole kehtestatud, tuleb lähtuda vanadest. Sarnasele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus lahendites 3-3-1-42-03 ja 3-3-1-25-
- Kaebaja on korduvalt väljendanud oma seisukohta, et sanitaarkaitsevöönd hakkas kehtima alles pärast selle kehtestamist üldplaneeringuga. Kohtu poolt osundatud ettevõtete ehitised olid aga püstitatud enamjaolt veel nõukogude ajal. Sanitaarkaitsevööndi alusel ei saa nõuda enne selle kehtestamist ehitatud ehitiste lammutamist.
- Keila Vallavolikogu palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja väide, et detailplaneeringu käigus ei ole välja selgitatud olulisi asjaolusid, ei ole õige. Ükski kaebaja poolt viidatud ametkond või organ ei ole viidanud, et tingimata oleks vaja läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Ükski asjatundja ei ole väitnud, et tehnopark kujutaks ohtu loomakaitsele ja keskkonnakaitsele. Kaebaja täiendava nuumsealauda rajamise projekteerimistaotluse mõjude väljaselgitamine on kohustuslik tulenevalt KeHJS § 33 lg l punktis
- 08.08.2007 toimunud Talukoht 4 maaüksuse detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelul väitis OÜ Samirte juhatuse liige Alver Möldre, et hetkel on sigalas 500 emist. Tuginedes Harjumaa Veterinaarkeskuse andmetele, lähtus samasugusest sigade arvust R. Rannamäe tervisekaitselise hinnangu koostamisel vaidlustatud detailplaneeringule. OÜ Samirte poolt 06.05.2008 Keila Vallavalitsusele kooskõlastamiseks esitatud Harjumaa Keskkonnateenistusele esitatava vee erikasutusloa taotluse kohaselt on sigade arv 2000 looma piires. Kuna kaebaja on haldusmenetluses opereerinud erinevate arvudega, on kaebaja väited loomade arvu kohta kaheldava väärtusega. Vastustaja lähtus sanitaarkaitseala määramise vajadusest üldplaneeringu menetlemise ajal kehtinud sotsiaalministri 18.09.2000 määrusest nr 59 „Paikse saasteallika sanitaarkaitseala eritingimused“. Kuna nimetatud määrus on kehtetu, puudub ka vajadus sanitaarkaitse tsooni säilitamiseks sigala ümber. Kehtestatud üldplaneering annab üksnes põhimõtted tulevikus koostatavate detailplaneeringute jaoks, mitte ei tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks. Kaebaja seisukoht, et nõuete olematuse korral tuleb lähtuda kehtivuse kaotanud normidest, on kummastav. Kitsendused saab kehtestada üksnes kehtiva normiga. Kohalik omavalitsus ei saa kehtestada sellist planeeringut, mis erineb maavanema poolt heakskiidetust. Hüpoteetiline situatsioon, kus kohalik omavalitsus keeldub planeeringu kehtestamisest, pidades õigusvastaseks motiive, mis on saanud heakskiidu maavanemalt, on praktikas mõeldamatu. Maavanem on riigi esindajaks, kes järelevalve vormis teostab eelnimetatud aspektides riigipoolset kontrolli. 6
(8)3-08-1084
- Kolmas isik CKE CityKinnisvara Ekspert OÜ palub jätta kaebuse rahuldamata. Väide, et detailplaneeringu kehtestamisel on lähtutud ilmselgelt valedest lähteandmetest, on eksitav, ega anna alust detailplaneeringu tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada ning vaidlustatud korraldus tühistada. Ringkonnakohus lähtub seejuures alljärgnevatest põhjendustest.
- Nõustuda ei saa kolmanda isikuga, et kaebajal puudub üldplaneeringu vaidlustamiseks kaebeõigus. Kaebeõigus on olemas juba lähtuvalt PlanS § 26 lg-st 1, mis sätestab planeerimisotsuste vaidlustamisel igaühe kaebeõiguse. Lisaks on kaebaja selgelt ja veenvalt välja toonud oma puutumuse planeerimisalaga: kaebaja sigala asub naaberkinnistul ning üldplaneeringu muutmine ohustab negatiivselt kaebaja tootmistegevust. Asjaolu, et kaebaja on kompromissiläbirääkimiste käigus olnud teatud tingimustel planeeringulahendusega nõus, ei tähenda, et kaebus on sisutu ning kaebajal puuduvad kohtus kaitsmist vajavad õigused.
- Vaidlust ei ole selles, et Keila valla üldplaneeringuga oli sigala ümber ette nähtud 500meetrine sanitaarkaitsevöönd. Vastav kohustus tulenes sotsiaalministri 18.09.2000 määrusest nr 59, mis vaidlusaluse detailplaneeringu menetluse ajal enam ei kehtinud. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et pärast sotsiaalministri määruse kehtetuks tunnistamist kadus regulatiivsus ka üldplaneeringus sätestatud sanitaarkaitsevööndil. Üldplaneering on iseseisev õigusakt ning selles sätestatu ei muutu üldnormi muutumisel automaatselt kehtetuks. Järelikult muudeti sanitaarkaitsevööndi kaotamisel üldplaneeringut. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses ja detailplaneeringu seletuskirjas ei ole vastavas osas üldplaneeringu muutmist põhjendatud. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on vastav piirang jäetud üldse tähelepanuta, sest seletuskirja III ptk p-s 7 on kehtivate piirangutena välja toodud vaid Keila-Haapsalu maantee teekaitsevöönd ning AS-le Elion Ettevõtted kuuluva sidekaabli servituut. Sotsiaalministri määruse kehtetuks muutumisest ei saa järeldada, et pärast 30.09.2004 puudub vajadus kaitsevööndite järele. Kui vastustaja sellisele seisukohale asus, oleks tulnud seda detailplaneeringu menetluse käigus põhjendada, tuues välja argumendid, miks sigalale lähemale kui 500 m ehitamine ei kujuta enam ohtu. Siinkohal tuleb vaadelda nii sigala mõju uusehitistele kui uusehitiste mõju sigalale. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vastav kontroll ei pea toimuma just keskkonnamõju strateegilise hindamise teel, vaid piisab, kui olulised asjaolud on asjatundjate poolt välja selgitatud ning kontrollitud. Rein Rannamäe hinnangut ei saa siinkohal pidada piisavaks. Oma hinnangus on ta leidnud, et saasteallika mõjupiirkonda on keelatud ehitada elamuid, toidukäitlemisettevõtteid ja ühiskasutusega hooneid, kuid lao- ja tootmisettevõtteid võib projekteerida tingimusel, et välisõhu saastatus ei ületa töökeskkonna õhule kehtestatud piirväärtusi. Hinnangu kohaselt võib töökeskkonna seisukohast ebasoodne olukord ajuti tekkida lao- ja tootmishoonetes, mis külgnevad sigala territooriumiga. Hinnangust ei nähtu, et välisõhu saastatust oleks faktiliselt kontrollitud või et tervisekaitseline hinnang oleks antud muudes aspektides (tehnopargi mõju sigalale nt müra ning tauditõrje küsimustes).
- Ringkonnakohus leiab, et olemasoleva tootmisettevõtte pidaja võib üldjuhul eeldada, et tal on võimalik oma tootmist takistustega jätkata. Kui selgub, et sigala ja tehnopargi vastastikune mõju on selline, mida tuleb tulevikus hakata lahendama kompensatsioonide nõudmisega ning 7
(8)3-08-1084 servituutide seadmisega, peavad tehnopargi rajamiseks olema väga kaalukad argumendid. Seda eriti olukorras, kus üldplaneeringu kohaselt asus planeeringualal maatulundusmaa, millel ehitustegevust ette ei nähtud. Vastastikuseid negatiivseid mõjutusi peab vastustaja hindama ja kaaluma juba detailplaneeringu menetluses. Vastavat kaalumist ei ole läbi viidud. Kohtumenetluses esitatud seisukohti ei saa siinkohal arvestada, eriti kuna need on paljasõnalised ning ei põhine faktilistel andmetel.
- Eeltoodust tulenevalt on detailplaneering kehtestatud oluliste kaalutlusvigadega, mis toovad juba kaasa vastava haldusakti tühistamise kohtu poolt. Kuigi puudub vajadus menetlusosaliste teiste väidete hindamiseks, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida veel järgmist.
- Väär on vastustaja seisukoht, et kuna maavanem oli detailplaneeringu heaks kiitnud, ei saanudki vastustaja teistsugust haldusakti anda. Detail- ja üldplaneeringute kehtestamine on kohalike omavalitsuste ainupädevuses. Kohalikud omavalitsused vastutavad vastavate otsustuste õiguspärasuse eest ning planeeringumenetluse käigus antud hinnangutel ning kooskõlastustel ei ole siduvat jõudu. Seega ei tõenda planeeringu õiguspärasust ka vastustaja poolt viidatud erinevate haldusorganite poolt planeeringule antud kooskõlastused. Vastustaja peab ise olema suuteline kohtumenetluses kohut veenma, et planeeringust ei tulene keelatud või kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiravaid mõjutusi.
- Ringkonnakohus ei peatu küsimustel, mitu siga sigalas on ning kas sigala juures on silovõi sõnnikuhoidla. Kaebaja seadusliku esindaja kinnituse kohaselt ei oma sigade arv olulist tähtsust ning kohtuistungil uuritud sigala ehitusdokumentatsiooni kohaselt paikneb kinnistul sõnnikuhoidla. Vastustaja ei ole kontrollinud, kas tegelikult hoitakse hoidlas silo, vaid on vastava järelduse tegemisel tuginenud ühe ametniku seletusele, kes olevat kunagi kukkunud just siloauku.
- Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud. Kaebaja on tasunud õigusabi eest halduskohtus 17 780 krooni ning ringkonnakohtus 17 950 krooni ja 11 800 krooni. Toimiku materjalidest tulenevalt on menetluskulud halduskohtus väiksemad põhjusel, et kaebaja poolt on taotluse esitamise ajaks olnud tasutud õigusabi eest vaid I osamakse. Kahe kohtuastme kantud kulud on kokku seega 47 530 krooni. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja raskust ja mahtu ning menetluse kestvust, on põhjendatud õigusabikulude suuruseks 35 000 krooni. Tavapäraselt on menetluskulud apellatsiooniastmes väiksemad halduskohtus tehtavatest kuludest. Antud juhul on need suuremad või arvestades eeldatavasti ka II osamakse tasumist halduskohtus toimunud menetluse eest, samaväärsed. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 8
(8)