Obsah (4)
§ 58§ 40§ 11§ 54KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-1070
) § 40). Vastustaja oleks pidanud enne haldusakti väljaandmist teavitama kaebajat käimasolevast menetlusest ja andma talle võimaluse avaldada haldusakti suhtes oma arvamust ja esitada omapoolseid ettepanekuid või otsida võimalusi rahuldava lahenduse saamiseks. Korraldus on ilmselge kaalutlusveaga. Vastustaja ei ole teavitanud kaebajat ka teistest vaidlusaluse kinnistuga seotud haldusaktidest ning kaebajal on endal tulnud hankida massiteabevahenditest sellekohast infot. 4) Korralduse näol on tegemist kaebaja suhtes koormava haldusaktiga, kuna see on välja antud enne maa tagastamise taotluse lõplikku lahendamist ja eesmärgiga luua tõend kolmanda isiku senise maakasutuse kohta. Xxxxx xxx xxx ehitiste teenindamiseks vajaliku maa piiride ettepanekut ei ole kuni käesoleva ajani kaebajale esitatud. Tegelikult puuduvad senist maakasutust tõendavad dokumendid – otsus maa eraldamise kohta või maa looduses eraldamise akt. Haldusasjas nr 3-05-1319 esitas kaebaja kohtule tõenditena Pirita-Ülemiste kanali kompleksi Mõigu polderala korrastuse ekspluatatsiooni võtmise komisjoni 19.09.1972 akti nr 01/9 ja Tallinna Linnarhiivi 5
(9)3-07-1070 23.04.2002 kirja nr 4-2/02/253, milles Tallinna Linnaarhiiv kinnitas, et Tallinna TSN TK 19.12.1970 korraldust nr 708-k, millega väidetavalt kinnitati polderala korrastuse tööjoonised, ei eksisteeri ning 19.12.1970 ei ole Tallinna Linna TSN Täitevkomitee välja andnud ühtegi korraldust, korraldus nr 708-k on välja antud 21.12.1970 ja käsitleb elamispinna eraldamist ja orderite väljaandmist, mis arhiivi andmetel ei näi seonduvat Mõigu poldri maade küsimusega. Maa kasutamine kolmanda isiku poolt ei ole leidnud tõendamist. Haldusasjas nr 3-05-1319 esitas kaebaja kohtule tõendina Maksu- ja Tolliameti (MTA) 23.08.2006 kirja nr 9-2/13148-1, milles teatatakse, et MTA ei ole seisuga 07.06.2006 väljastanud maamaksuteatisi maaüksuste kohta asukohaga Tartu mnt 97, Xxxxx xxx xxx, Xxxxx xxx xxxx ja Tartu mnt 115, kuna Tallinna Linnavalitsus ei ole edastanud andmeid maamaksu arvutamiseks. Kohus jättis kaebaja vastavad väited hindamata. 5) Kuigi kohtu arvates on vaidlusaluse korralduse näol tegemist eelmenetlusega (planeerimismenetlusega), mis eeldab keskkonnamõjude hindamise läbiviimist, on menetlus muutunud keskkonnamõjude hinnangut ära ootamata ja hinnangu heakskiitmiseta projekteerimis- ja ehitusmenetluseks, kuna vastustaja on asunud haldusakti täitma ning Tallinna Linnaplaneerimise Amet on haldusaktile tuginedes väljastanud projekteerimistingimused nr PT86980 Mõigu arenduspiirkonna sadeveekanalisatsiooni projekteerimiseks. Samuti on Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastanud 09.05.2008 ehitusloa nr 32059 Mõigu piirkonna veevarustuse-, kanalisatsiooni-, drenaažija gaasitorustikele ning viimase alusel on 12.06.2008 alustatud ehitustegevust. Kolmandal isikul tekib ehitiste omanikuna õigus maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja on vaidlustanud nimetatud projekteerimistingimused ja ehitusloa haldusasjas nr 3-08-
- Ülemnõukogu 17.10.1991 otsuse "Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta" p 9 sätestab ehituslubade andmise keelu õigusvastaselt võõrandatud maale, mille kohta on esitatud tagastamise taotlus, kuni maa tagastamise küsimuse otsustamiseni (kehtestati 15.03.1993 vastu võetud ""Eesti Vabariigi maareformi seaduse" ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise seaduse" §-ga 19). Samuti jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et vaidlusaluse korralduse puhul on tegemist planeerimismenetlusega, kuna korralduses ei ole tehtud viidet planeerimisseadusele. Korralduses ei ole motiveeritud, miks tuleb poldritiik säilitada endises suuruses. Seetõttu ei ole korraldus kontrollitav. 6) Kohus jättis kontrollimata ja analüüsimata, milliseid õiguslikke tagajärgi toob kaebajale kaasa sademevee süsteemi väljaehitamine olukorras, kus Mõigu poldri kasutusse võtmise võimalused olid ja on jätkuvalt ebaselged asjaolu tõttu, et nii kaebajal, vastustajal kui ka kolmandal isikul puudub omandiõigus Mõigu poldri alusele maale, tegemist on reformimata maaga, mille omanikuks on käesoleval ajal Eesti Vabariik ning maa on koormatud restitutsiooninõudega. 7) Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 4 lg-st 3 tuleneb vastustaja kohustus sõlmida Rae vallaga haldusleping viimase haldusterritooriumilt kogutava sademevee juhtimise korraldamiseks Tallinna linna haldusterritooriumile. Seda pole aga tehtud. Seega on vastustaja haldusakti väljaandmisel ületanud oma pädevust, rikkudes põhiseaduse § 3 lg-s 1 sätestatud seaduslikkuse printsiipi ning ületanud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 4 lg-s 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse vabadust rakendada seadusega lubatud piires oma initsiatiivi igas valdkonnas, mis ei jää väljapoole nende pädevust ega ole määratud täitmiseks mõnele teisele võimuorganile.
- Tallinna Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) Vaidlusalune korraldus ega selle lisas olev lause, et tiik on arvestatud säilitada senises suuruses, ei riku kaebaja õigusi. Korraldus ei ole antud MaaRS või sellega seotud õigusaktide alusel ning sellega ei määrata kindlaks Mõigu poldritiigi kui ehitise maa ostueesõigusega erastamise olulisi tingimusi. Korraldusega kiideti heaks Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeemi variantlahendus C1 kui ideekavand, millest sademevee ärajuhtimise korraldamisel lähtu6
(9)3-07-1070 da. Korralduse vastuvõtmisega ja ideekavandi heakskiitmisega ei ole otsustatud, kas ja millises ulatuses jäetakse õigusvastaselt võõrandatud maa kaebajale tagastamata. Seega ei saa korraldus ja selle lisas vaidlustatud lause rikkuda kaebaja õiguspärast ootust maa tagastamisele võimalikult suures ulatuses. 2) Kohtu poolt määratud eksperdid dr A. Raukas ja dr T. Koppel märkisid nii kohtuistungil kui ka kohtule esitatud ekspertarvamustes, et kõige mõistlikum ja linnale kõige odavam lahendus on olemasoleva olukorra säilitamine. Kuna küsimus, kas Mõigu poldritiigi säilitamine praeguses suuruses on põhjendatud või mitte, ei ole õigusliku iseloomuga ning sellele vastamine eeldab erialateadmisi, on sellele vastamisel põhjendatud lähtuda just ekspertide seisukohast. Ekspertide seisukohast tulenevalt on majanduslikus ja keskkonnaalases mõttes kõige mõistlikum säilitada Mõigu poldritiik senises suuruses. 3) Korralduse õiguslikuks aluseks olid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1, § 30 lg 1 p 3 ja Tallinna linna põhimääruse § 6 lg 1 p 4. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada oma territooriumil veevarustust ja kanalisatsiooni. KOKS § 30 lg 1 p 3 kohaselt lahendab ja korraldab valla- või linnavalitsus kohaliku elu küsimus, mis ei kuulu volikogu pädevusse. Vaidlusaluse korralduse puhul oli tegemist veevarustust ja kanalisatsiooni korraldava haldusaktiga. Korralduse seletuskirjas on toodud kõigi variantide lühikirjeldused ning variantlahenduse C1 peamised eelised. Kõikide variantlahenduste, sh variantlahenduse C1, puhul on arvestatud, et tiik säilib senises suuruses. 4)
§ 58
kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud asjas on kohtu poolt määratud ekspertide arvamusest näha, et Mõigu poldritiigi säilitamine senises suuruses on vajalik ja põhjendatud. Kaebaja poolt nimetatud väidetavad rikkumised ei saa tingida korralduse lisas toodud lause „Tiik on arvestatud säilitada senises suuruses“ tühistamist. 5)
§ 40
kohaselt tagatakse ärakuulamisõigus menetlusosalisele, mh ka isikule, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (
§ 11lg 1 p 3).
Vaidlusalune korraldus ei puuduta kaebaja õigusi ja kohustusi, seega puudus vajadus tagada talle enne korralduse väljaandmist selle sisuks olevate küsimuste suhtes ärakuulamisõigus. 6) Korraldusega heakskiidetud ideekavand konkretiseerub hilisemate konkreetsete menetluste käigus. Korraldus ise ega vaidlusalune lause ei näe ette sademevee ärajuhtimisega seonduvat projekteerimistingimuste ja/või ehitusloa väljaandmist. Need on iseseisvad haldusaktid ning nende õiguspärasust hinnatakse eraldi korralduse ja vaidlusaluse lause õiguspärasusest. Ka keskkonnamõju hindamine on iseseisev haldusmenetlus. Arvestades ülaltoodut ja
§ 54
sätteid, mille kohaselt hinnatakse haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise hetke seisuga, ei too projekteerimistingimuste ja ehitusloa väidetav õigusvastasus ning kaebaja väidetav õiguste rikkumine keskkonnamõju hindamise menetluses kaasa korralduse ega vaidlusaluse lause õigusvastasust. 7) Ebaõige on väide, nagu oleks vastustaja ületanud oma pädevust ning asunud reguleerima Rae valla pädevusse kuuluvaid küsimusi. OÜ Projektkeskuse töö nr 290 on kooskõlastatud Rae Vallavalitsusega. Korraldusega heakskiidetud ideekavandi ellurakendamisel otsustavad omavalitsusüksused, milliseid kokkuleppeid ja koostöölepinguid nad omavahel sõlmivad. 8. Kolmas isik AS Tallinna Vesi leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja palub selle jätta rahuldamata. Lisaks vastustaja poolt väljatoodud põhjendustele on kolmas isik viidanud asjaolule, et variantlahenduse C1 elluviimine eeldab kõigepealt keskkonnamõjude hindamise läbiviimist, seejärel keskkonnanõuetega kooskõlas olevate projekteerimistingimuste väljastamist ja alles seejärel ehitusprojekti koostamist, mille alusel on võimalik konkreetselt lahendada Mõi7
(9)3-07-1070 gu poldritiigi suuruse ja ülesannetega seonduvaid probleeme. Seetõttu ei haaku kaebaja viide Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 17.10.1991 otsuse „Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta" p-s 9 sätestatud ehituslubade andmise keelule vähimalgi määral vaidlusaluse korralduse lausega „Tiik on arvestatud säilitada endises suuruses". RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonimenetluses tuleb kõigepealt lahendada küsimus, kas vaidlustatud korraldus riivab kaebaja õigusi. Halduskohus on leidnud, et kaebaja õigusi vaidlustatud korraldus ei puuduta, kuid isegi juhul, kui riivet kaebaja õigustele pidada võimalikuks, poleks kaebuse rahuldamiseks alust, sest ka kohtu poolt kaasatud ekspertide arvamust mööda pole poldritiigi suuruse või asukoha muutmine majanduslikult otstarbekas. Kuna HKMS § 7 lg 1 kohaselt kontrollib kohus üksnes halduse nende aktide ja toimingute õiguspärasust, mis kaebaja õigusi riivavad, võib juhul, kui vaidlustatud korraldus kaebaja õigusi ei puuduta, jätta korralduse õiguspärasust käsitlevad menetlusosaliste väited tähelepanuta.
- Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus riivab tema õigust saada maa tagasi võimalikult endistes piirides ja viivituseta. Kaebaja arvates on sadevete ärajuhtimise skeemi variantlahenduses võetud seisukoht poldritiigi säilitamisest endises suuruses selleks, et anda AS-le Tallinna Vesi võimalus poldritiigi alune maa ostueesõigusega erastada. Kaebaja väitel on AS Tallinna Vesi senine maakasutus tegelikult tõendamata, kuid vaidlusaluse korralduse alusel väljaantavad ehitusload annavad kolmandale isikule aluse maa ostueesõigusega erastamiseks. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas kaebaja väited on põhjendatud.
- Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga selles, et sadevete ärajuhtimise skeem on heaks kiidetud planeerimismenetluse raames. Planeerimismenetluse läbiviimisele viitavaid dokumente (planeeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine jne) asja materjalides ei sisaldu. Samuti ei ole korralduse näol sõltumata pealkirjast üldse tegemist haldusakti või õigusaktiga. Tegemist on ideekavandiga - poliitilise dokumendiga, millega ei ole ühelegi haldusevälisele isikule pandud peale õigusi ega kohustusi. Põhimõtteliselt võib ka selline arengu- või tegevuskava sisaldada õiguslikult siduvaid norme ning vähemalt selles osas oleks sellisel juhul tegemist haldusaktiga. Kaebuse põhjal võib arvata, et kaebaja annab sellise õiguslikult siduva toime lausele „Tiik on arvestatud säilitada senises suuruses“. Ringkonnakohtu arvates ei pane ka see lause kellelegi õigusi ega kohustusi, tegemist on kavatsusega, millel puudub siduvus.
- Kuna tegemist on üksnes ideekavandiga, ei mõjuta selles väljendatud kavatsused maa tagastamise ja ostueesõigusega erastamise menetlust. Heakskiidetud skeemile tuginedes pole alust asuda kolmandale isikule ostueesõigusega maad erastama ega jätta kaebajale maad tagastamata. Vastavate otsuste langetamine sõltub maareformi seaduses toodud faktilise ja õigusliku olukorra hinnangust ja selle alusel kohaliku omavalitsuse poolt langetatavast otsusest maatüki tagastamiseks või erastamiseks. Sademevee ärajuhtimiseks vajalike süsteemide ehitamiseks tuleb koostada projekteerimistingimused ning taotleda ehitusload sõltumata vaidlusaluse korralduse olemasolust. Korraldusega heakskiidetud skeemi elluviimine ilma täiendavate seaduses ettenähtud tingimuste täitmiseta pole võimalik. Heakskiidetud skeemi ei pruugita ka üldse ellu viia. Eeltoodut kinnitab muuhulgas asjaolu, et keskkonnamõju hindamise käigus ei peetud sobivaimaks lahenduseks linnavalitsuse poolt heakskiidetud C1 varianti vaid kombineeritud C1/B3 varianti ning hindajate poolt pakuti välja veel kolmaski variant.
- Mõigu arenduspiirkonna sadeveekanalisatsiooni projekteerimiseks väljastatud projekteerimistingimuste andmisel on linnavalitsus küll teinud viite vaidlusalusele korraldusele, kuid see asjaolu ei tähenda, et ilma vastava skeemita poleks projekteerimistingimuste väljastamine olnud võimalik. Tulenevalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse §-st 4 on ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise aluseks kohaliku omavalitsuse territooriumil kohaliku omavalitsuse 8
(9)3-07-1070 volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava või selle puudumisel detailplaneering. Tallinna Linnavolikogu on sellise kava aastateks 2004-2015 kinnitanud 13.05.2004 määrusega nr
- Seega ei näe seadus ette linnavalitsuse poolt heakskiidetud skeeme sademevee ärajuhtimiseks vajalike rajatiste püstitamise alusena.
- Kaebaja arvates oleks käesoleva vaidluse lahendamisel tulnud anda hinnang poldritiigi maakasutuse õiguspärasusele kolmanda isiku poolt. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt põhjendas, puudub vaidlustatud korraldusel reguleeriv toime. Seega ei saa korralduses võetud seisukoht poldritiigi säilitamise kohta endises suuruses anda kolmandale isikule täiendavaid garantiisid poldritiigi aluse maa ostueesõigusega erastamisel. Ostueesõigusega erastamise võimalus sõltub sellest, kas maal asuvad kolmandale isikule kuuluvad seaduslikult püstitatud rajatised või mitte. Põhimõtteliselt on võimalik seadustada õigusliku aluseta püstitatud rajatisi ka hiljem, kuid käesoleva korralduse näol ei ole tegemist sellise aktiga. Seega on kaebaja kartus vaidlusaluse korraldusega täiendava tõendi loomisest kolmanda isiku maa ostueesõigusega erastamise õiguse tagamiseks põhjendamata.
- Eelnevast tulenevalt ei puuduta vaidlustatud korraldus kaebaja subjektiivseid õigusi ning ringkonnakohus ei peatu menetlusosaliste väidetel, mis käsitlevad korralduse õiguspärasust või poldritiigi vähendamise võimalusi. Kaebus jääb sõltumata eeltoodud väidetele antud hinnangust rahuldamata ning sellekohastel põhjendustel pole kaalu. Tulenevalt HKMS § 17 lg-st 1 hindab kohus kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega.
- Kolmas isik on taotlenud kaebajalt 33 877,80 krooni õigusabikulude väljamõistmist. Kulude kandmine on tõendatud ning kulud tuleb kolmandale isikule HKMS § 92 lg 7 alusel hüvitada. Kohtunikud Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 9
(9)