KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-208 Haldusasi Veljo Ahase kaebus Murru Vangla direktori 21.10.2008 käskkirja nr 475-t tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja Veljo Ahas Vastustaja Murru Vangla, volitatud esindaja Merit Jõgi Veljo Ahase apellatsioonkaebus Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud kohtulahend Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohtu 09.04.2009 otsus 12.10.2009 RESOLUTSIOON Jätta Veljo Ahase apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.04.2009 otsus haldusasjas nr 3-09-208 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt
- novembril
- Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kinnipeetav Veljo Ahas esitas 30.09.2008 Murru Vangla direktorile taotluse tema tööle lubamiseks majandustöödele.
- Murru Vangla direktori 21.10.2008 käskkirjaga nr 475-t jäeti V. Ahase taotlus rahuldamata /tl 3, 28/. Otsust põhjendati sellega, et kinnipeetava tööle asumist majandustöödel vangla vangistusja julgeolekuosakond ei toeta, kuna kinnipeetaval on hetkel 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Puudub veendumus, et ta käitub töökohustuste täitmise ajal õiguskuulekalt. Samuti asus kinnipeetav 01.09.2008 õppima kutsekoolis, hariduse omandamine on tähtsam kui töötamine. Majandustöödel puuduvad hetkel vabad töökohad. 3-09-208
- Justiitsministeeriumi 29.12.2008 vaideotsusega nr 11-7/2047 jäeti V. Ahase vaie rahuldamata /tl 2/.
- Veljo Ahas palub esitatud kaebuses Murru Vangla direktori 21.10.2008 käskkiri nr 475-t tühistada. Kaebaja vajab raha tsiviilhagide maksmiseks ja kooliskäimine pole tema jaoks primaarne. Ka individuaalne täitmiskava näeb ette tööle asumise esmajärjekorras ja kaebaja pole üldse kindel, et hariduse omandamist jätkab. Samuti ei peaks koolis käimine segama majandustöödel osalemist, kui seda teha osalise tööajaga. Vangla väide, et tööd pole anda, on vale, sest teistele kinnipeetavatele on majandustööd pakutud.
- Vastustaja Murru Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Viitega vangistusseaduse (edaspidi - VangS) § 37 lg 1 ja lg 2 p 2, § 38 lg 1 ja 21 ning justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ (edaspidi - Määrus nr 9) § 3 lg 3 sätetele leiab vastustaja, et kuigi VangS sätestab kinnipeetava kohustuse töötada juhul, kui töö andmine on võimalik, puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda enda tööle paigutamist. Samuti ei ole vangla seotud kinnipeetava poolt tööle võtmiseks esitatud taotlusega. Kaebaja tööle lubamise taotlus jäi rahuldamata, kuna vanglal hetkel puuduvad (puudusid) majandustöödel vakantsed kinnipeetavatega hõivatavad abitöölise ametikohad. Kinnipeetavatega täidetavad ametikohad on määratud justiitsministri määrusega. Ettenähtud ametikohtade täitmisel arvestatakse ka vangla vajadustega. Formaalne tööga hõivamine, ilma reaalse tööle rakendamise võimaluseta, ei täida oma eesmärki ning tekitab kinnipeetavas vale ettekujutuse töödistsipliinist. Kuigi eluosakonna koristustöid on võimalik teha erinevatel kellaaegadel, pole õppivat kinnipeetavat vanglal võimalik tööle suunata, seda ei luba kinnipeetava päevakava. Euroopa vanglareeglistiku reegel 106.1 sätestab, et järjekindel haridusprogramm, sealhulgas kutseoskuste omandamine, mille eesmärgiks on vangide üldise haridustaseme tõstmine koos nende ettevalmistamisega iseseisvaks ja kuritegudest vabaks eluks, on tähtsaim osa kinnipeetavatele kehtestatud režiimis. Kuna haridus tõstab kaebaja mainet tööturul, peab ka vangla hariduse omandamist väga tähtsaks ning toetab kaebaja õpingute jätkamist.
- Tallinna Halduskohtu põhjendusega. 09.04.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmise Vangla kohustus kinnipeetavale tööd anda pole absoluutne. VangS § 38 lg 1 kohaselt vangla kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Sama paragrahvi lg 21 järgi, kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, vormistab vangla kinnipeetava tööle. Vastavalt Määruse nr 9 § 2 lg-le 1 teave kinnipeetava töövõimelisuse ning kutseoskuste kohta sisaldub kinnipeetava individuaalses täitmiskavas, tulenevalt § 3 lg-st 3 kinnipeetava tööle võtmisel ja käitises tööle lubamisel arvestatakse võimaluse korral kinnipeetava soove töökoha valikul. Vaieldav ei ole asjaolu, et V. Ahas asus 01.09.2008 õppima kutsekoolis keevitaja erialal, õpingud peaksid lõppema 2009 jaanipäevaks. Kuna V. Ahas õppis talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud ja tema vabanemisel kinnipidamiskohast normaalse elu jätkamiseks vajalikul erialal, siis ei olnud tal kohustust töötada ega subjektiivset õigust nõuda enda tööga kindlustamist, vanglal aga puudus kohustus talle kui õppijale tööd anda isegi siis, kui selleks oleks olnud vabad kohad. 2
(4)3-09-208 Kaebaja väide vabade kohtade olemasolust majandustöödel on paljasõnaline ja tõendamata. Vastustaja sõnu vabade kohtade puudumisest on kinnitanud kaebaja taotlusel ka finants- ja majandusosakonna peaspetsialist: „Ei ole kohta“ /tl 28 pöördel/. Kaebaja pole täpsustanud, kuidas oli tööle asunud kinnipeetava nimi ja kas ta sai tööle majandustöödele või käitisesse. Asjaolu, et keegi sai majandustöödele näiteks
- a märtsis /tl 48/, ei lükka ümber vangla väidet, et otsuse tegemise ajal vabad kohad puudusid. VangS ja Määruse nr 9 kõrval reguleerib kinnipeetava töötamisega seonduvaid küsimusi ka Murru Vangla direktori 19.02.2007 käskkirjaga nr 13 kinnitatud „Kinnipeetavate tööle vormistamise ja töölt vabastamise kord“ (edaspidi – Kord) /tl 33-46/. Korra p-s 2 on sätestatud kinnipeetavate tööle vormistamine majandustöödele abitööliseks. Korra p 2.2 kohaselt kinnipeetava täidetud blanketi kooskõlastab eluosakonna peaspetsialist, oma nõusoleku peavad andma aga vangistus-, finants- ja majandus-, meditsiini- ja julgeolekuosakond. Nimetatud kooskõlastusest ja nõusolekutest lähtudes langetab vangla direktor kinnipeetava taotluse suhtes otsuse. Kooskõlastuse andmisest on keeldutud põhjendusega, et kaebajal on kaks distsplinaarkaristust ja ta õpib. Samad põhjendused võttis vangla direktor aluseks ka otsuse vastuvõtmisel. VangS, Määrus nr 9 ja Kord ei sätesta otsesõnu vangla majandustöödele mittelubamise alusena kinnipeetaval kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Samas ei saa väita, et tegemist oleks asjakohatu kaalutlusega. Olukorras, kus vangla ei suuda tagada kõikidele kinnipeetavatele tööd, omandab tööle lubamine teatava privileegi varjundi. Kuna VangS § 39 lg-s 22 ja Määruse nr 9 §de 5 ja 6 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada vangla distsiplinaarkorra ohustamise tõttu, võib distsiplinaarkaristuste olemasolul keelduda kinnipeetavat ka tööle lubamast. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- Apellatsioonkaebuses palub Veljo Ahas kohtuotsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja põhjendab apellatsioonkaebust järgmiselt. Kaebajal puuduvad vajalikud teadmised, et oma väiteid põhjendada, kuid teda on ebavõrdselt koheldud. Kohtu seisukoht, et kaebaja võidakse ennetähtaegselt vabastada ja seepärast on talle kasulik õppida ja omandada eriala, ei tugine tegelikele asjaoludele. Kaebajal puudub elukoht ning selleks, et ta saaks ajutise peavarju Männikul, peab tal olema vähemalt esimeseks kuuks 1500 krooni üüriraha. Sellist raha kaebajal vabanemisfondis ei ole. Vangla direktor karistab kaebajat täiesti põhjuseta ning üheks ettekäändeks karistamisel on ka koolis õppimine – kaebajat sunnitakse õppima, kuigi see pole seaduslik.
- Murru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vangla leiab, et kaebaja tööle mittelubamine oli tingitud objektiivsetest asjaoludest, mis otsuses on esile toodud ning kaebaja väited põhjendamatust ebavõrdsest kohtlemisest on alusetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Käesoleva kaebuse lahendamisel on määravaks asjaolu, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda tööle paigutamist. VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab kinnipeetava võimaluse korral tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral 3
(4)3-09-208 vangla majandustöödel. Võimalus tööle rakendada tähendab eelkõige vabade töökohtade või tööülesannete olemasolu, aga nende olemasolul ka muid asjaolusid, millest tööle rakendamine sõltub – näiteks julgeoleku riski ja õppiva kinnipeetava päevaplaani võimalusi. Praegusel juhul on aga finants- ja majandusosakonna peaspetsialist kinnitanud 02.10.2008 allkirjaga kaebaja taotlusel majandustöödele lubamiseks, et majandustöödel vabu kohti ei ole.
- Seega ei oma teised vaidlustatud otsuses esitatud põhjendused - distsiplinaarkaristuste olemasolu ja kaebaja õppimine – käesoleva kaebuse lahendamisel mingit tähtsust ja ringkonnakohus neile hinnangut ei anna. Kaebus tuleks jätta rahuldamata sõltumata sellest, kas kehtivad distsiplinaarkaristused või õppimine kutsekoolis võiksid käesoleval juhul anda aluse kaebaja majandustöödel rakendamisest keeldumiseks.
- Apellatsioonkaebuse ülejäänud põhjenduste osas märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebajale ei anna eelist tööle rakendamisel asjaolu, et ta vajab raha vanglast vabanemiseks. Ebavõrdse kohtlemise osas on kaebaja apellatsioonkaebuse väide jäänud paljasõnaliseks. Seejuures ei ole probleemiks mitte kaebaja võimekus tuua välja õiguslikke argumente ebavõrdse kohtlemise põhjendamiseks, milleks kaebajal enda hinnangul vajalikud teadmised puuduvad, vaid kaebaja pole ära näidanud, kellega võrreldes on teda ebavõrdselt koheldud, kuigi selle vajalikkusele juhtis tähelepanu juba halduskohus. Kaebaja ei ole selgitanud, millisele kinnipeetavale ja millistel tingimustel on töötamist võimaldatud samal ajal või vahetult pärast seda, kui temale teatati vangla majandustöödel kohtade puudumisest. Kohtunikud Kaire Pikamäe Virgo Saarmets Viive Ligi 4
(4)