VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-09-27967 teatavaks 26. oktoobril 2009, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosa
§ 61
lg 4 kohaselt, igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega ei täita kostja juba pika aja kestel oma kohustusi poolte laste ülalpidamisel.
§ 70
lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kuna kostja vabatahtlikult oma kohustust lapse ülalpidamises
§ 61
lg 4 järgi ettenähtud minimaalmääras ei täida, on hageja sunnitud pöörduma käesoleva hagiga kohtusse. Tulenevalt eeltoodust palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tütre E A, ik XXX, ülalpidamiseks alates 15.06.2008 kuni 31.12.2008.a - 1175 krooni ja alates 01.01.2009.a - 2175 krooni igakuiselt kuni lapse täisealisuseni või poolte varalise seisundi muutumiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 15.06.2009. 2
(6)Tsiviilasi nr 2-09-27967 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2175 krooni, seega antud asja hagihind moodustab 19 575 krooni /(2 175 krooni * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Vastavalt kostja hagi vastusele (tl 17-18) kostja tunnistab haginõudeid osaliselt. Olles E isaks, arvestades kostja varalist seisundit, kostja on nõus maksma tütre ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 EEK, alates hagiavalduse esitamise hetkest kohtusse. Eelneva perioodi eest ühe aasta jooksul elatise väljamõistmisega ei ole nõus, alljärgnevatel põhjendustel. Narva Linnakohtu 17.07.2002.a otsuse nr 2-1443/02 kohaselt kostja oli kohustatud maksma tütre ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1000 EEK, kuni tütre täisealiseks saamiseni. Kostja täitis kohusetundlikult antud kohtuotsust, tema töötasust peeti iga kuu, kuni 2009 a. aprillini kinni antud summa. 2009.a aprillis saabus kostja töökohta kohtutäituri teade selle kohta, et täitemenetlus kostja suhtes tsiviilasjas nr 2-1443/02 on lõpetatud sissenõudja, st endise abikaasa, S M avalduse alusel. Seetõttu kostjalt elatisraha kinnipidamine lõpetati ning S. M ei ole selle peale kaevanud. Seega kostja lõpetas elatusrahade maksmise mitte oma tahte alusel, vaid kohtutäituri Terje Tšapise kirja alusel. 2009 a. juunis kostja kandis vabatahtlikult hagejale 1000 EEK, kuna tahtis tütart abistada rahaliselt. Järelikult hageja väited selle kohta, et alates 2009.a kostja lõpetas omavoliliselt elatusrahade maksmise ei vasta tegelikkusele. Juhul kui kohus mõistab kostjalt välja kogu summa, mida palub hageja oma hagiavalduses, siis satub kostja perekond raskkesse varalisse seisukorda. Alates 09.08.2002.a on kostjal uus perekond, poeg M (sünniaeg: XXX), kostja naine ei tööta. Alates 01.07.2009.a vähendati Vabariigi Valitsuse määrusega politseiprefektuuri töötajate palkasid 8 % võrra. Kostja õpib Ivangorodi humanitaar - tehnilises instituudis, õpingud on tasulised. Iga kuu maksab kostja õppemaksuna 1 800 rubla (keskmiselt 630 EEK). Kostja võttis perekonna huvides eluasemelaenu, mille järgi tagastab pangale iga kuu 217.37 EUR (keskmiselt 3400 EEK) ja sõlmis tarbijafaktooringulepingu, mille järgi maksab pangale iga kuu 393 EEK. Seetõttu kostja on nõus maksma tütre E ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 EEK, kuid alates hagiavalduse esitamise hetkest kohtusse. Kohtukulud palub kostja jätta mõlema poole kanda. KOHTUISTUNG 3
(6)Tsiviilasi nr 2-09-27967 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et esitas kohtutäiturile avalduse eelmise kohtuotsuse alusel elatise väljamõistmise lõpetamiseks, kuna soovis esitada hagiavaldus elatise määra suurendamiseks. Hagejal on kaks last. Kostja seletas, et ta sai viimase palka summas 7 200 krooni, tal on veel kaks last: üks on tema teisest abielust ja üks on abikaasa laps. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et poolte abielu on lahutatud 05.09.1995. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielulahutuse tunnistusega BL 0050403 (tl 3) et pooltel sündis XXX tütar E A. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0059536 (tl 4) et Narva Linnakohtu 17.07.2002 otsuse tsiviilasjas nr 2-1443/02 alusel, mis jõustus 29.10.2002, I A peab maksma S M kasuks igakuiselt elatist tütre E, sünd XXX ülalpidamiseks summas 1000 krooni alates 03.04.2002 kuni tütre täisealisuseni, s.o 07.01.2012, või kuni vanema varalise seisu muutumiseni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 17.07.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-1443/02 (tl 5) et hageja 22.09.2000 registreeris uus abielu ja sai perekonnanimeks M. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0079700 (tl 6) et kostja 09.08.2001 registreeris uus abielu. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0090169 (tl 28) et kostjal XXX sündis poeg M. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0389947 (tl 29). Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
§ 61
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni.
§ 70lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi 4
(6)Tsiviilasi nr 2-09-27967 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et
§ 61
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
§ 61
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist 1500 krooni kuus alates hagi esitamisest. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Hageja ei esitanud tõendeid oma sissetulekute kohta. Ta esitas tööraamatust väljavõte (tl 7), mille kohaselt temaga 30.04.2009 lõpetati töölepingu. Narva Linnavalitsuse elanikkonna registreerimise büroo väljavõte kohaselt (tl 8) hagejal on veel 03.05.2002 sündinud laps – A M. Iseeneset ei oma tähtsust asjaolu, et käesoleval ajal hageja ei oma tööd, kuna ta on noor, töövõimeline inimene, kes peab tegema kõik endast sõltuva, et pidada ülal oma alaealisi lapsi. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti andmetele (tl 20) ajavahemikul 01.01.2009-30.06.2009 maksis Ida Politseiprefektuur kostjale 96648 krooni ja peetis kinni tulumaks summas 16111 krooni, seega netosissetulek moodustas 80 537 krooni, mis teeb keskmiselt 13 422,80 krooni kuus. Seega kostja ülalpidamisvõime on: 4474,30 krooni (13 422,80 krooni : 3 (kostja ja tema 2 ülalpeetavat last). Kohus ei loe kostja ülalpeetavateks tema abikaasat ega abikaasa last, kuna kostja abikaasa on töövõimeline ja kostjal ei ole kohustust abikaasa last ülal pidada. Kohus leiab, et asja lahendamisel ei oma tähtsust ka kostja kohustused pankade ees (tl 32), kuna tema võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele antava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. 5
(6)Tsiviilasi nr 2-09-27967 Viru Maakohtu 26.10.2009 otsus Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et elatise summast 1000 krooni või 1500 krooni kuus ei piisa lapse vajaduste katmiseks ja kostja on suuteline oma varalise seisundist lähtudes maksta elatist seaduses sätestatud ja hageja poolt nõutud summas, nimelt 2 175 kriooni kuus. Hageja palus mõista elatise kostjalt välja tagasiulatuvalt alates 2008.a juunist. Poolte seletuste kohaselt esitas hageja kohtutäiturile avalduse elatise kinnipidamise lõpetamiseks Narva Linnakohtu 17.07.2002 otsuse alusel, kuna soovis esitada hagi elatise määra suurendamiseks. Kostja seletas, et 2009.a aprillis saabus tema töökohta kohtutäitur T. Tšapise teade, et hageja avalduse alusel kostjalt elatisraha kinnipidamine lõpetati. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hageja nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt, sest nimetatud nõude eelduseks on asjaolu, et kostja on jätnud ülalpidamiskohustuse täitmata. Kohus leiab, et kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis peaks elatise nõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatise nõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (
§ 50lg 2).
Kui hagejal ei piisanud kostja poolt laste ülalpidamiseks vabatahtlikult tasutud elatisest summas 1 000 krooni, pidi ta esitama hagi kostja vastu varem. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt, seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Vastavalt
§ 61
lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 6
(6)