← Eesti

2-08-24401/34

2-08-24401 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-24401 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi V.L. ja A.K.i vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine Kohtuistungi toimumise aeg
  2. september 2009 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (RK 10160791) Hageja esindaja: Silver Peepmaa (volikirja alusel) Kostja: V.L. (IK xxx) Kostja: A.K. (IK xxx) RESOLUTSIOON
  3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-08-31177, AS Kohtla-Järve Soojus hagi V.L. ja A.K.i vastu võlgnevuse nõudes, kuna hageja on hagist loobunud ja kohus võtab hagist loobumise vastu.
  4. Jätta kõigist menetluskuludest 50% V.L. ja 50% A.K.i kanda.
  5. Välja mõista V.L.lt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks menetluskulu 1489 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend üheksa) krooni.
  6. Välja mõista A.K.ilt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks menetluskulu 1489 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend üheksa) krooni.
  7. Tagastada AS-le Kohtla-Järve Soojus pool Rahandusministeeriumi pangakontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072136)
  8. juunil 2008 tasutud 250 kroonist riigilõivust ja
  9. septembril 2008 tasutud 750 kroonist, kokku 1000 kroonist riigilõivust, s.o 500 (viissada) krooni. Nimetatud summa tagastada AS Kohtla-Järve Soojus pangakontole nr 221010568777 Swedbank.
  10. Määrus saata teadmiseks menetlusosalistele ning Kohtute Raamatupidamiskeskusele täitmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD 1

(3)2-08-24401 Kohtumääruse peale võib menetluse lõpetamise osas esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Riigilõivu tagastamise osas ei saa kohtumääruse peale määruskaebust esitada. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on AS Kohtla-Järve Soojus hagi V.L. ja A.K.i vastu võlgnevuse nõudes. Hageja esitas kohtule menetluse lõpetamise taotluse, kuna hageja soovib hagist loobuda. Kostjad vastuväiteid ei esitanud. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud Vastavalt TsMS § 429 lg 1, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kostjad hagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja sama nõudega sama kostja vastu uuesti kohtusse pöörduda. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus hagist, kuna kostjad tasusid peale hagi esitamist võlgnevuse täies ulatuses. Lähtuvalt TsMS § 165 lg 1, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. 2
(3)2-08-24401 Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda võrdsetes osades. TsMS § 1741 lg 1kohaselt, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esitas taotluse menetluskulude – poole riigilõivu 500 krooni (riigilõiv tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 250 krooni ja hagiavalduselt 750 krooni) ja õigusabi kulu 2478 krooni väljamõistmiseks kostjatelt. Kostjad menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjatelt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostjatelt tuleb võrdsetes osades välja mõista hageja menetluskulud kokku 2978 krooni. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4 ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Riigilõivu tagastamine Seoses hagist loobumisega taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist. Lähtuvalt TsMS § 150 lg 2 p 2, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hagejale tuleb tagastada Rahandusministeeriumi pangakontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072136) 17. juunil 2008 tasutud 250 kroonist riigilõivust ja 09. septembril 2008 tasutud 750 kroonist riigilõivust, kokku 1000 kroonist riigilõivust pool, s.o 500 krooni. Nimetatud summa tagastada AS Kohtla-Järve Soojus pangakontole nr 221010568777 Swedbank. Määrus tuleb saata Raamatupidamiskeskusele. teadmiseks menetlusosalistele ning täitmiseks Kohtute Evi Kool Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.