Kaja peab vastama
Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või 1
lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik 24.11.2008.a esitas AS Hansapank esindaja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R B suhtes. Pärnu Maakohtu 29.12.2008.a määrusega anti AS Hansapank nõue R B vastuüle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 03.09.2007.a sõlmitud laenulepingust nr 07-159003-VL summas 50 500 krooni, intressimääraga 16% aastas tagastamise tähtajaga 12.09.2011. Kostja ei täitnud oma kohustust nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale 94 123,86 krooni, millest: 1) laenulepingust nr 07-125267-VL tulenev võlgnevus kokku 47 951 krooni (põhiosa 42 643,66 krooni, intress 3 534,36 krooni ajavahemiku 12.05.2008-04.09.2008 eest, põhiosa viivis 989,827 krooni ajavahemiku 12.05.2008-27.01.2009 eest, leppetrahv 765,37 krooni ja leppetrahvi viivis 17,79 krooni ajavahemiku 28.10.2008-27.01.2009 eest). Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kuna kostjale ei olnud võimalik hagimaterjale kätte anda, siis vastavalt
kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte avalikult tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Vastamiseks anti tähtaeg 15 päeva arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemist. Avalikult kättetoimetamise väljavõte on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.05.2009.a.
lg 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 18.06.2009.a. Kostja määratud tähtajaks vastust kohtule ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. 2
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude summas 7 926,44 krooni väljamõistmise nõude. 06.05.2009 kohtule esitatud avalduses palus hageja arvestada menetluskulude hulka ka menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise eest tasutud riigilõivu 100 krooni. Kokku palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud 8 026,44 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 9 kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kooskõlas
lg 4 hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Toimikus olevatest maksekorraldustest nähtub, et hageja maksis maksekäsuavalduse esitamisel riigilõivu 426,44 krooni ning hagiavalduse esitamisel veel 7 500 krooni. Maksekäsuavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt riigilõiv hagilt hinnaga 43 409 krooni oli 2 750 krooni. Kuni 01.01.2009.a kehtinud
lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Seega hagiavalduse kohtule esitamisel pidi hageja maksma riigilõivu kokku 2 750 krooni, millest 426,44 krooni oli tasutud maksekäsuavalduse esitamisel. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 2 750 krooni ja riigilõiv menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamise eest 100 krooni, kokku 2 850 krooni. Enammakstud riigilõivu tagastamiseks on hagejal õigus esitada taotlus kooskõlas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.