kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
l ja § 82 lg. 1 lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
mõttes on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust laenusumma tähtaegselt tagastada.
l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Laenulepingu p. 9.1. kohaselt hageja võib nõuda viivist 0,5% kalendripäevas. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 7 359 krooni ja kohtukulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulud 3 000 krooni. Hageja taotleb tagaseljakohtuotsuse tegemist, kui kostja kohtule kirjalikult hagile ei vasta, samuti on hageja nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad laenutaotlus, lepingutingimused, võla teade, hagihoiatused, maksekorraldus, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, kohtukulude nimekiri. II. Kostja Kostja kirjalik vastus. vastus. Kostja kohtule 08.07.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses hagile tunnistab, et on võtnud hagejalt kiirlaenu summas 3 000 krooni lepingutasuga 680 krooni, mis on tagastamata. Ühtlasi kostja selgitab, miks ta ei ole võlgnevust suutnud tasuda. Kostja teatel on ta töövõimetuspensionil ega suuda kogu summat korraga tasuda, mistõttu soovib võimalusel maksegraafiku sõlmimist. III III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning hageja kirjeldatud alustel kuulub rahuldamisele tervikuna, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. Kohus saatis kostja kirjaliku vastuse hagejale võimalusel kompromissi sõlmimiseks hiljemalt 01.09.2009.a. Hageja 28.08.2009.a. teatas kohtule, et on saatnud kostjale 14.08.2009.a. posti teel kompromisslepingu allkirjastamiseks. 15.10.2009.a. hageja teatas kohtule, et kostja ei ole talle saadetud 2 kompromissilepingut tagastanud. Kuna kostja pole kompromissilepingut saatnud ka kohtule, siis teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
Poolte suhted rajanevad laenulepingul.
kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas.
ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda.
1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
MS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. Hageja õigusabikulu 3 000 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeks võtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas
MS § 144, § 147, § 162, § 206, §-de 440-442, § 468 lg. 1 p. 1, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 19.novembril 2009.a Nooremreferent Merle Kaegas 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.