2-09-37353/15

2-09-37353 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-37353 Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A T (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: A R (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi aeg Resolutsioon
2. september 2009.a. A T hagi A R vastu elatise nõudes
3. Rahuldada hagi osaliselt.
4. Välja mõista kostjalt A R hageja A T kasuks elatis lapse M R, sünd. XXX., ülalpidamiseks alates 30.07.2009.a. igakuiselt summas 1 000 (üks tuhat) krooni kuni lapse M R täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.
5. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu 30.07.2009.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust XXX poeg M R. Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja materiaalselt perekonda ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatis seadusega kehtestatud miinimummääras 2 175 krooni. 1 2-09-37353 Kostja vastus Kirjalikus vastuses 19.08.2009.a. kohtule kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja täidab praegusel ajal oma lapse ülalpidamiskohustust. Kostja palub vähendada elatise määra alla perekonnaseaduse § 61 lg 4 määratud suuruse ja mõista välja lapse ülalpidamiseks elatis summas 1 000 krooni. Kostja palub arvestada, et tal on 50 % töövõimekaotust. Kostja saab invaliidsuspensioni iga kuu summas 2 009 krooni. Ta on töötuna arvel Tööhõiveametis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et pooltel on XXX. sündinud poeg M R (t.l. 3). Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Pooled ei vaidle, et laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatist. Vaidlust ei ole, et hageja on töötu. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus tuvastas ja pooled ei vaidle, et kostja on 50 % töövõimetu (t.l. 40). Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti tõendi kohaselt on kostjale määratud töövõimetuspension 2009 krooni kuus (t.l. 10), Eesti Töötukassa tõendi kohaselt on kostja registreeritud töötuna (t.l. 11). Maksu- ja Tolliameti registris puuduvad andmed A R tulude kohta 2009.a. (t.l. 24). Seoses asjaoluga, et kostja on töövõimetu, kohus leiab, et elatise suurust tuleb 2 2-09-37353 vähendada alla seaduses sätestatud miinimumelatise suuruse määra. Kuna kostja on töövõimetuse kaotuse protsendiks on määratud 50 % ja kostja saab töövõimetuspensioni 2 009 krooni, siis kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 1 000 krooni kuus, mis on umbes pool seaduses sätestatud miinimumelatise suurusest ja mida arvesse võttes saadavat töövõimetuspensioni on kostja võimeline tasuma. Hageja ei ole tõendanud, et kostja varanduslik olukord võimaldaks tal maksta elatist hageja nõutud ja seaduses sätestatud miinimum suuruses. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada osaliselt ning välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse M R, sünd. XXX., ülalpidamiseks alates 30.07.2009.a. igakuiselt summas 1 000 krooni kuni lapse M R täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Hageja palub välja mõista elatise igakuuliselt 2 175 kroonini. Seega on käesoleva hagi hinnaks 19 575 krooni (9 kuud x 2 175 krooni). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osade, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3