3-09-271/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-271 Otsuse kuupäev

1. aprill 2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Madis Pretke kaebus Tartu Vangla tegevusega (stomatoloogilise esmaabi ja südamereuma profülaktilise ravi mittevõimaldamine) põhjustatud kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Madis Pretke Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o arvates 13.04.
3. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse põhjendused ja taotlus Kaebuse esitaja Madis Pretke on esitanud halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vanglalt välja mõista talle tekitatud kahju hüvitisena 5000 krooni selle eest, et talle ei ole osutatud stomatoloogilist esmaabi ja et ta ei ole saanud südamereuma ja Wolf-Parkingson-Withe (edaspidi WPW) sündroomi profülaktilist ravi. M. Pretke märgib, et saabus
4. juunil 2008 Tartu Vanglasse. Samal päeval toimunud arsti vastuvõtul pani kaebaja end kirja stomatoloogi esmaabi vastuvõtule.
5. juunil kordas kaebaja seda taotlust. Hambaravile pääses M. Pretke alles
6. augustil ja järgmine kord
7. oktoobril. Kaebaja arvates on see liiga pikk aeg. Kaebaja märkis, et Murru Vangla stomatoloogi surma tõttu jäi tema kahe prooviplommiga plombeeritud hamba ravi lõpetamata. Tartu Vanglasse saabus kaebaja kahe avatud närviga 1 purihambaga. Kuigi oleks saanud korraga eemaldada mitu hammast, siis kaebaja selgitustest ja protestist hoolimata eemaldati
8. augustil ainult üks hammas, millega asetati kaebaja ebainimlikku seisukorda. Kaebaja oli 1 kuu ja 25 päeva avatud närviga hambaga. Mittevaraline kahju seisneb kaebaja arvates selles, et ta ei saanud poolteist kuud normaalselt süüa ning kannatas valude käes ja pidi loobuma kahest hambast. Tartu Halduskohtus 31.03.2009 toimunud istungil selgitas M. Pretke, et vajaliku ravi mitteosutamisega on alandatud tema au ja väärikust ja põhjustatud terviserike. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 762 kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. VÕS §-s 770 sätestatule, millest tulenevalt vastutab tervishoiuteenuse osutaja üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosija ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Vastutuse aluseks olevat asjaolu ja terviserikkest tulenevat kahju peab tõendama patsient. Tartu Vanglale on teada, et M.Pretke on lapsepõlves põdenud reumokardiiti. 04.10.2004.aastal konsulteeris meditsiiniosakond M.Pretke perearsti Liina Pilvega telefoni teel, kelle andmetel pöördus M.Pretke viimati kardioloogi poole
9. aastal, eelnevalt olevat ta saanud Bicilliini kuure. Tartu Vangla meditsiiniosakond on korduvalt teinud kirjalikke järelpärimisi dr. Pilvele (viimati 03.10.2008), kuid kirjalikku väljavõtet M.Pretke põetud haigustest ei ole saadetud. Vanglas viibimise ajal on M.Pretke kaevanud arstidele valusid põlve-, küünar-, õla- ja randmeliigestes ning valu ja pisteid vasakul pool rindkeres. Korduvalt võetud analüüside, kliinilise leiu ning EKG alusel ei ole seni olnud alust diagnoosida reumokardiidi ägenemist. 17.-24.09.2008 suunati M.Pretke Tallinna Vangla tervishoiuosakonda diagnoosi täpsustamiseks ning uuringuteks. Analüüside, kliinilise leiu, EKG, EHHOKG alusel diagnoositi reuma järgselt kardioskleroosi, reumokardiidi ägenemist ei olnud alust diagnoosida. EKG-s WPW sündroomile iseloomulikku leidu ei esine, samuti pole M.Pretkel vanglas olles alates 15.09.2004 esinenud WPW sündroomile iseloomulikku kliinilist leidu. Enne Tartu Vangla hambaarsti vastuvõtule tulekut oli M.Pretkel ravitud täidistega
10. ja
11. hammas ja eemaldatud 14.,15.,17.,25.,26.,36.,37.,
12. ja
13. hammas. Tartu Vanglas avaldas ta 18.06.2008 esmakordselt soovi pääseda hambaarsti vastuvõtule. Kuna ta soovis ainult hamba väljatõmbamist ja muid kaebusi ei olnud, pandi ta üldisesse ravijärjekorda. 30.07.2008 andis M.Pretke teada, et hammas valutab. Et juuni lõpust augustini oli hambaarst korralisel puhkusel, võeti kaebaja vastu väljaspool ravijärjekorda esimesel võimalusel, s.o 05.08.
14. Siis eemaldati
15. hammas ja määrati ka uus aeg järgmise hamba tõmbamiseks. Uuesti viibis ta stomatoloogi vastuvõtul 01.10.2008, mil eemaldati
16. hammas. Mõlemad hambad olid devitaalsed (mitteelusad) ja väga lagunenud tarkusehambad, mille eemaldamine oli vajalik. Vastustaja on seisukohal, et kahjunõude esitamiseks puudub alus. Kaebajale osutatud tervishoiuteenused vastavad vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele ja neid on osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle 2 kohta, et talle oleks tekkinud tervisekahjustus, mille põhjustas või võis põhjustada vangla meditsiinitöötajate süüline ja õigusvastane tegevus või tegevusetus. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist, kui kahju ei ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Kahju hüvitamiseks on vajalik tuvastada kahju olemasolu, vastustaja õigusvastane tegevus ning põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja tekitatud kahju vahel, mittevaralise kahju puhul ka vastustaja süü kahju tekitamisel. VangS § 1 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Esitatud materjalide kohaselt on Madis Pretke esitanud 18.11.2008 Justiitsministeeriumile vaide, vaidlustades Tartu Vangla tegevuse stomatoloogilise esmaabi mitteandmises ja südamereuma ja Wolf-Parkingson-Withe sündroomi raviks profülaktilise ravi mitte osutamises perioodil oktoober 2005 kuni 05.08.2008.a. Vaides on märgitud ka, et nõuab hüvitist 5000 krooni Tartu Vangla med.osakonna töötajate ja vanglaametnike poolt vangistusseaduse § 9 p 2 ja 3 rikkumise ja Põhiseaduse p 18 eiramise eest. Tartu Vangla võttis vaidest kahju hüvitamise taotluse oma menetlusse ning jättis 16.01.2009 kirjana vormistatud otsusega nr 2-2-2/1556 kahju nõude rahuldamata. Kuna Vangistusseadus näeb kahju hüvitamise kaebuste puhul ette kohtueelse kohustusliku vaidemenetluse, vaatab kohus M.Pretke kaebust läbi ainult selles osas, milles on läbitud vaidemenenetlus. M.Pretke saabus Tartu Vanglasse 17.06.2008, alates 2005 aasta jaanuarist kuni 17.06.2008 viibis kaebuse esitaja Murru Vanglas. Seega puudub M.Pretkel alus vaidlustada Tartu Vangla tegevust ajavahemiku oktoober 2005 kuni 17.06.2008 osas, nagu kaebaja on vaides märkinud. Kohus märgib, et kahju olemasolu kaebajal, tulenevalt Tartu Vangla tegevusest ajavahemikul 17.06.2008 kuni 05.08.2008 - stomatoloogilise esmaabi mitteandmine ja WolfParkingson-Withe sündroomi mitteravimisega, ei leidnud tõendamist. Kaebaja väitel pidi ta Tartu Vanglas hambavalu käes piinlema peaaegu kaks kuud, enne kui mõlemad valutavad hambad välja tõmmati. Vastustaja selgituste kohaselt avaldas M.Pretke 18.06.2008 soovi pääseda hambaarsti juurde hamba väljatõmbamiseks ning et sel ajal ei märkinud M.Pretke, et tal hammas valutab. Kuid kohtutoimikus olevast M.Pretke tervisekaardi koopiast nähtub, et M. Pretke on Tartu Vanglasse 17.06.2008 saabudes läbivaatusel teatanud hambavalust. Samas nähtub, et arsti vastuvõtul 18.06.2008 ja 30.06.2008 ei ole kaebuse esitaja hambavalu üle ktrnud. Sellest võib järeldada, et hambavalu ei olnud pidev, mida saab 3 seletada ka sellega, et kaebaja seletuse kohaselt on tal stomatoloogilised probleemid alates 2004 aastast. Tervisekaardile on tehtud küll märkus hamba valu kohta, kuid pole märgitud, et kaebaja soovib valu tõttu hambaarsti vastuvõtule saamist. Ka 12.08.2008 on tervisekaardile märgitud, et M.Pretke kurdab hambavalu ja et ravi on pooleli. Vastustaja selgituste kohaselt oli M.Pretke peale hambavalust teatamist 30.07.2008 hambaarsti poolt vastu võetud eelisjärjekorras 05.08.2008, mil eemaldati tal üks hammas ning määrati uus arsti vastuvõtu aeg. Teine hammas eemaldati 01.10.2008.a. Kohtul puudub võimalus ja teadmised hinnata kaebaja väidet, kas arst oleks pidanud 05.08.2008 välja tõmbama mõlemad haiged hambad või ainult ühe hamba. Kohus on seisukohal, et ainult hambaarst sai hinnata, kas oli võimalik ja vajadus korraga mõlemad hambad välja tõmmata või vajas teine hammas edasist ravi. Kohus nõustub vastustajaga, et juhul, kui M.Pretke oleks enne 01.10.2008 taotlenud vältimatut abi seoses hambavaluga, siis ta oleks seda ka saanud. Kohtuistungil väitis M.Pretke, et ta ravi ajal ei taotlenud hambaarsti vastuvõtule saamist ehk vältimatut abi. Seega puudub ka alus väita, et kaebuse esitaja oli sunnitud enne 01.10.2008 1 kuu ja 25 päeva piinlema hambavalu käes ning et vastustaja tegevusega kahjustati tema tervist või alandati kaebaja au ja väärikust. Kohus osundab seejuures, et 18.11.2008 esitatud vaides, mille kohta on vaideotsus tehtud, on kaebaja vastustaja õigusvastase tegevuse piiritlenud ajavahemikuga kuni 05.08.2008, mitte kuni 01.10.
17. Mittevaralise kahju tekitamise asjaoluna on kaebaja välja toonud ka asjaolu, et Tartu Vangla ei ole võimaldanud profülaktilist ravi südamereuma ja Wolf-Parkingsoni-Withe sündroomi raviks. Vastustaja kinnitusel ei ole M.Pretkel kunagi Wolf-Parkingsoni-Withe sündroomi diagnoositud. Seega puudus vastustajal ka vajadus sellist haigust ravida. Vastustaja kinnitusel on M.Pretke esitanud arsti vastuvõttudel kaebusi valu osas põlve-, küünar-, õla- ja randmeliigestes ning rindkeres, mille puhul on alati ravi ka määratud. Ajavahemikul 17.09-24.09.2008 on M.Pretke saadetud uuringutele Tallinna Vangla Haiglasse, kus on uuringute tulemusena antud soovitused edasiseks raviks. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla on osutanud kaebuse esitajale vajalikku ja võimalikku arstiabi. Tõendamist ei ole leidnud, et vastustaja tegevus oleks kaebajale kahju tekitanud. Kohus märgib, et ainult kaebuse esitaja enda hinnanguga oma tervislikule seisundile ja rahulolematusega arstiabi osutamisel ei saa tõendada mittevaralise kahju tekkimist ega taotleda kahju rahalist hüvitamist. Kuna ei ole leidnud tõendamist ei mittevaralise kahju tekkimine kaebuse esitajal ega vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus kaebuse esitaja ravimisel, puudub ka alus kahju hüvitamiseks. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus M.Pretke kaebuse rahuldamata. Eda Muts kohtunik 4 5