lg 2 alusel) või siis võlgniku endistelt töötajatelt (
85 lg 3 alusel). Isikutelt, kelle valduses võiks asuda mingi võlgniku vara, ei ole oodata, et nad vabatahtlikult teataksid võlgniku varadest. Töötajatel informatsiooni saamine võib olla ka raskendatud. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisvea tunnustega teod. Maksejõuetuse põhjused tulenevad deklareeritud tehingutest vedelkütuse hulgikaubandusega seonduvalt. Kuigi võlgniku juhatuse liikmed ei teostanud äriühingu igapäevas majandustegevuse juhtimist, samuti võis neil puududa üldsegi igasugune ülevaade võlgniku tegevusest, kuid see ei vabasta juhatuse juhatusel liikme Äriseaduses sätestatud vastutusest. Võlgniku juhatuse liikmed vastutavad ka töötajate (A.S.) tegevuse osas. ÄS § 183 tuleneb juhatuse liikme kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist.
lg 2 järgi raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui juhatuse liikmed või nende volitatud esindaja(d) kajastasid valesti Võlgniku raamatupidamises äriühingu tegelikku majandustegevust, siis nende tegevuses on oma kohustuste tahtliku rikkumise tunnused. Kohustuste tahtliku rikkumise tulemine on võlgnikul tekkinud maksuvõlad, mille tulemina Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetust on veel enam süvendanud ka võlgniku pankrotiavalduse esitamata jätmine olukorras, kus äriühing on maksejõuetu. Selle tulemuna on suurenenud võlg EMTA-le. Tähtaegselt pankrotiavalduse esitamata jätmine on ka üheks raske juhtimisvea tunnuseks. Seega Võlgniku juhatuse liikmete V. R., isikukood xxx, A. A., isikukood xxx, B. M., isikukood xxx tegevuses on raske juhtimisvea tunnused. Samas rahalise hüvitise saamise võimalus juhatuse liikmetelt võib olla problemaatile, kuna juhatuse liikmetel puudub püsiv sissetuleks ja nendel puudub vara. Ajutine pankrotihaldur palub kuulutada välja OÜ D.I pankrot, määrata pankrotihalduriks T. V., kinnitada ajutise halduri tasu ja hüvitis kulutuste katteks, kutsuda kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek ning avaldada pankroti teada ja esimene üldkoosolek aeg väljaandes Ametlikud 5 2-08-7719 Teadaanded. Kohtuistung Kohtuistungil võlausaldaja jäi oma esitatud avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur T.V. leidis, et tuleks pankrot välja kuulutada. Pankrotiotsuse põhjendused Vastavalt
lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustused kokku 1 162 959 krooni. Võlgniku varaks on arveldusarvel olev rahasumma 37 470 krooni. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnik ei suuda oma kohustusi täita õigeaegselt ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Ajutise halduri arvates on võlgniku makseraskused põhjustatud raske juhtimisvea tunnustega tegude tõttu. Ajutise halduri hinnangul on olemas alused ja tagasinõudmise nõuete esitamiseks, tagasivõitmise tehingute osas hetkel andmed puuduvad. Kohus leiab, et
Ajutise halduri aruandest ning pankrotiavalduses sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Oma nõusoleku pankrotihaldurina jätkamiseks osaühingu D.i pankrotimenetluses on andnud seni ajutise haldurina tegutsenud T. V.. Kohus leiab, et T.V.on sobiv isik pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus
lg 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Ajutine haldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 21 töötundi, e. 21 000 krooni ja teinud vajalikke kulutusi 4 500 krooni. Kohus leiab, et ajutisele haldurile tuleb määrata tasu 21 000 krooni, mis vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Samuti tuleb ajutisele haldurile hüvitada kohtu poolt määratud ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 4 500 krooni. Ajutise halduri tasu ja hüvitis kuuluvad väljamõistmisele pankrotivarast.
lg 3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.