KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 30. septembril 2009. a, Tallinnas Haldusasja number 3-09-1058 Haldusasi A.M-i

§ 26lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest

1. septembrist
2. a. arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
3. oktoobril
4. k.a (

§ 31lg 1, 4).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) vormistas 02.12.2008 Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibivale Gruusia kodanikule A.M-ile (sünd xx.xx.xxxx Gruusias) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1, § 8 lg 2, § 10 lg 2 p 1, 2, 4, 5 ja § 11 lg 1 alusel ettekirjutuse nr 1015051315 Eestist lahkumiseks 59 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 31.01.2009 (toimiku lk. 45-46).
2. 19.03.2009 toimunud Piirivalveameti ja Tööinspektsiooni ühisreidi käigus pidasid KMA Tallinna Migratsioonibüroo inspektorid 48-ks tunniks kinni endiselt Eestis ebaseaduslikult viibiva ja töötava A.M-i ja toimetasid isiku KMA väljasaatmiskeskusesse.
3. 20.03.2009 andis Tallinna Halduskohus KMA-le loa A.M-i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 20.05.
5. 23.04.2009 määrusega nr 3-09-588 tühistas Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 20.03.2009 määruse ning kohustas KMA-d isikut viivitamatult vabastama VSK-st. A.M viibis VSK-s ajavahemikul 20.03.2009 – 23.04.
7. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 23.04.2009 ettekirjutusega nr 1015051315 väljasõidukohustuse sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmiseks nõuti sisse A.M-ilt vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) §-le 161 lg 1 väljasõidukohustuse sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulud summas 7066 krooni. Ettekirjutus anti A.M-ile samal päeval üle, kuid isik keeldus selle kättesaamist oma allkirjaga kinnitamast.
8. A.M-ile vormistati 02.12.2008 otsus nr 1015051315 järelevalvemeetmete kohaldamiseks. Isiku vabastamisel VSK-st 23.04.2009 koostati A.M-ile meeldetuletus järelevalvemeetmete kohaldamise kohta, sunniraha talle ei kohaldatud.
9. 14.05.2009 esitas A.M Tallinna Halduskohtule kaebuse KMA 23.04.2009 ettekirjutuse väljasõidukohustuse sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmiseks nr 1015051315 tühistamise nõudes. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
10. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ettekirjutus rikub tema õigusi, kuna Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.04.2009 määrusega asjas 3-09-588 Tallinna Halduskohtu 20.03.2009 määruse haldusasjas 3-09-588 ja jättis rahuldamata KMA taotluse anda luba A.M-i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse (VSK). Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusele on isiku paigutamine väljasaatmiskeskusesse võimalik ainult halduskohtuniku loal (määruse alusel). Kuna 23.04.2009 Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 20.03.2009 määruse, siis ei olnud KMA-l luba A.M-i VSK-sse paigutamiseks ning vastavate kulude kandmiseks.
11. Vastavalt VMS §-le 161 on välismaalane kohustatud kandma Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud, sealhulgas väljasõidukohustuse sundtäitmise, väljasaatmiskeskuses ja politsei arestimajas viibimise kulud, mis kantakse seoses välismaalase Eestist väljasaatmisega. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 3 sätestab võimaluse mitte kohaldada sundtäitmist, kui lahkumisettekirjutus on jäänud täitmata välismaalase poolt tõendatud ja temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu.
12. Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud juhul KMA ei saanud kohaldada tema suhtes sundtäitmist (mis hõlmab ka kaebaja paigutamise väljasaatmiskeskusse), kuna kaebuse esitajal oli mõjuv põhjus VSS § 7 lg 3 mõistes jätta lahkumisettekirjutus täitmata. Nimelt puudus kaebuse esitajal kehtiv reisidokument. Eelnevat kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 2 määrus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna tema suhtes ei saa kohaldada lahkumisettekirjutuse sundtäitmist, siis ei pea tema kandma alusetult tekkinud nn VSK kulusid. VASTUSTAJA SEISUKOHT
13. Ettekirjutus on õiguspärane ning väljasaadetav A.M on kohustatud hüvitama nimetatud kulud. A.M-il oli võimalik täita vabatahtlikult talle koostatud lahkumisettekirjutus selleks näidatud ajal. A.M-i väide, et Gruusia Suursaatkond Tallinnas võttis tagasi talle väljastatud uue passi oli paljasõnaline ning arvesse võttes isiku tausta, polnud see eriti usaldusväärne. KMA ametnik uuris ka ise passi tagastamise kohta Gruusia saatkonnast, kuid konkreetset ja ammendavat vastust selle toimumise kohta ei saanud. Esimese arvestatava tõendi uue passi äravõtmise kohta Gruusia Suursaatkonna poolt esitas A.M alles 23.04.2009 toimunud ringkonnakohtu istungil. Nimetatud tõendis ei ole kirjas, millisel kuupäeval täpselt võeti A.M-i pass tagasi. Teoreetiliselt on võimalik, et see võeti ära näiteks alles paar päeva enne kirja koostamist. Kindel on vaid see, et 04.12.2008 sai Gruusia Suursaatkond enda valdusesse A.M-i uue passi ning 05.12.2008 oli see pass juba A.M-il käes ning ta oleks saanud Eestist lahkuda. Kindel on ka see, et vastavalt 20.04.2009 Gruusia Suursaatkonna õiendile oli A.Milt pass ära võetud. Millal aga pass ära võeti ja mis vahepeal toimus, on vaid A.M-il endal teada. Ei ole usutav, et saatkonnal kulub passi ümbervormistamisele 3-4 kuud. Kui A.M andis oma väitel passi saatkonda tagasi
14. või 06.12.2008, siis kohtuistungi toimumise ajaks 23.04.2009 - mis on juba 4,5 kuud hiljem, ei olnud ta Gruusia Suursaatkonnast ikka veel uut passi kätte saanud. Need tähtajad pole reaalsed, eriti võttes arvesse asjaolu, et pass oli vaja ümber vahetada saatkonna enda vea tõttu. KMA on siiani arvamusel, et tegelikult toimus passi tagastamine saatkonda tunduvalt hiljem kui A.M on siiani rääkinud ning tal oli võimalik Eestist lahkuda selleks ettenähtud ajal.
15. KMA on seisukohal, et tegutses õiguspäraselt, pidades A.M-i 19.03.2009 kinni ning taotledes kohtult luba tema paigutamiseks VSK-sse. Kuna A.M ei täitnud lahkumisettekirjutust vabatahtlikult, oli igati õigustatud tema paigutamine VSK-sse ning seega oli ka õigustatud talle 23.04.2009 ettekirjutuse tegemine väljasõidukohustuse sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmiseks nr
16. Seadusandja ei ole sidunud väljasõidukohustuse sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses viibimise kulude kandmise kohustust tingimusega, et väljasaatmine leiab ka reaalselt aset. A.M-il on lisaks õigustele ka kohustused. Vastavalt VMS § 5 lg 1 tagatakse Eestis viibivale välismaalasele Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused, kui põhiseaduses, VMS-s ja muudes seadustes või Eesti välislepingutes ei ole sätestatud teisiti. Kuid sama seaduse § 5 lg 3 kohaselt on Eestis viibiv välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ning täitma Eesti õigusakte, seega A.M on kohustatud täitma talle tehtud lahkumisettekirjutust ning lahkuma riigist, kuna tal puudub siin viibimiseks seaduslik alus.
17. Riigis ebaseaduslikult viibiva välismaalasena on A.M rikkunud välismaalastele pandud õigusi ja kohustusi, mis on negatiivne riigi õiguskorrale ning riigile kui tervikule üldse. Lisaks riigis ebaseaduslikult viibimisele töötas ta samuti ebaseaduslikult ning seda veel ajal, mil talle on määratud invaliidsusgrupp. Riigi jaoks on oluline, et riigis viibivad isikud täidaksid riigis kehtivaid seadusi ning eeltoodust lähtuvalt on riigil teatud juhtudel võimalik 3 kasutada meetmeid isikule vormistatud haldusaktide täitmise tagamiseks. Isik on Eestis jätkuvalt ebaseaduslikult ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Asjaolu, et isik vabastati väljasaatmiskeskusest, ei tähenda, et tal puudub kohustus Eestist lahkuda. Juhul, kui isik talle vormistatud ettekirjutust Eestist lahkumiseks ei täida, on riigil õigus kohaldada muid meetmeid ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase õigusrikkumise lõpetamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
18. Välismaalaste seaduse (VMS) § 161 lg 1 kohaselt on välismaalane kohustatud kandma Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud, sealhulgas väljasõidukohustuse sundtäitmise, väljasaatmiskeskuses ja politsei arestimajas viibimise kulud, mis kantakse seoses välismaalase Eestist väljasaatmisega. Vaidlus puudub selle üle, et A.M viibis väljasaatmiskeskuses (VSK) ajavahemikul 20.03.2009 kuni 23.04.
19. A.M vabastati VSKst seoses asjaoluga, et Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 20.03.2009 määruse, mille alusel A.M väljasaatmiskeskusesse paigutati. Kaebuse esitaja ei vaidlusta käesolevas haldusasjas asjaolu, et tal VSK-s viibides kulud tekkisid, samuti ta ei vaidlusta kulude suurust – 7066 krooni. Küll aga on poolte vahel vaidlus selle üle, kas A.M-ilt on võimalik VSK-s viibimise kulusid välja mõista hoolimata asjaolust, et kohtumäärus, mille alusel ta VSK-sse paigutati, on kõrgema kohtu poolt tühistatud. Samuti väidab kaebuse esitaja, et tal esines mõjuv põhjus Eestist mittelahkumiseks – nimelt oli tema pass Gruusia Suursaatkonna valduses, mistõttu tal puudus kehtiv reisidokument.
20. Tallinna Ringkonnakohtu
21. aprilli
22. a kohtumäärusega (toimiku lk. 4-6) tühistati Tallinna Halduskohtu 20.03.2009 määrus haldusasjas nr. 3-09-588 ja tehti uus määrus, millega jäeti rahuldamata Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus anda luba A.M-i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Kohtumääruse p-s 14 selgitas ringkonnakohus määruse õiguslikke tagajärgi selliselt, et kuna kohus ei anna luba A.M-i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse, tuleb A.M väljasaatmiskeskusest viivitamatult vabastada. Kohtumääruse p-st 13 nähtuvalt võttis ringkonnakohus kohtumääruses seisukoha nii A.M-i passi konsulaarosakonna töötajatele äraandmist puudutava väite usutavuse kohta kui ka asus seisukohale, et A.M täitis lahkumisettekirjutuses toodud järelevalvemeetmeid ning käis ennast ettenähtud korras KMA-s registreerimas.

§ 17

lg 1 kohaselt varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Tallinna Halduskohtul ei ole alust Tallinna Ringkonnakohtu poolt kogutud tõendite alusel tehtud järelduste ümberhindamiseks.

1. Gruusia Suursaatkonna poolt vastuseks kohtunõudele 11.08.2009 esitatud kirja (toimiku lk. 37-39, tõlge lk. 41) alusel loeb kohus tuvastatuks, et kuivõrd A.M-i passi nr. xxxxxxxxx (väljaandmise kuupäev 18.11.2008) väljastamisel ilmnesid tehnilise iseloomuga vead, tuli Gruusia Välisministeeriumil pass korduvalt ümber teha ning uus pass nr. xxxxxxxxx (väljaandmise kuupäev 01.04.2009, kehtivusaeg kuni 01.04.2019) väljastati A.M-ile 04.05.
2. Eeltoodut kinnitab ka Gruusia Suursaatkonna 20.04.2009 tõend (toimiku lk 7, tõlge lk. 47). Kohtuistungil kinnitas A.M-i esindanud abikaasa I.M, et A.M-i väitel võttis Gruusia Suursaatkond tema esialgse passi tagasi
3. detsembril
4. a ehk seega kaks päeva pärast passi väljastamist. Kohtul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid vastupidist; selliseid tõendeid ei ole kohtule esitanud ka vastustaja. Samas ei ole passi tagastamise konkreetne aeg 4 käesolevas haldusasjas ka oluline. 11.08.2009 vastuses kohtunõudele kirjutab saatkond selgelt, et tehnilise iseloomuga vigade tõttu ei saanud A.M-ile väljastatud passi kasutada. Seega ei olnud pass kõlbulik ka reisimiseks, millest tulenevalt saab asuda seisukohale, et alates A.M-i poolt 31.10.2008 Gruusia Suursaatkonnale vana passi ümbervahetamiseks esitamisest (eeltoodu nähtub Gruusia Suursaatkonna 20.04.2009 tõendist) kuni passi väljastamiseni 04.05.2009 (nähtub Gruusia Suursaatkonna 11.08.2009 vastusest kohtunõudele) puudus A.M-il kehtiv, kasutamist võimaldav reisidokument. Eeltoodust lähtudes loeb kohus ühtlasi ka tuvastatuks, et alates KMA poolt lahkumisettekirjutuse tegemisest 02.12.2008 kuni 04.05.2009 oli A.M-il mõjuv põhjus lahkumisettekirjutuse mittetäitmiseks.
5. Riigikohtu halduskolleegium on
6. aprilli
7. a otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-96-07 p-s 19 asunud sedastanud: „VSS § 10 võimaldab lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks väljasaatmiskeskusse paigutamise asemel kohaldada järelevalvemeetmeid ja sunniraha. Seetõttu tuleb taotluses esitada ka kaalutlused selle kohta, miks pole isiku suhtes otstarbekas kohaldada VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid ning sunniraha, mis on vabaduse võtmisest vähem koormavad, ja miks on isik vaja väljasaatmiseks paigutada väljasaatmiskeskusse.“ Kohus loeb Tallinna Ringkonnakohtu
8. aprilli
9. a määruse alusel tuvastatuks, et A.M täitis lahkumisettekirjutuses toodud järelevalvemeetmeid ning käis ennast ettenähtud korras KMA-s registreerimas. Seega puudusid ka muud tungivad vajadused A.M-i VSK-s hoidmiseks. Arvestades asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu määruse ning tegi uue määruse, millega ta ei andnud KMA-le luba A.M-i VSKsse paigutamiseks, oli A.M-i kinnipidamine VSK-s ajavahemikul 20.03.2009 kuni 23.04.2009 õigusvastane. Seega on õigusvastane ka A.M-i VSK-s viibimise ajal tekkinud kulude, summas 7066 krooni, sissenõudmine. Kaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud ettekirjutus tühistada. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole taotlenud kohtult menetluskulude väljamõistmist vastustajalt, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 5