Tsiviilasi nr.2-09-22674 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoobril 2009.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number

§403alusel asja kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON Juhindudes Ts

ÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §396 ja §397 ning

§162

, §173, §403, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi T. L. vastu täies ulatuses. Välja mõista T. L. ’elt (is.kood xxxxxxxxxxx) lepingute järgne võlgnevus summas ( 17 463,93.-) seitseteist tuhat nelisada kuuskümmend kolm krooni 93 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas ( 4 000.-) neli tuhat kasuks. krooni AS X (reg.kood xxxxxxxx) Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (21.10.2009.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 29.02.2008.a. sõlmiti poolte vahel püsimaksega krediitkaari leping nr xxxxxxxxxx, mille tingimuste kohaselt pank väljastas kostjale magnet krediitkaardi kasutuslimiidiga 18 000 krooni. Pooled leppisid kokku kohustusliku tagasimakse summas 750 krooni, intressimääraga 18% aastas. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu

1. kuupäevaks püsimakse 750 krooni debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi. Hageja väidab, et kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 25.03.2009.a. Käesolevaks ajaks on kostjal tasumata laenu põhiosa 10 409,49 krooni. Kostja intressivõlgnevus hageja ees on 602,55 kroon. Laenu tagasimaksmisega viivitamise eest on hageja arvestanud seadusjärgseid viiviseid 155,48 krooni seisuga 25.03.2009.a. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 11 167,52 krooni /tl. 9/. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 15.10.2001.a. sõlmiti poolte vahel arvelduslaenuleping nr xxxxxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 6 000 krooni, intressimääraga 16% aastas kasutatud osalt tasumisega iga kuu
2. kuupäevaks, laenu tagastamise lõpptähtajaga 15.10.2002.a. Lepingu p. 11.2 tingimuste kohaselt juhul, kui kumbki pool ei ole vähemalt 1 kuu enne laenutähtpäeva teatanud teisele poolele oma soovist lepingut lõpetada, pikeneb laenu tagastamise tähtpäev veel 12 kuu võrra. Hageja kinnitab, et kostja oma kohustusi ei täitnud. Intressivõlad tekkisid 05.02.2009.a. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 24.04.2009.a. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi, palub hageja kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 6 296, 41 krooni krooni, sealhulgas laenu(krediidi)võlgnevus summas 6 0000 krooni, intressivõlgnevus seisuga 24.04.2009.a. summas 296,41 krooni. /tl.19/. Hageja ei ole kuni käesoleva ajani oma võlgnevust tasunud /tl.38/. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskuludena hageja poolt tasutud riigilõiv 4 000 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja seisukoht hageja nõuete osas 2

) (RT 49/05-395) §403 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kuna pooled on kohtule avaldanud oma seisukohad vaidlusaluse õigussuhte osas ega ole soovinud esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente ning kostja võttis hagi õigeks täies ulatuses (

§440lg.3), lahendab kohus asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

§444

lg.4 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.5-21/ on tõendatud, et 29.02.2008.a. sõlmiti polte vahel püsimakse krediitkaardi leping nr. xxxxxxxxxx ja 15.10.2001..a arvelduslaenu leping nr. xxxxxxxxxxxxx. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 397 ja § 401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus kogusummas 17 463,93 krooni. 3

§173

lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§162

sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 4 000 krooni /tl.3/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 4 000 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. Aare Kaldma kohtunik 4