TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2278 Otsuse kuupäev 10.veebruar 2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX OÜ kaebus Ülenurme Vallavolikogu 14.10.2008 otsuse nr 95 ja Tartu Linnavolikogu 16.10.2008 otsuse nr 426 peale Asja läbivaatamise kuupäev 29.jaanuar 2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX OÜ esindaja vandeadvokaat Margus Mugu, vastustaja – Ülenurme Vallavolikogu esindajad Sirje Linnasmägi ja Karin Ruuder ning Tartu Linnavolikogu esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti, 3.isiku – OÜ Lõunakeskus esindajad vandeadvokaat Leon Glikmann ja Martina Proosa Resolutsioon
- Jätta XXX OÜ kaebus rahuldamata.
- Välja mõista kaebuse esitajalt - XXX OÜ-lt 32 801.60 (kolmkümmend kaks tuhat kaheksasada üks krooni ja 60 senti) krooni 3.isiku – OÜ Lõunakeskus kasuks menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ülenurme Vallavolikogu 14.10.2008 otsusega nr 95 ja Tartu Linnavolikogu 16.10.2008 otsusega nr 426 kehtestati Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi laienduse detailplaneering. Kaebuse esitajale kuulub Ülenurme vallas Räni külas asuv Mäe kinnisasi (kinnistusregistriosa nr 1509704, katastritunnus 94901:005:0725). Ülenurme Vallavolikogu 30.05.2006 otsusega nr 53 kehtestati Räni küla Mäe kinnistu detailplaneering, mis näeb ette sissesõidu Mäe kinnistule sellest lõunas asuva Ringtee 69/Jaagu kinnistule (katastritunnusega 94901:005:0182) planeeritava ringristmiku kaudu. Mäe kinnistu detailplaneeringu seletuskirja punkti 3.6 kohaselt likvideeritakse vastavalt T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee Ilmatsalu-Uhti eelprojektile Raja tänava läänepoolne mahasõit riigimaanteelt ning rajatakse planeeringuala kaguossa Ringtee 69/Jaagu kinnistule uus ristmik. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX OÜ esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada Ülenurme Vallavolikogu 14.10.2008 otsus nr 95 ja Tartu Linnavolikogu 16.10.2008 otsus nr 426 ning nende otsustega kehtestatud Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi laienduse detailplaneering. Kaebuse rahuldamise korral palub jätta menetluskulud summas 93 102 krooni vastustajate kanda. Kaebuse esitaja väidab, et kuigi kaevatav detailplaneering piirab kaebuse esitaja huve ja õigusi kõige olulisemal määral, siis teda ei ole detailplaneeringu menetlusse kaasatud, samuti ei ole tema poolt esitatud seisukohti liikluslahenduse suhtes arvestatud. Kaebaja arvates on Mäe kinnistu detailplaneering muutunud sisuliselt kasutamiskõlbmatuks, sest vaidlustatud planeeringuga on nihutatud ringristmiku asukohta. Kaebaja on seisukohal, et detailplaneering kui haldusakt ei ole üheselt mõistatav, sest sellest ei selgu, mida peetakse silmas Mäe kinnistu perspektiivse liikluslahendusena, rikutud on uurimispõhimõtet ja ei selgu kuidas on kaalutud Mäe kinnistu omaniku huve, detailplaneering ei ole piisavalt motiveeritud, sest puudu on selgitus, miks muudetakse kehtestatud detailplaneeringuga varasemalt kehtiva Mäe kinnistu detailplaneeringut. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED Vastustajate esindajad paluvad jätta kaebus rahuldamata, kuna vaidlustatud detailplaneering ei riku kaebuse esitaja õigusi. Vastustajad kinnitavad, et kaebuse esitaja on olnud detailplaneeringu menetlusest teadlik ning tal on olnud võimalik esitada omapoolsed seisukohad ja vastuväited avaliku arutelu käigus, mida ta teinud ei ole. Vastustajad leiavad, et kuna kaebuse esitaja ei ole kehtestatud planeeringu ja selle liikluslahenduse suhtes omapoolsete vastuväidete esitamist enne planeeringu kehtestamist tõendanud, siis tuleb vastavasisulised etteheited jätta tähelepanuta. Vastustajate arvates on kaebuse esitaja vääralt mõistnud tema omandis oleva Mäe kinnistu suhtes kehtivat detailplaneeringut ja väidavad, et Mäe kinnistu detailplaneeringuga ei ole kehtestatud detailset liikluslahendust Ringtee 69/Jaagu kinnistu suhtes, kuna täpne ringristmiku asukoht ning ringristmikule suubuvate haruteede laius ilmneb projekteerimise käigus. Vastustajad ei nõustu etteheitega detailplaneeringu üheselt mõistetavuse puudumise suhtes ja on seisukohal, et Ringtee 69/Jaagu kinnistule kavandatav ringristmik on põhimõttelise lahendusena ette antud Maanteeameti poolt ning et sarnane lahendus oli teada ka Mäe kinnistu detailplaneeringu koostamisel. 3.ISIKU SEISUKOHAD 3.isik – OÜ Lõunakeskus esindajad paluvad jätta kaebus rahuldamata ja välja mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks menetluskulud. 3.isiku esindajad on seisukohal, et planeeringu tühistamiseks puudub õiguslik alus, kuna kaebaja ei ole viidanud ühelegi seadusele, millega saaks planeering olla vastuolus või mis saaks olla planeeringu tühistamise aluseks. Kaebaja ei ole pelgalt rahul liikluslahendusega. Planeeringu 2 kehtestamine ja ühe või teise liikluslahenduse valik on diskretsiooniotsus, kuid ühtegi seaduserikkumist diskretsiooni teostamisel ei ole kaebaja nimetanud. Kohtu pädevuses ei ole otstarbekuse määratlemine. 3.isiku esindaja on seisukohal, et planeeringu tühistamine on ebaproportsionaalne ja mittevajalik ning rikub oluliselt kolmanda isiku õigusi, s.h õiguskindlust kehtiva haldusakti suhtes. Kolmandal isikul on tekkinud õigustatud ootus soodustavate haldusaktide suhtes ja ta on juba asunud oma õigusi realiseerima, teostades planeeringu ja ehitusloa alusel mastaapseid ehitustöid. 3.isiku arvates ei ole kaebuse esitajal õiguslikku alust nõuda Ringtee 69/Jaagu kinnistule kavandatud ringristmiku asukoha muutust tulenevalt Mäe kinnistu planeeringust, kuna ringristmiku täpne asukoht ning ringristmikule suubuvate haruteede laius ilmneb projekteerimise käigus. Antud juhul on kaebajal ligipääs kinnistule olemas ja ka vaidlustatud planeering ei takista seda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Ülenurme Vallavolikogu 14.10.2008 otsusega nr 95 (I toimik, lk 14-45) ja Tartu Linnavolikogu 16.10.2008 otsusega nr 426 (I toimik, lk10-13) kehtestati Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi laienduse detailplaneering. Planeerimisseaduse § 26 lg 1 kohaselt võib isik vaidlustada planeeringu kehtestamise otsuse kohtus juhul, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohus on oma lahendis 3-3-1-61-07 asunud seisukohale, et iga planeerimiskaebuse esitanud isik peab määratlema kaebuse esitamise aluse ka siis, kui tegu on populaarkaebusega. Kohtu arvates käesoleval juhul kaebaja ei viita ühelegi seadusele, millega saaks planeering olla vastuolus või mis saaks olla planeeringu tühistamise aluseks, kaebaja ei ole rahul liikluslahendusega, s.t ringristmiku mahasõidu pöörderaadiusega, kusjuures vastuolule ühelegi normatiivaktile ega standarditele tuginetud ei ole. Kaebaja väide, et XXX OÜ-d ei ole kaasatud planeeringuprotsessi, on paljasõnaline ja ei ole õige. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja alates aastast 2006, mil ta omandas planeeringuala naabruses asuvad kinnistud, teinud OÜ-ga Lõunakeskus koostööd planeeringualale jääva Ringtee 69/Jaagu kinnistule kavandatava liiklussõlme rajamiseks. XXX OÜ esindajad on osalenud detailplaneeringu liikluslahendust käsitleval koosolekul Tartu Linnavalitsuses, samuti tihedalt suhelnud vaidlustatud planeeringu kehtestanud Ülenurme vallaga. 3.isiku poolt on Tartu Linnavalitsust informeeritud Lõunakeskuse OÜ ja XXX OÜ vahel toimunud läbirääkimistest eesmärgiga sätestada Ringtee 69/Jaagu kinnistule Maanteeameti projekti alusel rajatavalt ringristmikult ligipääsu tingimused (kasutuskord, servituut) kaebuse esitaja kinnistule. Kohtu arvates kinnitavad tõendid - kohtule esitatud osapoolte vahelist läbirääkimiste käiku kajastav kirjavahetus ( I toimik, lk 125-136), et kaebuse esitaja ja kolmanda isiku vahel on toimunud läbirääkimised ja et piirinaabrid olid jõudnud tingimustes sisulisele 3 kokkuleppele ning pidid selle vormistama notariaalselt, kuid mida kuni käesoleva ajani tehtud ei ole, et kaebuse esitaja on vaidlustatud detailplaneeringu menetlusest olnud teadlik ning selles osalenud. Samas ei ole kohtule ka esitatud ühtegi tõendit, kust nähtuks, et kaebuse esitaja oleks planeerimismenetluse käigus, samuti ka planeeringu avalikustamisel esitanud mingeid ettepanekuid või vastuväiteid. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kogu detailplaneeringu menetlemine on olnud avalik protsess ja kaebuse esitaja on olnud planeerimismenetlusest teadlik, samuti osalenud 17.09.2008 Ülenurme Vallavalitsuses liikluslahendusi käsitleval nõupidamisel, avaldamata seejuures vastuseisu esitletud lahendusele, siis puudub kaebuse esitaja huvide võimalik riive olukorras, kus kavandatav liikluslahendus on vaid üldisi lahendusi kajastav ning ette määratud Maanteeameti poolt. Kaebaja väide, et vaidlustatud detailplaneeringute kehtestamisega muudeti varasemat detailplaneeringut ning sisuliselt tühistati 2006.aastal kehtestatud Mäe kinnistu detailplaneering, ei ole õige. Kohus nõustub vastustajatega, et Ülenurme Vallavolikogu 30.05.2006 otsusega nr 53 kehtestati Räni küla Mäe kinnistu detailplaneering (I toimik, lk 46-66), mis jaotas Mäe kinnistu 8 erinevaks kinnisasjaks ja seega Mäe kinnistu planeeringuga kaasnev liikluslahendus tuleneb hoopis tulevikus moodustatavast kaheksast krundist. Kohus peab vajalikuks märkida, et Mäe kinnistu planeeringuga kaasnev liikluslahendus on lähtuv mitte Mäe kinnistu olemasolevast situatsioonist, mille koosseisus on üks terviklik maaüksus, vaid 8 tulevikus moodustatavast krundist, sest olemasolev planeering kohustab kaebuse esitajat selle elluviimisel moodustama esmalt planeeringus toodud krundid, s.h 4 ärimaa krunti. Vähem tähtis ei ole kohtule teadaolev asjaolu, et 16.05.2008 esitas XXX OÜ Ülenurme Vallavalitsusele taotluse Mäe kinnistu detailplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga rajada kinnistule kaubanduskeskus, mille eskiislahendust tutvustav töökoosolek toimus 17.09.2008 Ülenurme vallamajas ( II toimik, lk 3-10). Kuna Mäe kinnistu detailplaneeringuga ei kehtestatud lõplikku detailset liikluslahendust Ringtee 69/ Jaagu kinnistu suhtes, sest Mäe kinnistu detailplaneeringu ala ei hõlma Lõunakeskus OÜ omandis olevat Ringtee 69/ Jaagu kinnistut, vaid selles on kajastatud liikluskorralduse üldine lahendus, s.o ringristmiku ligilähedane asukoht ning ristmikult lähtuvad tänavate hargnemised, siis ei saanud ega pidanudki Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi detailplaneering muutma Mäe kinnistu planeeringut. Vastavalt planeerimisseadusele on detailplaneeringu eesmärgiks muuhulgas liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. Need üldised liikluskorralduse põhimõtted esitatigi Mäe kinnistu detailplaneeringus, edasine sõltub aga planeeringu elluviimisest, mille raames antakse tulevane ja lõplik ringristmiku asukoha liiklustehniline lahendus projekteerimise etapis. Mäe kinnistu detailplaneeringus on ettenähtud planeeringu elluviimise eeldused ja etapid. Seletuskirja kohaselt ( I toimik, lk 16-44) tagatakse esimeses etapis planeeritavatele kruntidele ligipääs Viljandi mnt poolt mööda Raja tänavat ning kavandatavatelt uutelt siseteedelt. Alles teine etapp näeb eeldusena ette uue ringristmiku rajamist Ringtee 69/ Jaagu kinnistule, kusjuures see sõltub Lõunakeskuse poolt ringristmiku rajamisest ehk sisuliselt vaidlustatud detailplaneeringu kehtivusest. Seega Mäe kinnistu planeeringu realiseerimine on võimalik mitmes etapis ning vaidlusaluse ringristmiku väljaehitamisest ja täpsest asukohast ei sõltu olemasoleva planeeringu elluviimine. Kuna Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi detailplaneeringuga kindlaksmääratud ringtee on Ringtee 69/Jaagu kinnistule põhimõttelise lahendusena ette antud Maanteeameti poolt ja vaidlustatud detailplaneeringu liikluslahenduse aluseks on vastavalt seletuskirjale Maanteeameti poolt ettevalmistatud Tartu ümbersõidu ja Tartu-Elva teelõigu projekt Elva 263 Tallinn- TartuVõru-Luhamaa maantee lõigus, seega järelikult koostati kogu detailplaneeringu liikluslahendus etteantud projekti alusel. Kohus peab vajalikuks märkida, et Mäe detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.6 (I toimik, lk 54-56) on sõnaselgelt öeldud, et vastavalt T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee 4 Ilmatsalu-Uhti eelprojektile rajatakse Ringtee 69/Jaagu kinnistule uus ringristmik, mis kinnitab veelkord, et ei vaidlustatud detailplaneeringus ega ka Mäe kinnistu detailplaneeringus ei ole ringtee asukoht määratud mitte kinnistu omaniku tahte alusel, vaid see sõltub Maanteeameti eelprojektist, ringristmiku projekteerimisest ja selle realiseerimisest. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi detailplaneeringuga ei ole muudetud varasemat kehtiva Mäe kinnistu detailplaneeringut. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et detailplaneering ei ole piisavalt motiveeritud, sest puudu on selgitus, miks muudetakse kehtestatud detailplaneeringuga varasemalt kehtiva Mäe kinnistu detailplaneeringut. Kuna kohus on juba eelnevalt asunud seisukohale, et käesoleval juhul vaidlustatava detailplaneeringuga varasemat Mäe kinnistu detailplaneeringut muudetud ei ole, siis kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud Lõunakeskuse ja Tartu Teaduspargi detailplaneering on oma sisult mahukas ja hästi põhjendatud ning vastab igati kehtivale seadusele, samuti on vastustajad otsuste vastuvõtmisel kohaldanud kõiki haldusmenetluse norme õigesti ning teostanud diskretsiooniõigust põhjendatult, proportsionaalselt ja kõikide puudutatud isikute põhjendatud huve arvestades. Kuna vaidlustatud planeering ei ole vastolus ühegi seadusega ega riku ühtegi seadust, siis kohus jätab XXX OÜ kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Alates 01.09.2006 kehtiva HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. OÜ Lõunakeskus on taotlenud halduskohtus kantud menetluskulude summas 32 801.60 krooni väljamõistmist, mis on advokaadibüroole Glikman&Partnerid OÜ tasutud. Kohus leiab, et tegemist on mõistlike kuludega ja need kuuluvad kaebajalt väljamõistmisele. Maare Aloe kohtunik 5