← Eesti

3-09-2503/3

Obsah (4)§ 11§ 7§ 3§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 5. novembril 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2503 Haldusasi MTÜ Purjetamisesõprade Selts

§ 11lg 4).

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast (

§ 11lg 8).

  1. Tallinna Halduskohtule saabus 02.11.2009 MTÜ Purjetamisesõprade Selts Suur Armaada kaebus 52 Muhu Väina Regati protestikomitee
  2. juuli
  3. a otsuse ja Eesti Jahtklubide Liidu apellatsioonikomisjoni
  4. septembri
  5. a otsuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja märkis kaebuse punktis 21, et

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse esitaja leiab, et Eesti Jahtklubide Liidu apellatsioonikomisjoni otsuse näol on tegemist haldusaktiga ning see rikub jaht „Kadri“ omaniku MTÜ Purjetamisesõprade Selts Suur Armaada õigust olla 52. Muhu Väina Regati tulemustes hinnatud. Vastavalt kaebuse punktile 3.3 diskvalifitseeris Muhu Väina Protestikomisjoni 18. juuli 2009. a otsus jaht „Kadri“ EST 185 kogu regati osas, ka mitteprotestitud võistlussõitudest. 2.

§ 3

kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine; seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Seega on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohtu pädevuse määratlemisel on oluline vaidlusaluse suhte iseloom. Riigikohus määratles

  1. juuni
  2. a otsuses asjas nr 3-2-1-3-05 sportlase ja mistahes spordiorganisatsiooni omavahelisi suhteid tsiviilõiguslikena. Riigikohtu
  3. mai
  4. a kohtumääruse nr 3-3-1-19-06 kohaselt ei saa sportlasele võistluskeelu rakendamist spordiorganisatsiooni poolt käsitleda avalik-õigusliku suhtena. Eeltoodud lahendi p-s 9 leiab Riigikohus järgmist: „Kohaldamisele kuuluva spordiseaduse (SpS) § 3 kohaselt on spordi korraldamine ja edendamine riigi ja kohaliku omavalitsuse kõrval ka spordiorganisatsioonide ülesanne. Näiteks Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituses liikmesriikidele täiendatud Euroopa spordiharta kohta (nr R

(92)13Rev, art 3) jagatakse spordisüsteem riiklikuks ja mitteriiklikuks osaks, s,t eristatakse riiklikku ja erasüsteemi, mis teevad teineteisega tihedalt koostööd. Vastavalt varem kehtinud SpS § 6 lg-le 2 on Eesti riigi kehakultuuri- ja sporditöö korraldamine Kultuurministeeriumi valitsemisalas. Kultuuriministeeriumi ülesanded spordi riiklikul korraldamisel ja edendamisel ei kattu spordiorganisatsioonide funktsioonidega. Tegemist ei ole ka ülesannete delegeerimisega spordiorganisatsioonile, mis oleks võimalik nii seadusega, selle alusel antud haldusaktiga kui ka seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepinguga. Üleriigiliste tiitlivõistluste korraldamine ja selleks litsentside väljaandmine, samuti maavõistlustele ning rahvusvahelistele tiitlivõistlustele lähetamine ei ole oma olemuselt riiklikud ülesanded hoolimata sellest, et riik võib sellist tegevust tunnustada ja finantseerida. Ka varem kehtinud SpS § 11 p 3 järgi oli spordivõistluste korraldamine spordiorganisatsioonide (eraõiguslike institutsioonide) ülesanne. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest ei ole tegemist võistlusel osalemise sellise õigusega, mille kaitsmine oleks halduskohtu pädevuses.“ 3.

§ 11

lg 4 sätestab: „Halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.“ Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb selle esitajale pädevuse puudumise tõttu tagastada. Kaebuse esitaja võib oma rikutud õiguste kaitseks pöörduda Harju Maakohtusse.

§ 84

lg 4 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuna kaebuse esitaja kaebuselt riigilõivu ei tasunud, ei saa kohus seda ka

§ 84lg 4 p 2 alusel tagastada.

Tiina Pappel kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.