lg 1 järgi relva käitlemise nõuete rikkumise pärast, mis seisnes jahipidamise otstarbeks määratud relvale seadusega lubamatu lisaseadme kinnitamisega selleks mitte ette nähtud tingimustel ja kohas. 29.12.2008 tegi Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi Politseiosakonna patrullitalituse komissar Riho Rei otsuse väärteoasjas nr 2602,08,028197 ja karistas Tiit Jänest relvaseaduse § 891 lg 1 alusel rahatrahviga 2400 krooni T. Jänes esitas 02.02.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri 05.01.2009 otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused Kaebuse esitaja leiab, et kaevatava otsusega on rikutud tema õigusi ning politseiprefektuur on ebaõigelt tõlgendanud relvaloa kehtetuks tunnistamisel relvaseadust. Tiit Jänes ei vaidle vastu, et teda on karistatud väärteokorras relvaseaduse § 22 lg 4 rikkumise eest relvaseaduse § 891 lg l alusel rahatrahviga. Samas aga leiab kaebuse esitaja, et kõnealuse rikkumise eest ei saa relvaluba kehtiva relvaseaduse redaktsiooni kohaselt kehtetuks tunnistada.
lg 3 p 2 lubab tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lg l p 1-7, 9 või 10 või § 40 lg l nimetatud asjaolu. Ebaõige on kaevatavas otsuses sisalduv järeldus, et Tiit Jänes, olles rikkunud
lg-t 41 on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest.
lg 41 sätestatud rikkumist ei saa kvalifitseerida kui relva või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivat rikkumist, kuivõrd nimetatud relvaseaduse säte sisaldab mitte tulirelva, vaid tulirelva lisaseadiste kasutamise korda. Seega on Tiit Jänes pannud toime üksnes tulirelva lisaseadise kasutamise korra rikkumise, kuid millise rikkumise toimepanijat ei saa karistada relvaseaduse mõtte kohaselt relvaloa kehtetuks tunnistamisega. Vastustaja vastuväited Vastustaja vaidleb kaebusele vastu
lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine lammutamine ja laenutamine. Väärteoprotokolli koostamise objektiivse külje moodustab relva käitlemise nõuete rikkumine, mitte lisaseadme käitlemise nõuete rikkumine. 05.12.2008 väärteoprotokollis ja väärteootsuses viidatud rikkumine
Antud juhul seda, et summuti kasutamine on lubatud vaid sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus, mitte jahirelval jahil. Tiit Jänes väidab oma esitatud kaebuses et tema rikkumine seisnes lisaseadme 2 käitlemise korra rikkumises (
lg 41), mitte relva käitlemise nõuete rikkumises, millise teo toimepanemise eest ei ole teda aga väärteo korras vastutusele võetud. Siinjuures juhib vastustaja kaebaja tähelepanu asjaolule, et sellise väitega tunnistab kaebaja kuriteo toimepanemist KarS § 420 lg 1 järgi - tulirelva helisummuti, laser- või öösihiku ebaseadusliku käitlemine - ja KarS § 392 järgi - keelatud ja eriluba nõudva kauba salakaubavedu - (helisummutid on Vabariigi Valitsuse 02.06.2008 määruse nr 85 kohaselt sisseveol eriluba nõudev strateegiline kaup, mis võib enesega kaasa kriminaalmenetluse koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega relvade omamise õigusele. Otsuse koostamisel lähtuti asjaolust, et Tiit Jänes oli pidanud 07.11.2008 jahti keelatud viisil, olles kinnitanud relvaraua külge helisummuti, mida võib kasutada vaid laskesportlane sporttulirelvana arvele võetud vintraudsel relval lasketiirus
Sellega rikkus T. Jänes relva käitlemist reguleeriva õigusakti nõudeid, millega pani toime
sätestatud väärteo - relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemise nõuete ning arvestuse ja registreerimise korra rikkumise. Väärteootsust pole vaidlustatud ja see on jõustunud. Relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse koostamisel võeti aluseks
lg 3 p 2 ja
Kuna Tiit Jänes oli nõus
sätetele vastava rikkumisega ega vaidlustanud otsust siis oli Lõuna Politseiprefektuur kohustatud T. Jänese relvaloa kehtetuks tunnistama
Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Relvaloa kehtetuks tunnistamist reguleerib
Vastustaja on vaidlusaluse otsuse kohaselt kaebuse esitaja relvaloa kehtetuks tunnistamisel aluseks võtnud
lg 3 p 2 ja lg 5.
lg 3 p 2 sätestab, et politseiprefektuur tunnistab loa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1-7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu. Antud juhul on otsuse kohaselt tegu
lg 1 punktis 7 märgitud asjaoluga - isikut on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest või jahipidamise eest ilma jahitunnistuseta. Nagu märgitud, tingib
Kaebaja leiab, et
lg 41 rikkumist ei saa käsitleda kui relvaseaduse rikkumisena, milline annaks
Kaebaja väitel on tegemist ainult lisaseadise kasutamise korra rikkumisega. Kaebajale jääb arusaamatuks, millisele regulatsioonile tuginedes leiab vastustaja, et juhul kui relvale on kinnitatud lisaseadeldis(helisummuti), siis käsitletakse relva ühtse kogumina koos lisaseadmega. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja seisukoht on ekslik.
kohaselt võib füüsiline isik soetada, omada ja vallata relva 1) jahipidamiseks, 2) vastava spordialaga tegelemiseks, 3) turvalisuse tagamiseks, 4) kutsealal tegutsemiseks, 5) kollektsioneerimiseks.
lg 2 sätestab, et füüsilise isiku relvaluba annab selle 3 omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras.
lg 2 tervikuna käsitledes saab väita, et helisummutit ja lasersihikut on õigus kasutada nendel relvadel, kui need on märgitud relvaloale. Oluline on seejuures asjaolu, et
, mis loetleb tulirelvade lisaseadised, selle lõige 41 kohaselt on helisummutit lubatud omada ja vallata ainult sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Seega on helisummuti kasutamine lubatud ainult sporditulirelval. Kaebuse esitajale oli väljastatud relvaluba relvale, mida ta koos helisummutiga kasutas, ainult jahipidamiseks. Helisummutit sellel relval kasutada ei olnud lubatud. Kasutades jahirelval selleks mitte lubatud lisaseadist, rikkus kaebaja jahirelva kasutamise nõudeid. Kaebaja eesmärgiks oli kasutada jahipidamiseks ikkagi jahirelva, millele oli seadusevastaselt paigaldatud helisummuti, rikkudes sellega tulirelva käitlemise korda. Antud juhul ei saa kuidagi lisaseadet eraldada tulirelvast,
lg 1 kohaselt ongi lisaseadised ette nähtud tulirelvale paigaldamiseks, mitte omaette kasutamiseks. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja on taotlenud panna kaebuse esitaja õigusabikulud summas 2500 krooni vastustaja kanda. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja kohtukulud kaebuse esitaja enda kanda. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja ei ole esitanud ka tõendeid õigusabikulude reaalse kandmise kohta, esitatud on ainult advokaadibüroo arve-kviitung. Eda Muts Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.