lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.
lg 1 vastuolu tõttu ei olnud ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust. 10.Tallinna Halduskohus võttis 03.08.2009.a. määrusega kaebuse menetlusse, sealjuures ,tulenevalt
2 II KAEBUSE MOTIIVID JA TAOTLUS 11.Vaidlustuskomisjon on
lg 3 p 6 ebaõigesti kohaldades leidnud, et esineb põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, ka on vaidlustuskomisjoni otsus vastuoluline. 11.1. Vaidlustuskomisjon on otsuse p 8 leidnud, et
lg 3 p 6 sõnastus ei välista hankemenetluse kehtetuks tunnistamist põhjendatud vajaduse korral ka juhul, kui vajadus ei ole tingitud hankija välistest asjaoludest.
lg 3 p 6 tähenduses ”põhjendatud vajadus” hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks tähendab objektiivseid, hankijast sõltumatult tekkinud asjaolusid, mitte aga subjektiivseid asjaolusid, mis on põhjuslikus seoses hankija enda käitumisega. Vastupidine oleks vastuolus hea halduse põhimõttega ( PS § 14).
lg 3 p 6 on võimalik tõlgendada üksnes kitsendavalt, sest laia tõlgenduse puhul moonduks selle sätte eesmärk, milleks, nagu on rõhutatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2008 kohtuotsuses 3-07-2558 on hankemenetluses osalejate huvide kaitse. 11.2. Riigihangete seaduse eelnõu väljatöötanud Rahandusministeeriumi poolt on koostatud riigihangete juhised, milles on
lg 3 p 6 osas avaldatud seisukoht, et hankija võib tunnistada alustatud hankemenetluse põhjendatud vajaduse korral omaalgatuslikult kehtetuks. Selliseks vajaduseks võib olla eelkõige hankemenetluse väline hankijast endast sõltumatult tekkinud takistus lepingu sõlmimiseks. Käesoleval juhul puudub mistahes objektiivne takistus, kuna kaebuse esitaja on esitanud hankedokumentides esitatud tingimustele vastava pakkumuse.Sealjuures ei nähtu sellised hankemenetluse välised asjaolud hankija 18.12.2008 otsusest ning vaidlustuskomisjon ei ole sellistele asjaoludele viidanud. 11.3.Asjaolu, et
lg 3 p 6 tuleb tõlgendada rangelt kitsendavalt, veenab veel see, et tegemist on erandliku hankemenetluse lõppemise alusega, mitte aga tavapärase hankemenetluse lõppemise alusega, milleks on hankelepingu sõlmimine. Vaidlustuskomisjoni otsuse p-st 13 nähtub, et vaidlustuskomisjonile pole esitatud tõendeid selle kohta, et peale vaidlusaluse riigihanke alustamist oleks hankijale selgunud eraldi olmehoone ehitamise väljalülitamine projektist. Vaatamata asjaolule, et vaidlustuskomisjonile pole mistahes tõendeid esitatud (mida on ka vaidlustuskomisjon otsuses märkinud),on vastustaja siiski otsuse p 13 leidnud, et esineb
Seega on vaidlustuskomisjon ise, jättes hankija 18.12.2008 otsuse ja selle põhjendused kõrvale, asunud otsima ning tuletama „põhjendatud vajadust“ vastustaja poolt välja kuulutatud teistest hankemenetlustest. 11.4.Vaidlustuskomisjon on vaidlustatavas otsuses leidnud, et selleks, et teha kindlaks selle hankemenetluse põhjenduse tegelikke asjaolusid, tuleb teha kindlaks, kas ja millised muudatused tegi hankija seoses olmeruumidega sorteerimishoone ehituse riigihanke nr 109961 ja jäätmejaama sorteerimisliini ostmise riigihanke nr 110126 alusdokumentides ja seda, kas nende muudatuste tegemine või tegemata jätmine võis mõjutada hankija poolt taotletava eesmärgi saavutamist. Vaidlustuskomisjoni eeltoodud seisukohad ei põhine seadusel ning on vastuolus formaalse loogikaga. Hankija pole 18.12.2008 otsust rajanud ega olegi saanud rajada asjaolule, et ta on uue hankemenetluse välja kuulutanud. Seega on vaidlustuskomisjon vääralt lähtunud asjaolust, et sorteerimisliini tarne hankemenetluse kehtetuks 3 tunnistamise „põhjendatud vajadust“ tuleb tuvastada erinevate hankemenetluste võrdlemise teel. Kui vaidlustuskomisjoni seisukohad oleksid õiguspärased, piisaks varasema hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks üksnes sellest, et algatada uus hankemenetlus sama objekti suhtes, muutes aga pisut hanke alusdokumente. 11.5. Vaidlustuskomisjoni viidatud seisukoht on täielikult vastuolus ka formaalse loogikaga, kuivõrd hiljem välja kuulutatud hankemenetluste hankedokumentidest ja nende võrdlusest varasema hanke hankedokumentidega ei ole võimalik tuletada ega tõendada „põhjendatud vajaduse“ olemasolu. Nii on käesoleval juhtumil vastustaja 18.12.2008 otsuse alusel „põhjendatud vajaduseks“ väidetavalt asjaolu, et SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) laenu saamise tingimuseks on töötajate olmeküsimuste lahendamine mitte eraldi hoone kaudu, vaid sorteerimishoones olmeruumi rajamise kaudu. Vaidlustuskomisjoni seisukohad, mis rajanevad ühe menetlusosalise paljasõnalisel seletusel, on oletuslikud ning täielikult vastuolus formaalse loogikaga. 11.6. Uute riigihangete väljakuulutamisega ei ole õiguslikult võimalik tõendada
lg 3 p-s 6 sätestatud asjaolude esinemist, kuivõrd riigihangete väljakuulutamine on hankija vaba valik ning ei eelda mingite erandlike asjaolude esinemist. 11.
lg 3 p 6 ebaõigesti kohaldades leidnud, et hankemenetlust on võimalik kehtetuks tunnistada ka põhjusel, et hankija on eksinud hankedokumentide koostamisel. Vaidlustuskomisjoni otsus on vastuoluline. Vaidlustuskomisjon, leides, et hankija saab mistahes hankemenetluse faasis kontrollida pakkumuse vastavust, on ebaõigesti kohaldanud
Vaidlustuskomisjon on ebaõigesti lugenud üldteadaolevaks asjaoluks asjaolu, et suurema pindalaga hoonete haldamise kulutused on suuremad väiksema pindalaga haldamise kulutustest. 12.1.Vaidlustuskomisjoni otsuse p 13 väljendatud seisukoht, mille kohaselt vaidlusaluse riigihanke alusdokumentides esinevad puudused ( rajatava hoone umbmäärased mõõtmed ja määratlemata eritingimused) ja täiendav vajadus rajada olmeruume rajatavasse hoonesse tekitasid olukorra, kus hankijal ei olnud võimalik saavutada vaidlusaluses hankemenetluses oma eesmärki, on vastuoluline, sest punktides 8-12 on vaidlustuskomisjon motiveerinud, miks puudulikud riigihanke alusdokumendid ei saa olla õiguslikuks aluseks
lg 3 p 6 alusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, lisaks ei nähtu 18.12.2008 otsusest, et hankija oleks sellistele asjaoludele otsuses tuginenud. Vastuvõetud otsuseid tagantjärele motiveerida või täiendada võimalik ei ole. 12.2.Vaidlustuskomisjon on
lg 2 ebaõigesti kohaldades leidnud, et pakkumuse vastavust võib mistahes hankemenetluse faasis ümber hinnata.
lg 3 p 6 alusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on õigusvastane, kui seda on motiveeritud läbi kaebuse esitaja pakkumuse väidetava mittevastavuse, kusjuures kaebuse esitaja pakkumus on vastavaks tunnistatud, seda on hinnatud ja keegi ei ole seda tunnistanud mittevastavaks. 5 12.
lg 4 alusel kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankija käesoleva seaduse § 117 lõikes 2 nimetatud otsuseid. Pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist võib vaidlustaja samas asjas taotleda hankija vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Vaidlusalune hankemenetlus on lõpetatud
Kuid hankeleping sorteerimisliini ostmiseks (sama hankelepingu ese) on vastavalt riiklikus riigihangete registris 06.03.2009 avaldatud hanketeate järgi sõlmitud hankemenetluses ”Kudjape jäätmejaama sorteerimisliini ostmine” (registreerimisnumber 110126). Tulenevalt eelnevast ja
lg 4 alusel palub vaidlustuskomisjon jätta kaebuse esitaja tühistamiskaebus rahuldamata. 16. Juhul, kui kaebuse esitaja muudab esitatud kaebuse tuvastamiskaebuseks, siis on vaidlustuskomisjon seisukohal, et see kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel: 16.1.
lg 3 p 6 sõnastus ei välista hankemenetluse kehtetuks tunnistamist põhjendatud vajaduse korral ka juhul, kui vajadus ei ole tingitud hankija välistest asjaoludest. Vaidlustaja on vaidlustuses viidanud Riigihangete juhistes märgitule, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajaduseks on eelkõige hankemenetluse väline, hankijast sõltumatult tekkinud takistus. Seega näevad nimetatud juhendmaterjali autorid ette võimaluse, et hankemenetluse saab kehtetuks tunnistada ka põhjustel, mis on otseselt tingitud hankijast. 16.2.Hankija põhjendused vaidlusaluse hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kohta on esitatud hankija juhatuse 18.12.2008 otsuses nr 4. Vaidlustuskomisjoni otsus rajaneb hankija otsuses esitatud põhjenduste analüüsil ja selle kindlakstegemisel, kas esinesid otsuses toodud tegelikud asjaolud, mis võimaldasid hankijal
6 16.3.Vaidlustuskomisjon tegi vaidlustusmenetluses kindlaks, et vaatamata sellele, et hankija oli kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumuse vastavaks tunnistanud ja see vastas küll formaalselt hankedokumentidele, kuid hankija poolt hankedokumentides määratud hoone, kuhu ostetav sorteerimisliin pidi mahtuma, pindala oli hankedokumentides toodud ligikaudsena (ca). Kaebuse esitaja pakutud liin ei oleks ehitatavasse hoonesse ära mahtunud. 16.4.Vaidlustusmenetluses leidis tuvastamist, et ostetav sorteerimisliin peab uutest nõuetest tulenevalt mahtuma hoonesse, kuhu peavad olema rajatud ka olmeruumid töötajatele. Seega ei oleks olnud võimalik vaidlusaluses hankemenetluses kaebuse esitaja pakutud liini mahutada hoonesse, mille suurus on hankedokumentides määratletud ligikaudsena ja kuhu esialgsega võrreldes peavad olema rajatud ka olmeruumid. 16.5. Vaidlustuskomisjon ei rahuldanud kaebuse esitaja vaidlustust põhjustel, et vaidlusaluse riigihanke alusdokumentides esinevad puudused (rajatava hoone umbmäärased mõõtmed) ja oli tekkinud täiendav vajadus rajada olmeruum rajatavasse hoonesse.Tekkinud olukorras ei olnud hankijal võimalik saavutada vaidlusaluses hankemenetluses oma eesmärki ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on toimunud kooskõlas
OÜ Saaremaa Prügila
lg 3 p-st 5 tulenevalt jätma 29.12.2008 esitatud vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastama.
lg 2 sätestab loetelu hankija dokumentidest ja otsustest, mille peale saab vaidlustuskomisjonile
Viidatud loetelus ei ole
lg 3 p 6 alusel tehtud hankija algatusel riigihanke kehtetuks tunnistamise otsust. Vaidlustuses on tuginetud kaebeõiguse olemasolule tulenevalt
Nimetatud säte ei võimalda hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsusele vaidlustust esitada. Selline tõlgendus tuleneb
lg 3 p-st 5, mille kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud hankemenetluse kehtetuks.
18.1.Mis puutub
lg 2 p 13 ning
Nimetatud normide reguleerimise ese on erinev.
lg 2 p 13 funktsiooniks on jätta
lg 2 esitatud loetelu lahtiseks ning võimaldada vaidlustada ka neid otsuseid, mida loetelus nimetatud ei ole. See ei muuda aga
lg 3 p 5 sätestatud reeglit, et kui hankemenetlus, mille raames tehtud hankija otsust soovitakse vaidlustada, on kehtetuks tunnistatud, siis on vaidlustuskomisjon kohustatud vaidlustuse läbi vaatamata tagastama. 19. Vaidlustuskomisjon on jõudnud õiguspärasele järeldusele, et vastustajal esines põhjendatud alus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks
7
lg 3 p 6 kohaselt on hankemenetluse kehtetuks tunnistamise eelduseks põhjendatud vajaduse olemasolu. Seadus ei täpsusta millise või kellest tuleneva asjaolu tõttu põhjendatud vajadus peab olema tekkinud. Seega seaduse kohaselt võib põhjendatud vajadus olla nii hankijast tulenev kui ka hankijast sõltumatu. Hankemenetluse katkestamiseks oli hankijal mitmeid põhjuseid .
21.Teiseks hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja poolt esitatud hoone tehniline lahendus ei olnud kõiki asjaolusid arvestades hankijale sobiv. Pakkumuses esitatud jäätmejaama hoone mõõtmed (2 415 m²) olid 20% suuremad vastustaja poolt hankedokumentides ettenähtud tingimustest (ca 2000 m²), mistõttu suureneksid oluliselt hoone ehitus- ja ülalpidamiskulud, mis ületaksid vastustaja piiratud eelarvet. Projekti ettevalmistamisel AS-ilt Kuressaare Ehitus võetud eelhinnapakkumisest tulenevalt oli jäätmekäitlushoone ehitamise ruutmeetri eeldatav maksumus ca 6000 krooni. Seega 20% suurema hoone puhul oleks ehitusmaksumuse tõus olnud märkimisväärne. Eeldatava ehitusmaksumuse määratlemiseks ei olnud vastustajal võimalik lähtuda muudest alusest kui võetud eelhinnapakkumisest. Viidatud ehitushanke eelhinnapakkumist vastustaja vaidlustuskomisjonis esitada ei saanud kuivõrd riigihankes nr 109961 (jäätmekäitlushoone ehitushange) ei olnud vaidlustuskomisjoni menetluse ajal pakkumuste esitamise tähtaeg saabunud. Kuna kaebaja oli nimetatud hankes osalemisest huvitatud isik, kes oli hanke dokumendid vaidlustanud, siis oleks eelhinnapakkumise avaldamine vaidlustuskomisjonis seadnud kõik teised ehitushanke potentsiaalsed pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Viidatud eelhinnapakkumine on tehtud
§-s 1 sätestatud riigihangete seaduse eesmärgiga.” Kaebuse punktis 1.2 väljendatud veendumus, et
lg 3 p 6 tähenduses „põhjendatud vajadus” hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks tähendab üksnes objektiivseid, hankijast sõltumatult tekkinud asjaolusid, ei ole millegagi põhjendatud. 23. Vastustaja rõhutas vaidlustuskomisjonile 02.01.2009 esitatud vastuses, et tema eesmärk riigihanke nr 108587 kehtetuks tunnistamisel ei ole ühegi pakkuja eelistamine või diskrimineerimine. Kuivõrd pärast pakkumuste esitamist ei saanud hankemenetluse tingimusi muuta ja esitatud pakkumus vastas formaalselt hankedokumentides seatud tingimustele, siis ei olnud hankijal menetluse raames võimalik enda vajadusi ning muutunud olusid arvesse võtta. Ainuke võimalus oli riigihange
lg 2 sätestab loetelu hankija dokumentidest ja otsustest, mille peale saab vaidlustuskomisjonile
lg 1 alusel vaidlustuse esitada, väär on aga järeldus, et kuna viidatud loetelus ei ole
lg 3 p 6 alusel tehtud hankija algatusel riigihanke kehtetuks tunnistamise otsust, siis käesoleval juhul vaidlustust esitada ei oleks saanud. Nagu on märkinud ka OÜ Saaremaa Prügila, tuleneb
lõikest 1 alus vaidlustuse esitamiseks hankija tegevusele, lõige 2 aga täpsustab vaidlustuse esitamise aluseid, sealjuures on see täpsustamine mitteammendav.Lisaks viidatud sättes otse nimetatud otsustele ja dokumentidele on punktis 13 ette nähtud vaidlustuse esitamine muule selle seaduse alusel hankemenetluse käigus tehtud hankija otsuse peale, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi. Käesolevas haldusasjas on kaebuse esitaja
lg 1 kohaselt hankemenetluses osaleja ning hankija poolt hankemenetluse kehtetuks tunnistamine võib rikkuda hankemenetluses osaleja huve, kui hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on toimunud õigusvastaselt. Kui hankija on tunnistanud vaidlustatud hankemenetluse või otsuse kehtetuks või on kõrvaldatud õiguserikkumine, ei saa olla enam tegemist hankija otsusega või dokumendiga, mis võib vaidlustaja õigusi rikkuda, mistõttu on igati põhjendatud
lg 3 p 5 sätestatu, mille kohaselt jätab vaidlustuskomisjon sellisel juhul vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale. Eespooltoodust tulenevalt
lg 3 p 5 ei hõlma hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaidlustusi. Seega vaidlustuskomisjon on põhjendatult ja kooskõlas
vaadanud esitatud vaidlustuse läbi ega ole seda tagastanud. 28.Kohtule esmalt esitatud kaebusega, mida kohus käsitles OÜ Saaremaa Prügila juhatuse
lg 3 p 6 alusel.Riigihangete seaduse § 29 lg 3 sätestab hankemenetluse lõppemise alused ning viidatud lõike punkti 6 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega Ameti otsusega või hankija enda otsusega Ameti ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel.
p 1 kohaselt on riigihanke eesmärgiks kasutada hankija rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutada riigihanke eesmärk mõistliku hinnaga. Riigihankeks
Vaieldamatult peab riigihangete teostamine toimuma vastavuses õigusaktidega kehtestatud nõuetele , ent käsitledes hankija õigusi ei saa jätta tähelepanuta, et riigihanke eesmärgiks on hankija vajaduste rahuldamine teatud asjade, teenuste jms. järele sellise hinnaga, kvaliteedis, hulgas ja ajal, mis vastab hankija soovidele. Hankija peab järgima ka säästlikkuse ja ratsionaalsuse põhimõtteid. Eespooltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul olla hankemenetluse kehtetuks tunnistamise aluseks ka olukorra kujunemine, mille puhul riigihanke eesmärgi saavutamine oleks küsitav.
-st ei tulene, et seaduse normid kohustavad ebamõistlikel põhjustel menetlust jätkama ka siis, kui on ilmne, et riigihanke eesmärki ei saavutata.
lg 3 p 6 ei tulene, et põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks saaks olla üksnes hankijast sõltumatu ja objektiivne. Põhjendatud vajaduseks saavad olla erinevad hankemenetluse käigus ilmnevad probleemid, mis ei võimalda hankega lõpule minna. Riigihanke menetluse eesmärgiks ei ole kohustada hankijat midagi hankima, vaid sätestada asja hankimiseks peetavate lepingueelsete läbirääkimiste kord. Hankijale õiguse andmine hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks on hankija kaalutlusotsustuseks, sest seadus ei sätesta konkreetseid aluseid, millistel juhtudel on hankija õigustatud sellise otsustuse tegema.
ei näe ette hankija õigust omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamist meelevaldsel põhjusel, vaid üksnes põhjendatud vajaduse korral. Seega oli OÜ-l Saaremaa Prügila õigus hankemenetlus kehtetuks tunnistada , kui selleks esines põhjendatud vajadus. Õige on kaebuse seisukoht, et
lg 3 p 6 sätestatud piirang on mõeldud kaitsma hankemenetluses osalejate huve, ent
-st ei tulene, et sellise põhjendatud vajadusena on hinnatavad üksnes hankemenetluse välised hankijast sõltumatult tekkinud takistused lepingu sõlmimiseks. Seega võib põhjendatud vajadus olla 13 samahästi hankijast sõltumatu kui ka hankijast tulenev. Hankemenetluses osalejate huvide kaitse väljendubki kõnealuses sättes sisalduvas piirangus, mis välistab hankemenetluse põhjendamatu kehtetuks tunnistamise. Seoses kaebuse esitaja poolt viidatud Rahandusministeeriumi poolt koostatud Riigihangete juhistega märgib kohus esiteks, et asjaolu, et riigihangete seaduse eelnõu töötas välja Rahandusministeerium, ei anna alust käsitleda Riigihangete juhiste seisukohti seadusandja tahtena . Teiseks aga ei kinnita kaebuses viidatud Riigihangete juhistes toodud selgitus
lg 3 p 6 kohta ”Selliseks vajaduseks võib olla eelkõige hankemenetluse väline hankijast endast sõltumatult tekkinud takistus lepingu sõlmimiseks – näiteks mingi loodusõnnetuse tagajärjel tekkinud olukord, kus esialgsele ehitusplatsile ei ole võimalik hoonet püstitada” kaebuse väidet, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks võib olla ”põhjendatud vajaduseks” vaid hankija välistest asjaoludest tingitud vajadus. Selgitus, mille kohaselt põhjendatud vajaduseks võib eelkõige olla hankijast sõltumatult tekkinud takistus, ei välista põhjendatud vajadusena ka hankijast tulenevate asjaolude käsitlemist.
lg 3 p 6 alusel tehtav hankija otsus on kaalutlusotsus ning menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, kaalutlusotsus peab sisaldama asjakohaseid põhjendusi, olema kooskõlas tegelike asjaoludega ning kaalumisel tuleb arvestada asjakohaseid aspekte. Kohtu hinnangul vastab OÜ Saaremaa Prügila Juhatuse 18.12.2008.a. otsus nr 108587 neile nõuetele ja on kontrollitav. Õige on kaebuse väide, mille kohaselt
ei näe ette võimalust riigihankemenetluses tehtud otsuste tagantjärele täiendamiseks ja motiivide lisamiseks, kuid sellise olukorraga ei ole kohtu hinnangul tegemist siis, kui kohtumenetluses esitatakse täiendavaid selgitusi otsuse motiivide kohta või esitatakse oma seisukohtade kinnituseks täiendavalt tõendeid. Hankija ei ole kohtumenetluses esitanud ühtegi sellist uut olulist põhjendust või kaalutlust, mida ta ei oleks märkinud 18.12.2008.a. otsuses. Sealjuures peab kohus vajalikuks tähelepanu pööramist otsusele osas, milles on kirjeldatud asjaolusid seoses rahaliste vahendite vähendamisega ja seatud tingimustega, mis lõppkokkuvõttes tähendas vajadust hankeobjekti tehniliste tingimuste muutmiseks. Otsusest nähtub, et projekti omafinantseeringu katmise tarbeks esitati 2008.a. novembris laenutaotlus SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus.2008.a. detsembris laenu saamiseks seatud tingimuste kohaselt võeti projekti äriplaanist välja planeeritava olmehoone rajamine, mistõttu eraldi olmehoonet rajada võimalik ei ole, kuid sorteerimishoone töötajatele tuleb tagada elementaarsed olmetingimused (WC, dušš, riietusruumid), seega algselt planeeritud kujul sorteerimisjaama võimalik ehitada ei ole ja tehnilisi lähteandmeid tuleb kogu projekti osas korrigeerida. Kuigi vaidlustuskomisjonile vastavaid dokumentaalseid tõendeid ei esitatud, mille kohta on vastustaja esitanud vastavad selgitused, on kohtumenetluses hankija esitanud ka põhjalikud selgitused koos dokumentaalsete tõenditega, kinnitamaks hankeobjektile eraldatud rahaliste vahendite vähendamist hankemenetluse kestel, mis omakorda tingis vastustajal vajaduse muuta hankeobjekti tehnilisi tingimusi ning sealhulgas tuli hankijal loobuda algselt olmeruumide jaoks planeeritud eraldi hoone ehitamisest ning planeerida olmeruumide ehitus jäätmejaama hoonesse. Kohus on kontrollinud hankija poolt esitatud dokumente ja neis sisalduvaid andmeid ning nõustub hankija poolt toodud põhjendustega esitatud dokumentidega otsuses nimetatud asjaolude tegeliku esinemise tõendatusest ning ei hakka neid siinkohal kordama. Rõhutada tuleb, et otsuses sisaldusid sellised viited, millest tulenevalt ei oleks olnud hankijal võimalik esitada kohtule ükskõik milliseid dokumente. Samuti on hankija otsuses leidnud, et pakkumuses toodud tehnilise lahenduse heakskiitmisel ei piisa projekti elluviimiseks hankija enda ja projekti kaasfinantseerija SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)rahalistest vahenditest. Uue põhjendusena ei ole käsitletav hankija poolt esitatud üksikasjalik selgitus koos arvuliste näitajatega, mis toodut igati kinnitavad. 32.Põhjendatud on hankija seisukoht, et Rahandusministeeriumi poolt koostatud eespoolviidatud riigihangete juhises on lk 140 eraldi välja toodud asjaolu, et hankemenetluse lõpetamine § 29 lg 3 p 6 alusel võib toimuda muuhulgas juhul, kui hankija kaotab hankemenetluse kestel rahalisi vahendeid hanke läbiviimiseks. Kohtu hinnangul on vastustaja esitatud dokumentaalsete tõenditega leidnud kinnitust, et hankeks eraldatud vahendid vähenesid sel määral, et hankijal ei olnud võimalik hanget endistel tingimustel lõpuni viia. 33. Kuigi vaidlustatud otsuses ei ole hankija selgesõnaliselt märkinud, et üheks põhjuseks on eksimus hankedokumentide koostamisel, on hankija seda tunnistanud 15 kohtule esitatud kirjalikus seletuses. Eeltoodu ei muuda hankemenetluse kehtetuks tunnistamist sisuliselt põhjendamatuks. 34. Hankedokumentide sõnastusest tulenevalt ei olnud hankija kohustatud nõudma eskiisprojekti korrigeerimist, vaid talle kuulus vastav õigus. Kohus peab põhjendatuks hankija seisukohta, et hankija ei olnud kohustatud seda apellandilt nõudma, kui ta ei pidanud seda vajalikuks. Vaidlust ei ole selles, et sorteerimisliini mõõtmeid muuta ei oleks olnud võimalik, samas pidi hoone mahutama sorteerimisliini, millest tulenevalt hoone mõõtmeid oluliselt vähendada ei oleks saanud , samas oli vaja lisada jäätmejaama hoonesse olmeruumid ning arvestada tuli vähenenud rahaliste vahenditega. Toodust tulenevalt ei oleks eskiisprojekti korrigeerimine muutnud neid asjaolusid, mille pinnalt tuli hankijal otsustada valikute üle. Sealjuures, nagu kohus on eelnevalt märkinud, ei ole riigihankemenetlus asja hankimiseks kohustamise menetlus.
printsiipidega vastuolus ei ole hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ega otsus jätta asi hankimata, kui asi ei vasta vajadustele või vajadused on menetluse ajal muutunud. 35. Pakkumuste mittevastavuse korral ei saa hankemenetluse lõpetamise õiguslikuks aluseks olla
lg 3 p 6 , sest
§ § 29 lg 3 p 2 kohaselt on kõikide pakkumuste tagasilükkamine põhjusel, et ühtegi pakkumust ei tunnistatud vastavaks, iseseisvaks hankemenetluse lõppemise aluseks. Käesoleval juhul ei tulene OÜ Saaremaa Prügila Juhatuse 18.12.2008.a. otsusest nr 108587, et hankemenetluse lõpetamise põhjenduseks oleks kaebuse esitaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine. Samas on põhjendatud hankija seisukoht, et edukaks tunnistatud pakkuja menetlusest kõrvaldamine ei tähenda paremuselt teise pakkuja pakkumuse automaatselt edukaks tunnistamist. Hankija on selgitanud nii kohtule kui vaidlustuskomisjonile, et kaebuse esitaja pakkumus vastas formaalselt hankedokumentidele, ent kuna hankeobjekti tingimuste suhtes muutusid hankija vajadused, tunnistas hankija kehtetuks kogu hankemenetluse. Kaebuse esitaja pakutud lahendus ei oleks võimaldanud Kudjape jäätmejaama rajamise projekti lõpule viia 36. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ Saaremaa Prügila Juhatuse 18.12.2008.a. otsus riigihanke nr 108587 kehtetuks tunnistamiseks on põhjendatud ja õiguspärane, sest käesoleval juhul hankemenetluse käigus ilmnenud asjaolud ei võimaldanud hankega lõpule minna ja on hinnatavad põhjendatud vajadusena. Hankemenetluse õiguspärase kehtetuks tunnistamisega ei rikuta hankemenetluses osalejate õigusi. Kuna hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on õiguspärane ja kaebuse esitaja õigusi ei riku, ei saa vaidlustuskomisjoni otsus, millega jäeti hankija 18.12.2008.a. otsus nr 108587 kehtetuks tunnistamata, kaebuse esitaja õigusi rikkuda. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et vaidlustuskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi vaidlustusesemest sõltumatult. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul vajadus vaidlustuskomisjoni otsusele õigusliku hinnangu andmiseks. V MENETLUSKULUD 37.HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.HkMS § 93 lg 1 kohaselt menetluskulu väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtule esitatud kaebus rahuldamisele ei 16 kuulu, kuid kuna kumbki vastustajatest menetluskulu väljamõistmist taotlenud ei ole ega ole ka esitanud selleks HkMS § 93 lg 1 sätestatud korras dokumente, menetluskulude jagamise küsimust ei tõusetu ning menetlusosaliste kanda jäävad nende eneste menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.