) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vastavalt
lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt
Vastavalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust.
lg 2 annab kohaldamise eeldusena ette asjaolud, et vanem ei täitnud ülalpidamiskohustust ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ning ei esinenud elatise suuruse vähendamise aluseid. Vanemal on õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisena on käsitatav ka see, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsus 3-2-1-57-04) Kohtus on leidnud tõendamist , et kostja on invaliid ja saab töövõimetuspensioni 2190 krooni kuus (tl 24-26).Kostja pangakonto väljavõtetest ning kohtule esitatud maksekorralduste koopiatest (tl 27, 138,139,140) on näha , et kostja on oma lapsele elatist tasunud kuni viimase kohtuistungini 600 krooni kuus .Ta on tasunud ka logopeedi tasu ,mida hageja ei eita ning mida on kokku 1600 krooni. Kostja sissetulek peale töövõimetuspensioni kujuneb töötades FIE-na taksojuhina (tl 104-105)Kostja sõnul teenib ta vähe ,kuna on invaliid. Eelmisel aastal tal tulu ei tekkinudki ,jäi kahjumisse. Kohtuistungil 06.oktoobril 2009 ütles hageja , et on nõus saama elatist lapsele 1500 krooni kuus. Kostja oli nõus maksma 800 – 1000 krooni kuus (tl 141)teatades , et kohtus on veel üks asi ,see on lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramine., kus kostja soovib , et laps oleks temaga kuus 10 päeva. Seega kui kohus kostja soovi rahuldab, oleks mõistlik hagejale välja mõista kostjalt kostja enda poolt nõustutud elatisesumma 1000 krooni kuus. Et aga kohtumenetlus on pooleli ja hageja ning kostja ühine tütar on praegu ainult hageja juures ja kuus kõik päevad ka tema ülalpidamisel ,peab kohus mõistlikuks kostjalt välja mõista 1500 krooni kuus nagu seda soovis hageja. 5 Kui teises kohtumenetluses kohus määrab lapse iga kuu 10 päevaks või mõneks muuks perioodiks kostja juurde, saab kohus kostja taotlusel kohtu poolt välja mõistetud elatisesummat vähendada. Kohus mõistab kostjalt välja elatise hageja ja kostja lahkuminekust, so. 15.märtsist 2008. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus arvestab maha kostja poolt hagejale igakuiselt 600 krooni makstud summad ,see on perioodil 15.märts 2008 kuni 30.september 2009 kokku 3900 krooni pluss logopeeditasu 400x 4 ,so. 1600 krooni ,kõik kokku 5500 krooni. Pärast mahaarvamist kujuneb kostja elatisevõlaks hagejale 4250 krooni (pidi tasuma 6,5kuud,so. 6,5x 1500= 9750krooni ; tasus tegelikult 9750-5500 ,so. 4250krooni ) arvestusega kuni 01.oktoober2009 . Ühisvara jagamise nõue
lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara.
Seega määratakse abielusuhete lõppemise aja seisuga kindlaks ühisvara koosseis ehk millised esemed kuuluvad ühisvarasse ja millised mitte. Abielu ajal soetasid pooled sõiduauto Mazda 626. Hageja palub sõiduauto jätta kostja A.S.i omandisse ja mõista kostjalt välja hüvitis hageja kasuks 10 000 krooni (tl 141). Kostja nõustus sõiduauto jätmisega tema omandisse ja hüvitise 10 000 krooni väljamõistmisega hageja kasuks (tl 141).Mõlemad pooled kinnitasid 06.oktoobri 2009 kohtuistungil, et rohkem kui auto neil ühisvara ei ole (tl 136) Lähtudes
Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse (
Sama paragrahvi lg 2 sätestab ammendavalt alused, millal võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Siinkohal on abikaasade osad võrdsed. Pooled on nõus, et vara(auto) väärtus on peale signalisatsiooni paigaldamist 30 000 krooni. Kui see jagada võrdselt pooleks, jääks mõlemi abielupoole osaks 15 000 krooni . Et aga auto lisaväärtust on tõstnud ainult kostja, paigaldades autole 5500 krooni maksva signalisatsiooni (arve tl 34),siis selle summa võrra jääb kostjale suurem osa auto väärtusest. St kui 30000 : 2, siis jääks kummagi abielupoole vara väärtuseks 15 000 krooni. Et aga üks abielupool – kostja tõstis auto väärtust 5500 krooni võrra, on temale kuuluv osa 20500 krooni(15 000 +5 500 ), hagejale kuuluvaks osaks jääb 9500 krooni (30 000- 20500). Kostja on nõus, et summa 9500 ümardatakse 10 000 krooniks hageja kasuks ning temalt mõistetakse hageja kasuks välja 10 000 krooni, see on 500 krooni võrra suurem summa. Seega kohus järgis põhimõtet jagada osad võrdselt jättes jagamata auto väärtuse kasvu, mille oli tinginud signalisatsiooni paigaldamine kostja poolt ainuisikuliselt tema vahendite eest. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.