lg.1,3, § 340.1 lg.2, § 372 lg5 ja 6, Keelduda menetlusse võtmast Swedbank Liising AS-i hagi H.E.K.’i vastu (24 681.55) kakskümmend neli tuhat kuussada kaheksakümmend üks krooni ja 55 senti ning lisanduva viivise nõudes ja tagastada hagiavaldus selle esitajale. Jätta menetluskulud hageja Swedbank Liising AS-i kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud Kohtule on saabunud Swedbank Liising AS hagi H.E.K. vastu 24 681.55 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kohus 16.07.2009.a määrusega kohustas hagejat Swedbank Liising AS-i 20 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused ning esitama kohtule
1 ja § 363 nõuetele vastavad andmed kostja tegeliku elukoha ja kontaktandmete kohta või teatama, mida ta on teinud kostja andmete teadasaamiseks. Kohus selgitas ka, et juhul, kui hageja täpsustatud andmetest selgub, et Soome kodanikust kostja E. H. K. enam Eestis ei ela, tuleb hageja kohtule teatada, kas ja millise kohtualluvuse järgi hageja peab õigeks hagiavalduse menetlemist Eesti kohtus vastavalt
2-09-31081 Hageja teatas 30.07.2009.a kohtule e-postiga saadetud vastuses, et politseiasutuselt saadud info järgi puuduvad andmed kostja H.E.K.’i elukoha kohta Eestis, kuid kostja ei ole täitnud lepingu sõlmimisel võetud kohustust teavitada hagejat oma kontaktandmete muutumisest, mistõttu taotleb hageja menetlusdokumentide kättetoimetamist avalikult Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega. Hageja märgib, et varem samas asjas toimunud maksekäsu kiirmenetluses on kohus välja selgitanud kostja Soome aadressi. Samas ei esita hageja oma seisukohta ega ühtegi põhjendust, miks hageja peab õigeks asja menetlemist kohtualluvuse järgi Eesti kohtus. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 75 lg 1 järgi kontrollib kohus avalduse saamisel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
tulenevalt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
Samuti rakendub kostja kui Euroopa Liidu liikmesriigi, so Soome Vabariigi kodaniku suhtes EL Nõukogu määrus nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades), mille kohaselt saab üldreeglina nõrgema lepinguosalise (tarbija, kindlustusvõtja v töövõtja) vastu esitada hagi ainult selles liikmesriigis, mis on tema alaline elukoht. Hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et kostja alaline elukoht asuks Eestis. Kostja on Soome kodanik ning rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt puudub tal Eestis elukoht.
1 p. 1 ja 2 kohaselt keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast, kui kohus ei ole pädev asja lahendama või hagi ei allu sellele kohtule.
.1 lg.1 ja lg.2 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kohus leiab, et hageja ei ole hagiavalduse käiguta jätmist tinginud puudusi kõrvaldanud. Tsiviilasjale eelnenud makskäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada teadaolevatel Eesti aadressidel, s.o. xxxx x x Pärnu linn ega ka xxxxxx talu, xxxxxx küla, xxxx vald, Harjumaa. Kohtul puuduvad andmed, et kostja elaks Eestis. Seega ei kuulu käesoleva hagiavalduse läbivaatamine kostja üldisest kohtualluvusest tulenevalt Pärnu Maakohtu pädevusse ning hagiavaldus tuleb ka sel alusel hagejale tagastada. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagiavaldus ei ole olnud kohtu menetluses (
lg.6) Menetluskulud Tulenevalt
Hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist vastavalt
Ivika Sillaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.